3-3-1-13-98

3-3-1-13-98 MÄÄRUS Tartus,

1. märtsil
2. a. U. Silbergi kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevuse piiritlemise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton, Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. märtsil
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Uno Silbergi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. detsembri
6. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/352/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Uno Silberg, tema esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik ning Riigikantselei esindajad vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks ja Viire Rannasoo. U. Silberg esitas kandideerimisavalduse Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkursile. Riigikantselei
8. augusti
9. a. kirjaga nr. 12-6/4164 teatati U. Silbergile, et Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori valimiseks moodustatud konkursikomisjon vaatas läbi tema poolt konkursile esitatud dokumendid ja otsustas mitte kutsuda U. Silbergi konkursi järgmisesse vooru. U. Silberg esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori valimiseks moodustatud konkursikomisjoni
10. augusti
11. a. otsus tema teise vooru mittekutsumise kohta täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt on kaevatud otsus motiveerimata. Riigi Teataja Lisas avaldatud konkursiteade ei vastanud Avaliku teenistuse seaduse §s 31 lg 2 p. 3, 5 ja 6 sätestatud nõuetele. Sellega rikuti konkursi väljakuulutamise korda, mistõttu komisjon polnud õigustatud vastu võtma otsuseid. Komisjon pidanuks keelduma otsustamisest ja teatama riigisekretärile konkursi õigusdefektsusest. Tallinna Halduskohtu
12. oktoobri
13. a. määrusega haldusasjas nr. 3-760/97 lõpetati asja menetlus HKS § 19 lg 5 alusel. Kohus leidis, et tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Haldusjuhtimise Instituudi põhimäärusest pole instituudi põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine. Instituut on Riigikantselei hallatav riigiasutus, mille põhiülesandeks on valitsusasutuste teenindamine kultuuri-, hariduse- sotsiaal- või muus valdkonnas ning Riigikantselei ja teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt tellitava koolituse ja uuringute läbiviimine avaliku halduse valdkonnas. Riigikantselei põhimääruse p. 10 kohaselt sõlmib ja lõpetab riigisekretär Riigikantselei peadirektori ettepanekul töölepinguid Riigikantselei hallatavate riigiasutuste juhtidega. Eesti Haldusjuhtimise Instituudi põhimääruse p. 9 kohaselt võtab instituudi direktori tööle ja vabastab töölt riigisekretär. Seega ei kuulu Eesti Haldusjuhtimise Instituut Avaliku teenistuse seaduse §-s 2 lg 2 loetletud ametiasutuste hulka ja ta pole valitsusasutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes. Töötamine selles instituudis pole avalik teenistus ja instituudi direktori ametikohale konkursi väljakuulutamine polnud vabale ametnikukohale konkursi väljakuulutamine ATS § 31 mõttes. Kuna Avaliku teenistuse seadus ei laiene Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktorile, siis ei saanud konkurssi läbi viia ATS §-s 93 nimetatud komisjon. Halduskohus on pädev lahendama avaliku võimu teostamisest tulenevaid vaidlusi. Eesti Haldusjuhtimise Instituut pole riigieelarvest finantseeritav asutus, mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Töötamist instituudis reguleerivad tööseadused, mitte aga Avaliku teenistuse seadus. Riigiasutuse direktor pole avalik teenistuja Avaliku teenistuse seaduse mõttes ja tema ametikohale konkursi väljakuulutamist ja läbiviimist ei reguleeri Avaliku teenistuse seadus. U. Silberg esitas sellele kohtumäärusele erikaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule teises koosseisus. Erikaebuses leiti, et ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt halduskohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis tulenevad avaliku võimu teostamisest. HKS § 3 sätestab halduskohtu pädevuse ning § 4 loetleb organid, asutused ja ametisikud, kelle õigusakti või toimingu peale võib kaevata halduskohtusse. Eesti haldusjuhtimise Instituut on valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest on täidesaatva riigivõimu asutuseks ka valitsusasutuse poolt hallatav riigiasutus. Konkursi kuulutamine Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori ametikohale on riigisekretäri avalik-õiguslik toiming. Olenemata sellest, kas Avaliku teenistuse seadus on Eesti Haldusjuhtimise Instituudi direktori suhtes rakendatav, peab riigisekretär konkursi kuulutamisel täitma seadust. Tallinna Ringkonnakohtu
14. detsembri
15. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks halduskohtu motiive korrata ja leidis, et halduskohtu määruses on piisavalt motiveeritud, miks vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Õige on erikaebuse väide, et halduskohus ei teinud kaebajale ettepanekut esitada hagi maa- või linnakohtusse. See rikkumine ei viinud ega olekski võinud viia asja ebaõigele otsustamisele. U. Silberg esitas ringkonnakohtu sellele määrusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada kasseeritud kohtumäärus ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises koosseisus või teisele ringkonnakohtule. Kassaator leiab, et: Eesti Haldusjuhtimise Instituut on täidesaatva riigivõimu asutus Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes ja selle direktor on ametnik, kellele laieneb Avaliku teenistuse seadus. Ebaõige on kohtute seisukoht, et Eesti Haldusjuhtimise Instituut pole riigieelarvest finantseeritav täidesaatva riigivõimu asutus. Instituudi põhimääruse p. 19 kohaselt on instituudi finantseerimisallikaks muude allikate hulgas ka eraldised riigieelarvest. Seda kinnitab ka seaduse "
16. a. riigieelarve" § 1 osa 29 alapunkt
17. Konkursi väljakuulutamine on ATS § 31 lg 1 kohaselt riigisekretäri avalik-õiguslik toiming, mida tuleb teostada seaduslikult. Kohtud on rikkunud HKS § 3 lg 1 p. 1 ja § 4, sest nende sätete kohaselt oli kassaatoril õigus pöörduda halduskohtusse. Riigikantselei kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Ringkonnakohus leidis õigesti, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud selles määruses esitatud motiividel. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et halduskohtu määruse kõiki motiive pole vaja ringkonnakohtu määruses korrata. Ka Riigikohtu halduskolleegium ei pea vajalikuks korrata kohtumäärustes esitatud kõiki motiive. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt on valitsusasutused ametiasutusteks Avaliku teenistuse seaduse § 2 mõttes. Avaliku teenistuse seaduse §-dest 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse seaduse §-dest 38 p. 1 ja 39 lg 1 ja 2 tuleneb, et Avaliku teenistuse seadus reguleerib töötamist ametiasutustes, sh. valitsusasutustes. Valitsusasutuste hallatavaid asutusi ei loe seadus ametiasutusteks. Ka ei ole seadust, mis laiendaks Avaliku teenistuse seaduse valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste töötajatele. Seega ei reguleeri Avaliku teenistuse seadus tööle võtmist valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes. Riigisekretäri poolt moodustatud tööõigusliku konkursi komisjoni otsus pole vaidlustatav halduskohtus. Tulenevalt TsKS §-st 1 lg 1 ja 2 kuulub tööõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamine maa- või linnakohtu pädevusse. Kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium m ä ä r a b: Jätta Uno Silbergi kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
18. detsembri
19. a. määrus haldusasjas nr. II- 3/352/97 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
20. märtsil
21. a. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann