alusel. Endale oli V. Tjapot"kina taotlenud Eesti kodakondsust varem. V. Tjapot"kinale anti Eesti kodakondsus 1938. a.
alusel Vabariigi Valitsuse
§-le 19 lg 3 ühe kuu jooksul arvates
See sooviavaldus oli menetluses koos tema ema V. Tjapot"kina sooviavaldusega. Koos emaga tulnuks Eesti kodakondsus anda ka tütrele, s.o. O. Tjapot"kinale. O. Tjapot"kinale kodakondsuse andmise menetluse lõpetamisega kohaldas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet vääralt seadust. Sooviavalduse esitamisel ei teatatud V. Tjapot"kinale ega O. Tjapot"kinale, et aasta möödumisel tuleb esitada sooviavaldusele veel kinnitus, et isik soovib jätkuvalt Eesti kodakondsust. Tallinna Halduskohtu 16. septembri 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-605/95 rahuldati kaebus ja tunnistati Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus seadusevastaseks. Kohus leidis, et kodakondsuse saamise dokumentide esitamisel oli O. Tjapot"kina alla 15-aastane ja tema kodakondsuse saamine tuli lahendada lihtsustatud korras.
ei nõua sellises vanuses isikutelt keeleoskust ega Põhiseaduse ja
tundmise tunnistuse esitamist. Seega ei saanud O. Tjapot"kinalt või tema esindajalt nõuda sooviavalduse kinnitamist, ilma et oleks arusaadavalt selgitatud kinnituse vajalikkust ja selle esitamata jätmise tagajärgi. Tõendatud pole, et O. Tjapot"kina emale oleks dokumentide vastuvõtmisel selgitatud sellise kinnituse esitamise vajalikkust. Arvestatav on O. Tjapot"kina ema väide, et temale kodakondsuse andmisel polnud selline kinnitus vajalik. See süvendas veelgi tema teadmatust. Ka suur töökoormus ja rahvarohkus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroodes põhjustas arusaamatusi. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas halduskohtu sellele otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada. Apellant leidis, et kaebuses ega halduskohtu otsuses pole viidet seadusele, millega kaevatud otsus on vastuolus. Kaevatud otsuse seadusevastasuse tuletas kohus kaebaja ja tema esindaja seaduse mittetundmisest. Samas on V. Tjapot"kina ilmutanud
väga head tundmist tütrele soodsate sätete osas. Kohatu on kohtuotsuse väide Kodakondsus- ja Migratsiooniameti büroode suure töökoormuse ja rahvarohkuse suhtes. Dokumentide vastuvõtmisel selgitati V. Tjapot"kinale
§-ga 19 lg 3 kehtestatud nõuet korrata aasta möödumisel ühe kuu jooksul jätkuvat soovi saada Eesti kodakondsus ja võeti selle kohta ka allkiri. Tallinna Ringkonnakohtu
mittetundmine ja seaduse tutvustamata jätmine dokumente vastuvõtnud ametniku poolt ei saa iseenesest olla kaevatud õigusakti seadusevastaseks tunnistamise aluseks. Halduskohtu otsuses pole hinnatud kaebaja väidet, et sooviavaldus O. Tjapot"kinale Eesti kodakondsuse saamiseks oli esitatud koos V. Tjapot"kina sooviavaldusega
Asja materjalidest nähtub, et V. Tjapot"kina esitas taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks üksinda varem kehtinud
alusel ja talle anti kodakondsus Vabariigi Valitsuse
ga anti alla 15-aastastele alaealistele võimalus saada kodakondsus lihtsustatud korras
§-de 13 või 14 alusel. O. Tjapot"kina ema esitaski
Selle sätte kohaselt saab alla 15-aastane alaealine kodakondsuse vanemate taotluse alusel koos ühe vanemaga. Kodakondsuse saamise ainsaks eeltingimuseks on, et vanemad saavad kodakondsuse.
O. Tjapot"kina sooviavaldust ei esitanud ega pidanudki seda esitama, sest seda tegi ja sai teha üksnes tema ema. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus on vastuolus
§-dega 14 ja 19 lg 3. Ebaõige on ringkonnakohtu otsuse põhistamine
§-ga 13, sest see säte ei laiene O. Tjapot"kinale. Väär on kohtu seisukoht, et seadus ei sätesta, kes peab kinnitama kodakondsuse saamise soovi. Selline isik on märgitud seaduse §-s 19 lg 3, kuid see säte ei laiene alla 15-aastasele alaealisele. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud
Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus pole põhjendanud, millise normatiivaktiga on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud korraldus. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastuses leitakse, et sooviavaldused V. Tjapot"kinale ja O. Tjapot"kinale kodakondsuse andmiseks olid esitatud erinevate seaduste alusel ja neid tuli menetleda erinevates menetlustes.
