← Eesti

3-3-1-8-98

3-3-1-8-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 13. märtsil 1998. a. O. Tjapot"kina kassatsioonkaebuse läbivaatamine kodakondsuse saamise sooviavalduse menetlemise lõpetamise asjas Riigikohtu haldusko

alusel. Endale oli V. Tjapot"kina taotlenud Eesti kodakondsust varem. V. Tjapot"kinale anti Eesti kodakondsus 1938. a.

alusel Vabariigi Valitsuse

  1. mai
  2. a. korraldusega nr. 481-k. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti
  3. aprilli
  4. a. otsusega nr. 238 lõpetati O. Tjapot"kina Eesti kodakondsuse saamiseks esitatud sooviavalduse menetlemine. Otsuse järgi pidanuks O. Tjapot"kina vastavalt

§-le 19 lg 3 ühe kuu jooksul arvates

  1. septembrist
  2. a. kinnitama Kodakondsus- ja Migratsiooniametis, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust. O. Tjapot"kina ei esitanud selle tähtaja jooksul nimetatud kinnitust. O. Tjapot"kina esitas selle otsuse peale kaebuse ja kaebuse täienduse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada kaevatav otsus seadusevastaseks. Kaebaja leidis, et tema ema esitas vajalikud dokumendid talle kui alla 15-aastasele tütrele kodakondsuse taotlemiseks

§ 14alusel.

See sooviavaldus oli menetluses koos tema ema V. Tjapot"kina sooviavaldusega. Koos emaga tulnuks Eesti kodakondsus anda ka tütrele, s.o. O. Tjapot"kinale. O. Tjapot"kinale kodakondsuse andmise menetluse lõpetamisega kohaldas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vääralt seadust. Sooviavalduse esitamisel ei teatatud V. Tjapot"kinale ega O. Tjapot"kinale, et aasta möödumisel tuleb esitada sooviavaldusele veel kinnitus, et isik soovib jätkuvalt Eesti kodakondsust. Tallinna Halduskohtu 16. septembri 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-605/95 rahuldati kaebus ja tunnistati Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus seadusevastaseks. Kohus leidis, et kodakondsuse saamise dokumentide esitamisel oli O. Tjapot"kina alla 15-aastane ja tema kodakondsuse saamine tuli lahendada lihtsustatud korras.

§ 15

ei nõua sellises vanuses isikutelt keeleoskust ega Põhiseaduse ja

tundmise tunnistuse esitamist. Seega ei saanud O. Tjapot"kinalt või tema esindajalt nõuda sooviavalduse kinnitamist, ilma et oleks arusaadavalt selgitatud kinnituse vajalikkust ja selle esitamata jätmise tagajärgi. Tõendatud pole, et O. Tjapot"kina emale oleks dokumentide vastuvõtmisel selgitatud sellise kinnituse esitamise vajalikkust. Arvestatav on O. Tjapot"kina ema väide, et temale kodakondsuse andmisel polnud selline kinnitus vajalik. See süvendas veelgi tema teadmatust. Ka suur töökoormus ja rahvarohkus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodes põhjustas arusaamatusi. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas halduskohtu sellele otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Apellant leidis, et kaebuses ega halduskohtu otsuses pole viidet seadusele, millega kaevatud otsus on vastuolus. Kaevatud otsuse seadusevastasuse tuletas kohus kaebaja ja tema esindaja seaduse mittetundmisest. Samas on V. Tjapot"kina ilmutanud

väga head tundmist tütrele soodsate sätete osas. Kohatu on kohtuotsuse väide Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroode suure töökoormuse ja rahvarohkuse suhtes. Dokumentide vastuvõtmisel selgitati V. Tjapot"kinale

§-ga 19 lg 3 kehtestatud nõuet korrata aasta möödumisel ühe kuu jooksul jätkuvat soovi saada Eesti kodakondsus ja võeti selle kohta ka allkiri. Tallinna Ringkonnakohtu

  1. novembri
  2. a. otsusega tühistati apelleeritud kohtuotsus ja jäeti rahuldamata O. Tjapot"kina kaebus. Kohus leidis, et õige on apellandi väide, et halduskohus pole põhistanud, millise normatiivaktiga on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus. Kohtuotsuse väited Kodakondsus- ja Migratsiooniameti suure töökoormuse kohta, samuti

mittetundmine ja seaduse tutvustamata jätmine dokumente vastuvõtnud ametniku poolt ei saa iseenesest olla kaevatud õigusakti seadusevastaseks tunnistamise aluseks. Halduskohtu otsuses pole hinnatud kaebaja väidet, et sooviavaldus O. Tjapot"kinale Eesti kodakondsuse saamiseks oli esitatud koos V. Tjapot"kina sooviavaldusega

§ 14alusel.

