Narva Linnakohtu halduskohtuniku
kohaselt arvutatakse pensioni suurust mõjutavate asjaolude tekkimisel pension ümber avalduse ja nõutavate dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Seega tuleb V. Milo"i pension ümber arvutada 1. märtsist 1995. a. Narva Pensioniamet seda ei teinud. Ta lõpetas pensionitoimiku V. Milo"i surma tõttu 26. novembril 1996. a. Vastavalt
§-le 59 makstakse pensionäri surma tõttu saamata jäänud pension tema vanematele, abikaasale ja teistele perekonnaliikmetele, kes elasid koos pensionäriga viimase surma päevani. L. Karina kui V. Milo"i tütar kuulub nende isikute hulka. Mõiste "saamata pension"
Vastavalt
§-le 49 makstakse pensioni määrava ja väljamaksva asutuse süül õigeaegselt kättesaamata pensionisummad tagantjärele ilma tähtajalise piiranguta. Narva Pensioniamet esitas sellele kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, milles palus apelleeritav otsus tühistada, teha uus otsus ja lõpetada asja menetlus. Apellant leidis, et L. Karina nõuded ei põhine seadusel, et pensioniamet on täitnud Riiklike elatusrahade seadust, makstes L. Karinale pensionisumma, mis oli V. Milo"ile surma päevaks arvutatud, kuid kätte saamata. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud
Karinal kui V. Milo"i hooldajal oli õigus nõuda viimase pensioni ümberarvutamist ja saada ümber arvutatud pensioni. Perekonnaseaduse § 105 lg 4 kohaselt pole hooldaja hooldatava seaduslik esindaja. Kohtuotsusest võib järeldada, et halduskohus käsitas L. Karinat V. Milo"i pärijana. Pärandiks pole pärandaja õigused ja kohustused. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 1998. a. otsusega rahuldati apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati apelleeritud kohtuotsus ja jäeti rahuldamata L. Karina kaebus. Ringkonnakohus leidis, et saamatajäänud pensioni maksmine
alusel hõlmab vaid seda pensioni, mis oli pensionärile välja arvutatud ja mida juba makstakse. L. Karinale maksti pärast V. Milo"i surma viimasele väljaarvutatud pension 1996. a. novembrikuu eest. V. Milo"i pensioni pole surma päevani ümber arvutatud. V. Milo" esitas Narva Pensioniametile avalduse arvutada pension ümber, võttes arvesse ka seitset represseerimise aastat. Pensioni ümberarvutamisest keeldumise peale esitas V. Milo"i esindaja kaebuse halduskohtule. V. Milo" suri enne kohtuvaidluse lõppu ja lahendit selles asjas pole. Pensioni saamine on selline isiklik õigus, mis pensionäri surma korral ei lähe üle pärijatele. L. Karina viide
§-le 49 on asjakohatu. L. Karina seletuste kohaselt sai ta V. Milo"i surmakuu pensioni kätte. Seega pole tegemist välja võtmata pensioniga. Ringkonnakohus juhtis halduskohtuniku tähelepanu sellele, et L. Karina kaebus oli esitatud pärast HKS §-s 7 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist. Halduskohus pidanuks toimima vastavalt HKS §-le 7 lg
hõlmab vaid seda pensioni, mis on pensionärile juba välja arvutatud ja mida juba makstakse. "Saamata pension" on laiem kui "arvestamata pension". Sellist järeldust kinnitab sama seaduse § 49 lg 2, mille kohaselt pensionisummad, mis on jäänud õigeaegselt kätte saamata pensioni määrava või maksva asutuse süül, makstakse välja tagantjärele ilma piirava tähtajata. Seda enam, et
Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et pensioni saamine on selline isiklik õigus, mis ei lähe üle pärijatele. Esiteks osaleb kassaator käesolevas asjas mitte pärija, vaid surnud pensionäri perekonnaliikmena
Teiseks, sama sätte kohaselt makstakse pensionäri surma tõttu saamatajäänud pension perekonnaliikmetele. Ringkonnakohus on ebaõigel seisukohal, et halduskohtunik jättis tähelepanuta, et möödunud on ühekuune halduskohtusse pöördumise tähtaeg.
kohaselt võib pensioni taotleja pöörduda kohtusse kuue kuu jooksul arvates päevast, mil ta sai teada oma õiguste rikkumisest. Narva Pensioniameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse,et ringkonnakohtu kasseeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta jõusse. Vastuse kohaselt oli L. Karinal õigus sellele pensionile, mis oli arvutatud V. Milo"ile viimase eluajal. L. Karinal pole õigust nõuda V. Milo"i pensioni ümberarvutamist pärast ema surma, sest see oli V. Milo"i isiklik õigus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et pensionäri surma korral tuleb perekonnaliikmetele välja maksta üksnes pensionisumma, mis oli pensionärile surma päevaks välja arvutatud.
lg 1 kohaselt makstakse saamata jäänud pension pensionäri surma korral isikutele, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni, samuti vanemale, abikaasale ja teistele perekonnaliikmetele, kes elasid koos pensionäriga tema surma päeval, kui nad ei kuulu toitjakaotuspensioniga kindlustatavate isikute hulka. Saamatajäänud pensionina peetakse selles sättes silmas kogu kätte saamata pensioni, millele pensionäril oli õigus surma päeval. Seega, kui pension jäi ümber arvutamata pensioni määrava asutuse süül, siis on pensionäri surma päevaks saamatajäänud pensioniks pension, mida tulnuks maksta pärast pensioni ümberarvutamist. Taotlus V. Milo"i pensioni ümberarvutamiseks esitati V. Milo"i eluajal. Sisuliselt taotles L. Karina pärast V. Milo"i surma mitte V. Milo"i pensioni ümberarvutamist, vaid V. Milo"i surma päevaks saamatajäänud pensioni maksmist. Kui pension jäi õigeaegselt ümber arvutamata pensioni määrava asutuse süül, siis on õiguspärane, et saamatajäänud pensioni taotlemisel märgitakse ka pensioni ümberarvutamise vajadust. Vastasel korral pole perekonnaliikmel võimalik kasutada
§-st 59 lg 1 tulenevat õigust, s.o. õigust kätte saada kogu pension, mis pensionäril jäi surma päevaks saamata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.