Seetõttu tuleb ühe kuu jooksul aastase tähtaja lõppemisest kinnitada, et soov saada kodakondsust on jätkuv. O. Tjapot"kina puhul kinnitust ei esitatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: 1. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et halduskohus pole põhjendanud, millise normatiivaktiga on vastuolus Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus. Tallinna Halduskohus leidis, et Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kaevatud otsus on vastuolus
§-ga
annab alla 15-aastasele alaealisele võimaluse saada kodakondsus koos kodakondsust taotleva vanemaga viimase taotlusel. V. Tjapot"kina taotles endale kodakondsust 1938. a.
alusel. Pärast 1995. a.
jõustumist kasutas ta selle seaduse §-s 14 sätestatud võimalust esitada sooviavaldus alla 15-aastasele tütrele Eesti kodakondsuse andmiseks koos kodakondsust taotleva vanemaga. Kodakondsuse taotlemine erinevate kodakondsuse seaduste alusel emale ja tütrele ei välista sooviavalduste menetlemist ühes menetluses.
eesmärgiks on anda alaealisele võimalus saada Eesti kodakondsus koos kodakondsust taotleva vanemaga. Tulenevalt selle sätte eesmärgist tulnuks V. Tjapot"kina sooviavaldust, saada tütrele Eesti kodakondsus, menetleda koos V. Tjapot"kina enda sooviavaldusega. 3. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et
lg 3 laieneb ka alla 15aastastele alaealistele, kellele vanem taotleb Eesti kodakondsust koos endale kodakondsuse taotlemisega.
lg 3 sätestab: "Eesti kodakondsust saada sooviv isik kinnitab Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust, ja esitab tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.". 1938. a. Kodakondsuse seadus, mille alusel V. Tjapot"kinale anti Eesti kodakondsus, ja selle rakendamise aktid ei sätestanud naturalisatsiooni sooviva isiku sellist kohustust. Selle seaduse § 6 p. 2 nõudis vaid seda, et välismaalane, kes soovib astuda Eesti kodakondsusse, peab olema alaliselt elanud Eestis vähemalt kaks aastat sooviavalduse esitamise päevani ja ühe aasta pärast sooviavalduse esitamise päeva.
§-s 19 lg 3 kasutatavatest formuleeringutest "Eesti kodakondsust saada sooviv isik" ja "et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust", tuleneb, et selles sättes peetakse silmas isikut, kes soovib endale Eesti kodakondsust. Vaid tema peab esitama sellise kinnituse. Seega ei laiene
§-s 19 lg 3 sätestatud kinnitamise kohustus alla 15-aastastele alaealistele, kellele kodakondsust on taotlenud vanemad. Seda enam, et
kohaselt pole alla 15-aastasele alaealisele Eesti kodakondsuse taotlemiseks nõutav alaealise nõusolek. Ka ei saa
§-st 19 lg 3 järeldada, et lapsele kodakondsuse saamise sooviavalduse esitanud vanem peab aasta möödumisel kinnitama, et ta jätkuvalt soovib lapsele kodakondsust. Ta peab kinnitama vaid seda, et ta ise jätkuvalt soovib Eesti kodakondsust. Kui enda naturalisatsiooni sooviv alaealise vanem ei esita
§-ga 19 lg 3 nõutavat kinnitust, siis lõpetatakse tema sooviavalduse menetlemine sama seaduse § 19 lg 4 alusel. Menetluse sellise lõpetamise korral lõpeb menetlus ka alla 15-aastase alaealise osas, kellele kodakondsust taotleti
Nimelt on alla 15-aastasele alaealisele
alusel kodakondsuse andmine vahetult sõltuv vanema sooviavaldusest saada endale kodakondsus. Selle sätte alusel saab alaealine kodakondsuse üksnes koos vanemaga. Seega ei olnud alust nõuda, et O. Tjapot"kinale kodakondsuse saamiseks tulnuks esitada
§-s 19 lg 3 nimetatud kinnitus. 4. Tulenevalt
§-dest 14 ja 6 ei nõuta alla 15-aastaselt alaealiselt, kes saab kodakondsuse koos kodakondsust taotleva vanemaga, eesti keele, Põhiseaduse ja
tundmist. Kui alla 15-aastasele alaealisele on kodakondsust taotletud
alusel, siis tuleb talle ka pärast 15-aastaseks saamist kodakondsus anda § 14 alusel, esitamata nõudeid eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja
tundmise kohta. Nimelt ei nõua Kodakondsuse seadus, et alaealise 15-aastaseks saamisel tuleb pärast sooviavalduse esitamist esitada veel täiendavaid dokumente eesti keele oskuse ning Põhiseaduse ja
tundmise kohta. Dokumendid, mis tuleb esitada alla 15-aastasele alaealisele kodakondsuse saamiseks, on ammendavalt loetletud
§-s
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.