Asja materjalidest nähtub, et V. Tjapot"kina esitas taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks üksinda varem kehtinud

alusel ja talle anti kodakondsus Vabariigi Valitsuse

  1. mai
  2. a. korraldusega nr. 481-k. Alles uue

ga anti alla 15-aastastele alaealistele võimalus saada kodakondsus lihtsustatud korras

§-de 13 või 14 alusel. O. Tjapot"kina ema esitaski

  1. septembril
  2. a. sooviavalduse tütrele kodakondsuse saamiseks. Ekslikud on kaebaja väited, et mõlemat sooviavaldust menetleti koos ja koos emaga pidi kodakondsuse saama ka tütar. Sooviavaldusi ei saanud menetleda koos, sest neid menetleti erinevate Kodakondsuse seaduste alusel. O. Tjapot"kina esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub kaebus rahuldada, tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus. Kassaator leiab, et sooviavaldus temale kodakondsuse andmiseks võeti menetlusse
  3. a.

§ 14alusel.

Selle sätte kohaselt saab alla 15-aastane alaealine kodakondsuse vanemate taotluse alusel koos ühe vanemaga. Kodakondsuse saamise ainsaks eeltingimuseks on, et vanemad saavad kodakondsuse.

§ 19kohaselt peab kodakondsust sooviv isik esitama sooviavalduse.

O. Tjapot"kina sooviavaldust ei esitanud ega pidanudki seda esitama, sest seda tegi ja sai teha üksnes tema ema. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus on vastuolus

§-dega 14 ja 19 lg 3. Ebaõige on ringkonnakohtu otsuse põhistamine

§-ga 13, sest see säte ei laiene O. Tjapot"kinale. Väär on kohtu seisukoht, et seadus ei sätesta, kes peab kinnitama kodakondsuse saamise soovi. Selline isik on märgitud seaduse §-s 19 lg 3, kuid see säte ei laiene alla 15-aastasele alaealisele. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud

§ 19lg 3.

Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus pole põhjendanud, millise normatiivaktiga on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud korraldus. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et sooviavaldused V. Tjapot"kinale ja O. Tjapot"kinale kodakondsuse andmiseks olid esitatud erinevate seaduste alusel ja neid tuli menetleda erinevates menetlustes.

§ 19laieneb ühetaoliselt kõigile kodakondsuse taotlejatele.

Seetõttu tuleb ühe kuu jooksul aastase tähtaja lõppemisest kinnitada, et soov saada kodakondsust on jätkuv. O. Tjapot"kina puhul kinnitust ei esitatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus pole põhjendanud, millise normatiivaktiga on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus. Tallinna Halduskohus leidis, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus on vastuolus

§-ga

  1. Halduskohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid kohtuotsuse motivatsioon pole küllaldane.
  2. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et V. Tjapot"kina ja O. Tjapot"kina sooviavaldusi ei saanud koos menetleda, sest neid menetleti erinevate kodakondsuse seaduste alusel.

§ 14

annab alla 15-aastasele alaealisele võimaluse saada kodakondsus koos kodakondsust taotleva vanemaga viimase taotlusel. V. Tjapot"kina taotles endale kodakondsust 1938. a.

alusel. Pärast 1995. a.

jõustumist kasutas ta selle seaduse §-s 14 sätestatud võimalust esitada sooviavaldus alla 15-aastasele tütrele Eesti kodakondsuse andmiseks koos kodakondsust taotleva vanemaga. Kodakondsuse taotlemine erinevate kodakondsuse seaduste alusel emale ja tütrele ei välista sooviavalduste menetlemist ühes menetluses.

§ 14

eesmärgiks on anda alaealisele võimalus saada Eesti kodakondsus koos kodakondsust taotleva vanemaga. Tulenevalt selle sätte eesmärgist tulnuks V. Tjapot"kina sooviavaldust, saada tütrele Eesti kodakondsus, menetleda koos V. Tjapot"kina enda sooviavaldusega. 3. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et

§ 19

lg 3 laieneb ka alla 15aastastele alaealistele, kellele vanem taotleb Eesti kodakondsust koos endale kodakondsuse taotlemisega.

§ 19

lg 3 sätestab: "Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.". 1938. a. Kodakondsuse seadus, mille alusel V. Tjapot"kinale anti Eesti kodakondsus, ja selle rakendamise aktid ei sätestanud naturalisatsiooni sooviva isiku sellist kohustust. Selle seaduse § 6 p. 2 nõudis vaid seda, et välismaalane, kes soovib astuda Eesti kodakondsusse, peab olema alaliselt elanud Eestis vähemalt kaks aastat sooviavalduse esitamise päevani ja ühe aasta pärast sooviavalduse esitamise päeva.

§-s 19 lg 3 kasutatavatest formuleeringutest "Eesti kodakondsust saada sooviv isik" ja "et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust", tuleneb, et selles sättes peetakse silmas isikut, kes soovib endale Eesti kodakondsust. Vaid tema peab esitama sellise kinnituse. Seega ei laiene

§-s 19 lg 3 sätestatud kinnitamise kohustus alla 15-aastastele alaealistele, kellele kodakondsust on taotlenud vanemad. Seda enam, et

kohaselt pole alla 15-aastasele alaealisele Eesti kodakondsuse taotlemiseks nõutav alaealise nõusolek. Ka ei saa

§-st 19 lg 3 järeldada, et lapsele kodakondsuse saamise sooviavalduse esitanud vanem peab aasta möödumisel kinnitama, et ta jätkuvalt soovib lapsele kodakondsust. Ta peab kinnitama vaid seda, et ta ise jätkuvalt soovib Eesti kodakondsust. Kui enda naturalisatsiooni sooviv alaealise vanem ei esita

§-ga 19 lg 3 nõutavat kinnitust, siis lõpetatakse tema sooviavalduse menetlemine sama seaduse § 19 lg 4 alusel. Menetluse sellise lõpetamise korral lõpeb menetlus ka alla 15-aastase alaealise osas, kellele kodakondsust taotleti

§ 14alusel koos vanemaga.

Nimelt on alla 15-aastasele alaealisele

§ 14

alusel kodakondsuse andmine vahetult sõltuv vanema sooviavaldusest saada endale kodakondsus. Selle sätte alusel saab alaealine kodakondsuse üksnes koos vanemaga. Seega ei olnud alust nõuda, et O. Tjapot"kinale kodakondsuse saamiseks tulnuks esitada

§-s 19 lg 3 nimetatud kinnitus. 4. Tulenevalt

§-dest 14 ja 6 ei nõuta alla 15-aastaselt alaealiselt, kes saab kodakondsuse koos kodakondsust taotleva vanemaga, eesti keele, Põhiseaduse ja

tundmist. Kui alla 15-aastasele alaealisele on kodakondsust taotletud

§ 14

alusel, siis tuleb talle ka pärast 15-aastaseks saamist kodakondsus anda § 14 alusel, esitamata nõudeid eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja

tundmise kohta. Nimelt ei nõua Kodakondsuse seadus, et alaealise 15-aastaseks saamisel tuleb pärast sooviavalduse esitamist esitada veel täiendavaid dokumente eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja

tundmise kohta. Dokumendid, mis tuleb esitada alla 15-aastasele alaealisele kodakondsuse saamiseks, on ammendavalt loetletud

§-s

  1. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus kuulub tühistamisele. Jõusse tuleb jätta Tallinna Halduskohtu otsus, täiendades selle motiive käesoleva määruse motiividega. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Oksana Tjapot"kina kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
  2. novembri
  3. a. otsus haldusasjas nr. II-3/304/
  4. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  5. septembri
  6. a. otsus haldusasjas nr. 3-605/97, täiendades selle motiive käesoleva määruse motiividega. Tagastada Oksana Tjapot"kinale kassatsioonikautsjon 422.50 krooni (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub
  7. märtsil
  8. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.