3-3-1-9-98

3-3-1-9-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. U. P. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. märtsil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi U. P. esindaja advokaat Alar Eiche kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. detsembri
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/296/
7. Protsessiosalisena võtsid istungist osa U. P. esindajad advokaadid Alar Eiche ja Äili Rodi. Tallinna Linnavolikogu
8. mai
9. a. otsusega nr. 62 kinnitati erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, mille punktis 13.5 on märgitud ka elamu Pääsküla tn 4 märkusega ?Kvartali rekonstrueerimine?. Tallinna Linnavolikogu
10. märtsi
11. a. otsusega nr. 32 lubati linnavalitsusel müüa see elamu kinnisvarana, kusjuures ostja pidi majutama üürnikud ja nendega koos elavad perekonnaliikmed teise eluruumi seaduses ettenähtud korras.
12. septembrist
13. a. elab nimetatud elamus U. P. koos perekonnaga.
14. juunil
15. a. esitas U. P. avalduse selle eluruumi erastamiseks.
16. aprillil
17. a. esitas U. P. esindaja advokaat Alar Eiche Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavolikogu
18. märtsi
19. a. otsusele nr. 32 ja
20. mai
21. a. otsusele nr. 62 osas, mis käsitleb Pääsküla tn 4 asuvat eluruumi, ning samuti Tallinna Nõmme linnaosa Halduskogu
22. veebruari
23. a. otsusele nr. 12, millega kooskõlastati Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu elamu Pääsküla tn 4 müügi osas. Kaebuse kohaselt rikkusid nimetatud otsused koostoimes U. P. õigust erastada eluruum Pääsküla tn
24. Tallinna Halduskohtu
25. septembri
26. a. otsusega haldusajas nr. 3-453/97 jäeti U. P. kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et Tallinna Linnavolikogu
27. mai
28. a. otsusega on seaduslikul alusel ja motiveeritult kinnitatud erastamisele mittekuuluvate elamute nimekiri, sh. elamu Pääsküla tn
29. Seega ei olnud U. P. selle eluruumi erastamise õigustatud subjektiks ja Tallinna Linnavolikogu
30. märtsi
31. a. otsus ei saa rikkuda tema olematut õigust. Halduskohus leidis, et antud juhul on tegemist kahe iseseisva, erinevatel alustel vastuvõetud volikogu otsusega, mistõttu
32. märtsi
33. a. otsus ei muuda iseenesest õigustühiseks
34. mai
35. a. otsust.
36. septembril
37. a. esitas U. P. esindaja advokaat A. Eiche apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus ja tunnistada Tallinna Linnavolikogu kaevatud otsused täielikult seadusevastaseks osas, mis puudutab elamut Pääsküla tn
38. Apellatsioonkaebuse kohaselt on linnavolikogu kaevatud otsused üksteisega seotud ja elamu Pääsküla tn 4 müümine tähendab, et pole enam takistusi selle eluruumi erastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
39. detsembri
40. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu
41. septembri
42. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. U. P. õigust eluruumi erastamiseks on piiratud kooskõlas seadusega ja kuna U. P. pole eluruumi erastamise õigustatud subjekt, siis ei riku Tallinna Linnavolikogu
43. märtsi
44. a. otsus nr. 32 tema õigusi.
45. jaanuaril
46. a. esitas U. P. esindaja advokaat A. Eiche kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
47. detsembri
48. a. otsus ja teha uus otsus, millega tunnistada täielikult seadusevastaseks Tallinna Linnavolikogu kaevatud otsused elamut Pääsküla tn 4 puudutavas osas. Kassatsioonkaebuses väidetakse, et Tallinna Linnavolikogu on kaevatud otsustega välistanud eluruumi erastamise riigi poolt kehtestatud soodustingimustel ja näinud ette selle eluruumi müügi turuhindadega. Tallinna Linnavolikogu nimetatud otsused tõestavad, et eluruumi Pääsküla tn. 4 erastamisest keeldumise põhjus - kvartali rekonstrueerimine - on tegelikkusele mittevastav. Tallinna Linnavolikogu
49. märtsi
50. a. otsusega pole elamu Pääsküla tn 4 ostjale pandud mingeid kohustusi seoses kvartali väidetava rekonstrueerimisega, mistõttu on arusaamatu, miks seda eluruumi ei erastata praegusele üürnikule. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidab Tallinna Linnavalitsus, et kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust eluasemele ei ole rikutud, kuna elamu Pääsküla tn 4 ostja on kohustatud paigutama senise üürniku ja temaga koos elavad perekonnaliikmed teise eluruumi. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Selles haldusasjas on kohtud tõlgendanud ekslikult Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg.
51. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule. Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest, näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel. Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle. Tallinna Linnavolikogu
52. märtsi
53. a. otsusega nr. 32 lubati linnavalitsusel müüa kinnisvarana elamut Pääsküla tn 4, mida ei erastata U. P.-le kvartali rekonstrueerimise põhjusel. Kuna linnavolikogu samas otsuses pole pandud selle elamu ostjale kvartali rekonstrueerimisest tulenevaid kohustusi, siis on kohtul vajalik hinnata, kas linnavolikogu
54. mai
55. a. otsuses märgitud elamu mitteerastamise põhjus - kvartali rekonstrueerimine - on seaduslik pärast loa andmist selle elamu müümiseks. Kohtul tuleb uurida, mida tähendas elamu mitteerastamise põhjusena märgitud ?kvartali rekonstrueerimine?, ning kas ja kuidas tingib see põhjus elamu mitteerastamist pärast Tallinna Linnavolikogu
56. märtsi
57. a. otsuse vastuvõtmist. Eluruumi mitteerastamise mõjuva põhjuse äralangemisel tekib üürnikul Eluruumi erastamise seaduse §-de 3 ja 4 alusel subjektiivne õigus erastada eluruum. Seaduse ebaõige kohaldamise tõttu kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu kasseeritud otsus tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b:
58. Rahuldada U. P. esindaja advokaat Alar Eiche kassatsioonkaebus.
59. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
60. detsembri
61. a. otsus haldusasjas nr. II-3/296/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises kooseisus.
62. Tagastada U. P.-le kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub
63. märtsil
64. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann