3-3-1-12-98

3-3-1-12-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. aprillil
2. a. I. Rikandi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. aprillil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Inger Rikandi esindaja vandeadvokaat Liina Linsi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. detsembri
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/215/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Inger Rikandi esindaja vandeadvokaat Liina Linsi ja Helje Tiidolepa esindaja vandeadvokaat Maria Mägi. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
8. aprilli
9. a. otsusega nr. 7298 tunnistati Tallinnas Maasika tn 7 asuva elamu korterid 1 ja 2 omandireformi objektiks. Sama otsusega loeti tõendatuks, et see vara natsionaliseeriti
10. a. ning et see kuulus võõrandamise ajal aedlinna ehitusühingule "Uus Tare". Vara kasutasid osamaksu alusel ühingu liikmed järgmiselt: korterit nr 1 kasutas Ottomar Madison ja korterit nr 2 Erika Rikand. Linnakomisjon leidis, et nimetatud isikud "vastavad omandireformi aluste seaduse prg.-s 7 ja endiste ehitusühingute liikmete hoonete tagastamise ja kompenseerimise seaduse prg.-s 3 toodud nõuetele.". Sama otsuse punktiga 3 tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks Maasika tn 7 asuva elamu korteri nr 2 osas Inger Rikand.
11. juunil
12. a. esitas Maasika tn 7 asuva elamu korteri nr 2 üürnik Helje Tiidolepp Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
13. aprilli
14. a. otsus nr. 7298 täielikult seadusevastaseks. Kaebuses väideti, et antud juhtumil pole esitatud vara tagastamise avaldust seaduses sätestatud korras ja tähtajal, linnakomisjoni vaidlustatud otsuses on viidatud olematule seadusele ja et see otsus on tehtud puudulike tõendite alusel. Tallinna Linnavalitsuse
15. juuli
16. a. korraldusega nr. 1833-k tagastati Maasika tn 7-2 asuva korter elamu mõttelise osana I. Rikandile. Sama korralduse punktiga 3 kohustati Kristiine Linnaosa Valitsust see vara aktiga üle andma I. Rikandile. Korralduse punktiga 4 kohustati Tallinna Hooneregistri Munitsipaalettevõtet registreerima nimetatud vara osas omandiõiguse üleminek.
17. oktoobril
18. a. esitas H. Tiidolepp Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada seadusevastasteks Tallinna Linnavalitsuse
19. juuli
20. a. korraldus nr. 1833-k ja selle korralduse alusel tehtud kõik haldustoimingud. Kaebuse esitaja leidis, et vaidlustatud korraldus on seadusevastane, sest see on antud ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni seadusevastase otsuse alusel. Tallinna Halduskohtu
21. oktoobri
22. a. määrusega liideti halduskohtule esitatud H. Tiidolepa kaebused ühte menetlusse. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
23. detsembri
24. a. otsusega nr. 8061 muudeti sama komisjoni
25. aprilli
26. a. otsuse nr. 7298 sõnastust järgmiselt: sõnad "endiste ehitusühingute liikmete hoonete tagastamise ja kompenseerimise seaduse §-3 toodud nõuetele" asendati sõnadega "endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 toodu nõuetele". Tallinna Halduskohtu
27. mai
28. a. otsusega jäeti H. Tiidelepa kaebused rahuldamata. Kohus leidis, et I. Rikandi avaldus Maasika tn 7-2 asuva korteri tagastamiseks oli esitatud õigeaegselt. Kohus leidis, et "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 21 kohaselt peab olema tõendatud, et omandireformi objektiks olev vara kuulus õigusvastase võõrandamise hetkel omandiõiguse alusel avalduses märgitud omanikule. Aedlinna ehitusühingu "Uus Tare" 1940, 1941 ja 1942 aasta aruannete kohaselt oli Erika Rikand olnud selle ühingu revisjonikomisjoni liige ning tasunud osamaksu. Ühingu "Uus Tare"
29. juuni
30. a. avalduses Tallinna RSN TK Elamuvalitsusele ja
31. detsembri
32. a. kirjas Tallinna linna rahandusosakonnale on märgitud E. Rikand ühingu "Uus Tare" äraolija liikmena. Tallinna Linna Elamute Talituse 1940 a. inventarikaartidel on Maasika tn 7- 2 korteri omanikuna ja aastamaksu tasujana märgitud E. Rikand. Vaatamata sellele, et pole leitud dokumente E. Rikandi ehitusühingu "Uus Tare" liikmeks vastuvõtmise kohta, on tõendatud, et E. Rikand oli ehitusühingu "Uus Tare" liige. H. Tiidoleppa esindaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
33. mai
34. a. otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada H. Tiideleppa kaebused. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti hinnanud tõendeid ja vääralt kohaldanud materiaalõigusnorme. Apellant leiab, et natsionaliseerimise hetkel oli Maasika tn 7 asuva elamu omanikuks ehitusühing "Uus Tare". Elamu võõrandamise ajal ei kasutanud E. Rikand korterit nr.
35. Kohtutoimiku materjalide põhjal ei ole tõendatud, et E. Rikand oli ehitusühingu "Uus Tare" liige ja et ta liikmena kasutas Maasika tn 7-2 korterit. Puuduvad tõendid, et E. Rikand oli valitud ühingu revisjonikomisjoni liikmeks pädeva organi poolt. Ehitusühingu "Uus Tare" põhikirjast ei tulene, et revisjonikomisjoni liikmeks võis valida üksnes ehitusühingu liikmeid. Kuna kohtule esitatud ehitusühingu "Uus Tare" 1940, 1941 ja
36. aasta aruannetel pole ühtegi märget nende kinnitamise kohta ühingu üldkoosolekul, siis ei saa neid käsitada tõenditena. Apellant väitis, et halduskohtu poolt tõenditena arvestatud inventarikaartidel pole märgitud E. Rikandit korteri omanikuna ega aastamaksu tasujana. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
37. detsembri
38. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu
39. mai
40. a. otsus haldusasjas nr. 3-82/
41. Ringkonnakohus tegi uue otsuse ja tunnistas ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
42. aprilli
43. a. otsuse nr 7298 ja Tallinna Linnavalitsuse
44. juuli
45. a. korralduse nr. 1833-k seadusevastasteks. Sama otsusega lõpetati "menetlus H. Tiidoleppa kaebuses Tallinnas Maasika tn 7 korter 2 Kristiine Linnaosavalitsuse bilansist mahakandmise, I. Rikandile üleandmise ning I. Rikandi nimele Tallinna Hooneregistri ME-s registreerimise osas." Ringkonnakohus leidis, et Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse korter omandireformi objektiks ning antakse endise korteriühingu liikme või tema pärijate omandusse või kompenseeritakse neile selle maksumus üksnes siis, kui see korter oli korteriühingu liikme omanduses või osamaksu alusel tema kasutuses. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
46. aprilli
47. a. otsusega nr 7298 loeti tõendatuks, et E. Rikand kasutas Maasika tn 7-2 korterit osamaksu alusel. Ringkonnakohus leidis, et ehitusühingu "Uus Tare" liikmeks vastuvõtmise korra kehtestas ühingu põhikiri. Selle põhikirja p. 8 kohaselt pidi ühingu liikmeks astuda soovija esitama ühingu juhatusele kahe ühingu liikme poolt allakirjutatud kirjaliku sooviavalduse. Sooviavaldaja võeti ühingu liikmeks juhatuse otsusega. Põhikirja p. 10 kohaselt oli ühingu liige kohustatud tasuma sisseastumismaksu ning omandama osatähti peakoosoleku poolt määratud arvul. Põhikirja p. 15 sätestas, et iga liige sai muude dokumentide hulgas ka arveraamatu, kuhu tähendati kõik liikme poolt ühingule tasutud maksud, samuti ühingult saadud kasumiprotsendid ja muud maksud. Kohtule esitatud vara tagastamise toimikus ei ole ühtegi eelpoolnimetatud dokumenti, mis usaldusväärselt kinnitaks, et E. Rikand kasutas Maasika tn 7-2 korterit osamaksu alusel. Ringkonnakohus leidis, et kohtule on küll esitatud ehitusühingu "Uus Tare" 1940, 1941 ja
48. aasta aruanded, ehitusühingu äraolijate liikmete korteritele hooldaja määramise avaldused, inventarikaardid nr. 1, 2 ja 3, millistes on märgitud, et E. Rikand oli ehitusühingu revisjonikomisjoni liige ja osades nimetatud dokumentides on ka märgitud, et E. Rikand oli tasunud aastamaksu. Ainuüksi nende dokumentide alusel ei saa lugeda tõendatuks, et E. Rikand oli korteriühingu liige osamaksu alusel. Seda enam, et osa nimetatud dokumentidest (aastaaruanded) on esitatud trükistena ja allkirjastamata ning revisjonikomisjoni aruanded on ühingu peakoosoleku poolt kinnitamata. Inventarikaartidel on korterite valdajate-kasutajate nimed juurde kirjutatud ülejäänud tekstist erineva käekirjaga. See seab kahtluse alla neis dokumentides sisalduvate andmete tõepärasuse. Ringkonnakohus leidis, et kuna ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni
49. aprilli
50. a. otsus nr. 7298 on seadusevastane, siis on seadusevastane ka Tallinna Linnavalitsuse
51. juuli
52. a. korraldus nr 1833k Maasika tn 7-2 korteri tagastamise kohta. I. Rikandi esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
53. detsembri
54. a. otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator leiab, et ringkonnakohus ületas apellatsioonkaebuse piire ja seetõttu rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. HKS § 37 kohaselt ei kuulu ringkonnakohtu pädevusse asjas menetluse lõpetamine HKS § 19 lg 5 alusel. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et halduskohus on rikkunud kohtumenetluse seaduse norme (näit. pole lõpetanud haldusasjas menetlust), ei ole ringkonnakohus küll seotud HKS § 27 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse piiridega, kuid ta on kohustatud HKS § 37 lg 1 p. 2 alusel saatma asja uueks arutamiseks halduskohtule. Kassaator väidab, et ringkonnakohus rikkus HKS § 35, kuna "andis halduskohtus kogutud tõenditele teise hinnangu seda küllaldaselt põhjendamata." Jääb arusaamatuks, miks ringkonnakohus, tsiteerides valikuliselt ehitusühingu "Uus Tare" põhikirja kolme punkti, jõudis järeldusele, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise avalduse esitanud isik võis ja sai tõendada endise ühingu liikme poolt korteri kasutamist osamaksu alusel üksnes juhul, kui tal (või arhiivis) oleksid säilinud kas sooviavaldus ühingusse astumise kohta, osatähed või arveraamat. Täiesti tähelepanuta jättis ringkonnakohus asjaolu, et kuidas sai E. Rikand olla ühingu "Uus Tare" liige
55. aastast kuni
56. aastani, kui ta poleks täitnud põhikirja punktis 10 sätestatud kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tsiteeritud põhikirja p. 14 sätestas, et liige heidetakse ühingust välja, "kui ta oma kohustusi ühingu vastu 3 kuud täitnud ei ole". Ringkonnakohus, andes halduskohtust erineva hinnangu tõenditele, ei kontrollinud neid kogumis, vaid valikuliselt, mistõttu jõudis ebaõigele järeldusele. Tegelikult on kogutud tõenditega tuvastatud, et E. Rikand kasutas ühingu liikmena korterit osamaksu alusel. Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seadust. Selle seaduse kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse ühingu liikmetele või viimaste pärijatele ühingutelt õigusvastaselt võõrandatud vara nii sel juhul, kui ühingu poolt oli antud kas elamu või selles asuv korter liikme omandusse või oli osamaksu alusel tema kasutuses. Tallinna Linnaarhiivi teatise kohaselt oli kinnistu omanikuks ehitusühing "Uus Tare", ühingu liikmed kasutasid (valdasid) kortereid osamaksu alusel. Piisavaks kinnituseks korteri kasutamise kohta peaksid olema Tallinna Linna Elamute Talituse inventarikaardid, millest nähtuvad andmed ühingu liikme ja tema kasutuses oleva korteri kohta. Kassaatori arvates hindas ringkonnakohus tõendeid valikuliselt ja neid vahetult kontrollimata. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele toetatakse I. Rikandi esindaja kassatsioonkaebust. H. Tiidoleppa kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid, õieti kohaldanud materiaalõiguslikke norme, samuti pole rikkunud kohtumenetluse seaduse sätteid. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus kohaldas vääralt seadust ja rikkus kohtumenetluse seaduse nõudeid. Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse korter omandireformi objektiks ning tagastatakse endise korteriühingu liikme või tema pärijate omandusse või kompenseeritakse neile selle maksumus siis, kui see korter oli korteriühingu liikme omanduses või osamaksu alusel kasutuses. Sellest sättest ei tulene, et vara võõrandamise ajaks pidi tasutud olema kogu osamaks. Vabariigi Valitsuse
57. augusti
58. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" p. 22 kohaselt tõendatakse vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid kirjalike tõenditega, milledeks on vastavalt Tsiviilkohtupidamise seadustiku §-le 116 dokumendid, mis sisaldavad andmeid konkreetses asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni ja ÕVVTK keskkomisjoni otsuste kohaselt on dokumentaalselt tõendatud, et õigusvastase võõrandamise hetkel oli Maasika tn 7 asuva elamu omanik aedlinna ehitusühing "Uus Tare" ja selle elamu korterit nr 2 kasutas osamaksu alusel ehitusühingu liige E. Rikand. Hinnates Tallinna Linnavaraameti õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimiku nr 12451 materjale ja halduskohtule esitatud tõendeid kogumis, leidis halduskohus, et vaidlustatud õigusaktid on seaduslikud. Apellatsioonkaebus esitati põhiliselt tõendite hindamise peale. Ringkonnakohtul tulnuks kontrollida, kas halduskohus on kontrollinud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid ning kas kohtu järeldused on õiged. Ringkonnakohus leidis, et kuna vara tagastamise toimikus ei ole E. Rikandi avaldust ehitusühingusse "Uus Tare" astumise kohta, ühingu juhatuse otsust tema vastuvõtmise kohta ühingu liikmeks ega E. Rikandi kui ühingu liikme arveraamatut, kuhu tähendati kõik liikme poolt ühingule tasutud maksud ja ühingult saadud kasumiprotsendid, siis pole dokumenti, mis usaldusväärselt tõendaks, et E. Rikand kasutas Maasika tn 7-2 korterit osamaksu alusel. Ringkonnakohus seadis kahtluse alla Tallinna linna Elamute Talituse inventarikaartidel märgitud andmete, sealhulgas Maasika tn 7-2 korteri kasutaja, tõepärasuse. Samas ei andnud ringkonnakohus õiguslikku hinnangut kohtutoimikus olevale mitmele olulisele dokumendile. Nii näit. Tallinna Linnaarhiivi
59. novembri
60. a. arhiiviteatisele, mille kohaselt "Tallinna Linna Elamute Valitsuse natsionaliseeritud majade toimikus nr. 3748 on märgitud, et kinnistu nr. 4409 kuulub Aedlinna ehitusühingule "Uus Tare", Maasika t. 7; valdajad-kasutajad on Ottomar Maddison ja Erika Rikand" ning Tallinna Linnaarhiivi
61. novembri
62. a. arhiiviteatisele, mille kohaselt "Tallinna Linna Elamute Valitsuse natsionaliseerimise toimikus oleval inventarikaardil on märgitud, et Maasika tän. 7, kinnistu nr. 4409, korterit nr. 2 kasutab Erika Rikand. Inventarikaardi andmed on seisuga
63. XI
64. a. Alus: TLA, f. R-1, n. 6-I, s. 2626, 1.14.". Kahtluste kõrvaldamiseks oli kohtul võimalik välja nõuda Tallinna Linnaarhiivist vastavad säilikud. Halduskohtu toimikus on likvideeritava aedlinna ehitusühingu "Uus Tare" bilanss seisuga 31 mai 1945 a., millel on passiva poolel märgitud "Osamaksud" ning selle all toodud isikute loetelus on kirjas "E. Rikand -rbl. 8850.-". Sellele dokumendile pole kohtud üldse tähelepanu pööranud. Vastavalt TsKS § 232 lg 4 tuleb otsuse põhjendavas osas märkida tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Kuna ringkonnakohus ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud, miks ta osa tõendeid tagasi lükkas, siis pole ringkonnakohtu otsus kooskõlas TsKS §-ga 232 lg
65. See kohtumenetluse normide rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada. Kassatsioonkaebuse ülejäänud väited on asja lahendamisel ebaolulised. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Inger Rikandi esindaja kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
66. detsembri
67. a. otsus haldusasjas nr. II-3/215/97 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada advokaadibüroole "Lepik & Luhaäär" kassatsioonikautsjon
68. 50 krooni (nelisada kakskümmend kaks krooni ja 50 senti). Määrus jõustub
69. aprillil
70. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann