3-3-1-17-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 8. mail 1998. a. M. G. Supplies Eesti AS kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§ 10

lg 4 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

1. mail
2. a. avalikul kohtuistungil läbi M. G. Supplies Eesti AS kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/51/
5. Protsessiosalistena võtsid istungist osa M. G. Supplies esindaja advokaat Helmut Pikmets ja Tallinna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Indrek Koolmeister.
6. jaanuaril
7. a. esitas M. G. Supplies Eesti AS Tallinna Maksuametile taotluse tagastada
8. a. novembris enammakstud käibemaks 721 795 krooni.
9. veebruaril
10. a. teatas Tallinna Maksuamet, et käibemaksu tagastamine on peatatud kuni M. G. Supplies Eesti AS poolt esitatud dokumentide õigsuse kontrollimise lõpetamiseni ja kolmandatelt isikutelt informatsiooni saamiseni.
11. veebruaril
12. a. esitas M. G. Supplies Eesti AS Tallinna Maksuametile kaebuse enammakstud käibemaksu tagastamata jätmise kohta. Kaebuses taotleti, et koos enammakstud käibemaksu tagastamisega arvestataks tagastamata summalt intressi vastavalt MKS §-le 28 lg
14. märtsil
15. a. tegi Tallinna Maksuamet M. G. Supplies Eesti aktsiaseltsile ettekirjutuse, milles kohustas nimetatud aktsiaseltsi Käibemaksuseaduse §-de 10 p. 1, 2 ja 4 ning 12 lg 6 rikkumise tõttu maksma riigieelarvesse täiendavalt käibemaksu 154 254 krooni. Samas ettekirjutuses teatati veel, et
16. jaanuaril
17. a. esitatud taotlus
18. a. novembris enammakstud käibemaksu tagastamiseks ei kuulu rahuldamisele.
19. aprillil
20. a. esitas M. G. Supplies Eesti AS Tallinna Maksuametile kaebuse selle ettekirjutuse peale, milles väitis, et maksuamet on kohaldanud vääralt Käibemaksuseaduse §-e 10 p. 1, 2 ja 4 ning 12 lg
21. Tallinna Maksuameti
22. mai
23. a. otsusega tühistati
24. märtsi
25. a. ettekirjutus.
26. mail
27. a. esitas M. G. Supplies Eesti AS Tallinna Maksuametile järelepärimise, milles palus teatada, millisel õiguslikul alusel on maksuamet jätnud tagastamata
28. a. novembris enammakstud käibemaksu.
29. juunil ja
30. juunil
31. a. pöördus M. G. Supplies Eesti AS esindaja advokaat Helmut Pikmets Tallinna Maksuameti poole, paludes tagastada enammakstud käibemaks ja maksta intressi.
32. juulil
33. a. teatas Tallinna Maksuamet ametikirjaga M. G. Supplies Eesti aktsiaseltsile ja advokaat H. Pikmetsale, et Riigi Tolliamet on
34. mail
35. a. algatanud kriminaalasja "M. G. Supplies Eesti AS poolt toimepandud maksupettuse fakti suhtes.". Kirjas selgitas maksuamet, et vastavalt MKS §-le 10 lg 4 p. 2 on maksuhalduril õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja lõpetamise määruse tegemiseni.
36. augustil
37. a. esitas M. G. Supplies Eesti AS esindaja advokaat H. Pikmets kaebuse Tallinna Halduskohtule, milles palus tunnistada täielikult seadusevastaseks "Tallinna Maksuameti
38. juuni
39. a. toiming, millega peatati M. G. Supplies Eesti AS-ile
40. a. novembrikuus enammakstud käibemaksu tagastamine". Kaebuse esitaja väitis, et MKS § 10 lg 4 p. 2 alusel on maksuhalduril õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine HÕS § 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni. HÕS § 226 kohaselt annab ametiisik materjali üle uurimisorganile aga siis, kui ta asja arutamisel tuleb järeldusele, et rikkumises on kuriteo tunnused. Kuna maksuamet ega Riigi Tolliamet ei ole M. G. Supplies Eesti AS haldusõiguserikkumise asja arutanud, siis ei ole MKS § 10 lg 4 p. 2 kohaldamine maksuameti poolt seaduslik ja enammakstud käibemaksu tagastamise peatamine on seadusevastane.
41. detsembri
42. a. otsusega haldusasjas nr. 3-666/97 tunnistas Tallinna Halduskohus Tallinna Maksuameti toimingu enammakstud maksusumma tagastamise peatamises täielikult seadusevastaseks. Haldusasja arutamisel asus Tallinna Maksuamet kohtuistungil seisukohale, et seoses vaidlustatud toiminguga on maksuamet ekslikult viidanud MKS §-le 10 lg 4 p. 2, kuna M. G. Supplies Eesti AS suhtes kuulub kohaldamisele MKS § 10 lg 4 p.
43. Halduskohus leidis, et nii MKS § 10 lg 4 p. 2 kui ka MKS § 10 lg 4 p. 3 alusel võib maksuhaldur enammakstud maksusumma tagastamise peatada vaid siis, kui on tuvastatud maksumaksja tegevuses

või maksuseaduste rikkumise tunnused. Antud haldusasjas ei ole aga Tallinna Maksuamet sellise rikkumise tunnuseid tuvastanud. Seega on maksuameti vaidlustatud toiming motiveerimata.

1. detsembril
2. a. esitas Tallinna Maksuamet apellatsioonkaebuse, milles palus, et ringkonnakohus tühistaks Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeks uue otsuse, jättes jõusse Tallinna Maksuameti vaidlustatud toimingu. Apellant väitis, et
3. mai
4. a. kriminaalasja algatamise määrusega on tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnused ja selliste tunnuste tuvastamist on kinnitanud ka Politseiameti Keskkriminaalpolitsei
5. septembri
6. a. kirjas nr. 1-7/
7. Selles kirjas teatatakse Tallinna Maksuametile, et Keskkriminaalpolitsei majanduspolitsei osakonna menetluses on kriminaalasi, mis on algatatud selle kohta, et mitmete äriühingute, sh. M. G. Supplies Eesti AS kaudu on püütud fiktiivsete dokumentide alusel ebaseaduslikult saada tagasi käibemaksu või on jäetud maksud tasumata. MKS §-st 10 lg 4 ei tulene, et maksuõiguserikkumise tunnused peab tuvastama just maksuhaldur. Samuti väitis maksuamet, et kuigi ka Riigi Tolliamet on maksuhaldur, teeb käibemaksu tagastamise peatamise otsuse ikkagi maksuamet, sest käibemaksu tagastab maksuamet, mitte tolliamet. Tallinna Ringkonnakohtu
8. veebruari
9. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu otsus materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu ja jäeti M. G. Supplies Eesti AS kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et käibemaksu tagastamine Tallinna Maksuameti poolt on õigesti peatatud MKS § 10 lg 4 p. 3 alusel ja viide MKS § 10 lg 4 valele punktile pole iseenesest vaidlustatud toimingu seadusevastaseks tunnistamise aluseks.

§-st 10 lg 4 ei tulene nõuet, et maksuõiguserikkumise tunnused tuvastaks just maksuamet. Alusetu on seisukoht, et Riigi Tolliamet oleks kriminaalasja algatajana pidanud otsustama enammakstud maksusumma tagastamise peatamise.

1. märtsil
2. a. esitas M. G. Supplies Eesti AS esindaja advokaat Helmut Pikmets kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsuse. Kassaator väidab, et maksuameti viide MKS § 10 lg 4 valele punktile on vaidlustatud toimingu seadusevastaseks tunnistamise aluseks. Seda väidet põhjendab kassaator Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai
4. a. määrusega haldusasjas nr. 3-3-1-15-96, milles Riigikohus leidis, et haldusakt, mis ei sisalda konkreetset viidet akti andmise õiguslikule alusele, on seadusevastane. Kassaator leiab samuti, et maksuamet ja ringkonnakohus on kohaldanud MKS § 10 lg 4 ebaõigesti. Selle sätte tõlgendamisel tuleks lähtuda maksuhalduri toimingu motiveerituse nõudest. Kui maksuhaldur ei motiveeri enammakstud maksusumma tagastamise peatamist konkreetse maksuõiguserikkumisega, siis pole maksuhalduri sellise toimingu õiguslikuks aluseks MKS § 10 lg
5. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamisel peab maksuhaldur osundama maksuhalduri poolt tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnustele ja

IV peatüki vastavale sättele. Samuti peab maksuhaldur esitama põhjenduse, et maksumaksja poolt toime pandud maksuseaduste rikkumine, mis on tuvastatud maksuhalduri poolt, on otseselt seotud maksumaksjale tagastatava enammakstud maksusummaga ja vastab sellele. Igasugune maksuõiguserikkumine ei saa olla MKS § 10 lg 4 kohaldamise aluseks. Riigi Tolliameti

1. mai
2. a. kriminaalasja algatamise määrusega pole tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnuseid M. G. Supplies Eesti AS tegevuses. Samuti ei selgu Politseiameti Keskkriminaalpolitsei
3. septembri
4. a. kirjast Tallinna Maksuametile, et M. G. Supplies tegevuses oleks tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnused. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leiab Tallinna Maksuamet, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
5. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti MKS § 10 lg
6. Maksumaksja õigus saada enammakstud maksusumma tagasi tuleneb MKS §-st
7. Maksuhalduri kohustus tagastada maksumaksja poolt enammakstud maksusumma on sätestatud MKS §-s 10 lg
8. Samas on osundatud, et enammakstud maksusumma tuleb tagastada 30 päeva jooksul, välja arvatud sama paragrahvi
9. ja
10. lõikes sätestatud juhul. Lõikes 3 on maksuhaldurile antud õigus jätta enammakstud maksusumma maksumaksja võlgnevuste summas tagastamata ning arvestada või kanda see nimetatud võlgnevuste katteks. Lõige 4 sätestab: "Riiklike maksude maksuhalduril on õigus maksumaksja tegevuses

või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamisel peatada enammakstud maksusumma tagastamine: 1) otsuse jõustumiseni haldusõiguserikkumise asjas, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul; 2) haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahv 226 alusel uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni; 3) kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või kriminaalasja algatamisest keeldumise või lõpetamise määruse tegemiseni, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul; 4) vastavalt kriminaalmenetluse koodeksi paragrahv 96 4. lõikele edasisuunatud materjalide alusel tehtud halduskaristuse otsuse jõustumiseni või asja menetluse lõpetamise otsuse jõustumiseni." Seega on maksuhalduril õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine üksnes siis, kui maksumaksja tegevuses on tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnused ja on algatatud selline haldusõiguserikkumise- või kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub enammakstud maksusumma tagastamine. Haldusõiguserikkumise asjas maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisena võib mõista haldusõiguserikkumise protokolli koostamist, kuna see on esimene menetlusõiguslik dokument, milles vastavalt HÕS §-le 229 lg 1 p. 5 märgitakse haldusõiguserikkumise kirjeldus ja seaduse sätted, mida on rikutud. Ettekirjutuse tegemist ei saa käsitada maksuõigusrikkumise tunnuste tuvastamisena haldusõiguserikkumise asjas, kuna vastavalt MKS §-dele 29 lg 2, 30 lg 3 ja 31 menetletakse neid asju Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides. Ettekirjutuse tegemine ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust, vaid

st. Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab tulenevalt MKS § 10 mõttest sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Seega ei tulene maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine ükskõik millise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamisest. Maksuhaldur peab motiveerima, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga. Lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest peab maksuhaldur tegema enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks otsuse, mitte aga toimingu. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine üksnes tegevusetusega - maksusumma tagastamata jätmisega - on seadusevastane. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamisel peab maksuhaldur maksumaksjale teatama, millal ja millisel alusel tagastamine peatati, kuidas ja millise maksuõiguserikkumise tunnused on tuvastatud ning kelle poolt ja millisel alusel menetletakse vastavat haldusõiguserikkumise- või kriminaalasja. Kui maksumaksjaks on juriidiline isik, siis peab maksuhaldur märkima, kuidas füüsilise isiku tegu on seotud juriidilise isiku maksuõiguserikkumisega, mille tunnused on tuvastatud. Samuti peab maksuhaldur maksumaksjale teatama maksusumma, mille tagastamine on peatatud. Riiklike maksude maksuhalduriteks on maksuamet ja tolliamet. Enammakstud käibemaksu saab aga KMS § 20 alusel tagastada ainult maksuamet. Seega saab ka enammakstud maksusumma tagastamist peatada ainult maksuamet. 2. Maksuhalduri õigus peatada MKS § 10 lg 4 alusel enammakstud maksusumma tagastamine ei ole maksuhalduri kohustus, vaid üksnes õigus otsustusdiskretsiooni teostamiseks. Diskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid. Antud asjas on MKS § 10 lg 4 kohaldamise eelduseks esiteks maksumaksja tegevuses

või maksuseaduste rikkumise tunnuste tuvastamine ja teiseks peab olema algatatud selline haldusõiguserikkumise- või kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub enammakstud maksusumma tagastamine. Kolmandaks tuleb MKS § 10 lg 4 kohaldamisel juhinduda selle sätte ja kogu seaduse eesmärgist ja mõttest.

§ 10

lg 4 eesmärk ja mõte on anda maksuhaldurile võimalus tagada maksumaksja maksukohustuse täitmine juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et maksukohustus jääb muidu täitmata. Selliste eelduste puudumisel ei ole maksuhalduril volitust otsustada enammakstud maksusumma tagastamise peatamist ja maksuhalduri vastav haldusakt oleks sellel põhjusel seadusevastane.

2. mail
3. a. koostas Riigi Tolliamet kriminaalasja algatamise määruse, milles muuhulgas on märgitud, et "Mait Meriloo ja Peep Kallaste poolt moodustatud "M. G. Supplies Eesti AS" (reg. nr. 10111574) on Tallinna Maksuameti andmetel on 1996 aasta novembris ja detsembris on varjatud käibemaksuga maksustavat käivet summas 3 237 607 EEK-i, millelt on jäetud arvestamata käibemaksu 582 769 EEK-i. 1997 aasta jaanuaris on esitatud taotlus käibemaksu tagastamiseks summas 749 987 EEK-i, mis ei kuulu rahuldamisele. Riigieelarvesse maksmisele kuuluva käibemaksu osas on tekkinud võlg summas 154 354 EEK-i." Selles määruses on märgitud veel, et "Kokku on AS "Rodepoint" (reg.nr. 10056007); "M.G. Supplies Eesti AS" (reg.nr. 10111574); AS "Safarink" (reg.nr.01392640) ja AS "Larnax" (reg.nr. 01306391) Riigi Tolliametile ja Tallinna Maksuametile deklareerinud moonutatud andmeid maksete arvutamiseks, millede abil jäi riigieelarvesse laekumata esialgsete arvutuste kohaselt 2 586 691 EEK-i." Politseiameti Keskkriminaalpolitsei
4. septembri
5. a. kirjaga teatatakse Tallinna Maksuametile, et "Keskkriminaalpolitsei Majanduspolitsei osakonnas on menetluses kriminaalasi nr 97042621, mis on algatatud selle kohta, et Mait Meriloo, Peep Kallaste ja Hannes Volter on AS-i Rodepoint, M. G. Supplies Eesti AS, AS-i Larnax ja AS-i Safarink kaudu püüdnud fiktiivsete dokumentide alusel ebaseaduslikult saada tagasi käibemaksu või on jätnud maksud tasumata.". Tallinna Maksuameti
6. juuli
7. a. kirjas M. G. Supplies Eesti aktsiaseltsile teatatakse muuhulgas, et "Riigi Tolliameti tollijärelevalve osakonna järelkontrollitalituse poolt on
8. mail 1997.a. algatatud kriminaalasi nr 97042621 KrK §148

le §10 lg 4 p 2 on maksuhalduril õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või lõpetamise määruse tegemiseni.". Haldusasja arutamisel Tallinna Halduskohtus asus aga Tallinna Maksuamet kohtuistungil seisukohale, et Supplies Eesti AS suhtes kuulub kohaldamisele MKS § 10 lg 4 p. 3. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsuses leidis kolleegium, et: "Tallinna Maksuamet peatas 03.juuli 1997 kirja kohaselt enammakstud maksusumma tagastamise M.G.Supplies Eesti ASile alusel, mis sisaldub

§-s 10 lg 4 p-s 3. Tallinna Maksuamet viitas õigesti toimingu õigusliku alusena Maksukorralduse seadus §-le 10 lg 4, kuid märkis ekslikult vale punkti. Õige on halduskohtu järeldus, et Tallinna Maksuamet ei saanud peatada käibemaksu tagastamist

§ 10

lg 4 p 2 alusel, kuid jätnud tähelepanuta, et asja materjalidest nähtuvalt on käibemaksu tagastamine peatatud sama seaduse § 10 lg 4 p 3 alusel." Ringkonnakohus pole põhjendanud järeldust, et Tallinna Maksuameti kirja kohaselt on enammakstud maksusumma tagastamine peatatud sisuliselt MKS § 10 lg 4 p. 3 alusel, kuid ekslikult on kirjas märgitud MKS § 10 lg 4 p. 2. Maksuameti kirjas märgitud selgitus "uurimisorganile üleantud materjalide alusel algatatud kriminaalasjas otsuse jõustumiseni või lõpetamise määruse tegemiseni" osundab sisuliselt MKS §-s 10 lg 4 p. 2 sätestatud alusele, mitte aga punktis 3 nimetatud alusele. Samuti pole ringkonnakohus põhjendanud väidet, et asja materjalidest nähtuvalt on käibemaksu tagastamine peatatud MKS § 10 lg 4 p. 3 alusel. Kriminaalasja algatamise määruse kohaselt on Riigi Tolliamet asja algatamisel vaadanud läbi Tallinna Maksuameti poolt esitatud materjalid M. G. Supplies Eesti AS majandustegevuse kohta ja leidnud, et "...M. G. Supplies Eesti AS on Tallinna Maksuameti andmetel on 1996 aasta novembris ja detsembris on varjatud käibemaksuga maksustatavat käivet...".

§ 10

lg 4 ebaõige kohaldamise tõttu tuleb Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi kasseeritud otsus tühistada. Kuna Riigikohtul pole võimalik teha selles haldusasjas uut otsust ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, siis kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, milles palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus. M. G. Supplies Eesti AS esindaja taotlus kohtukulude jagamiseks jääb läbi vaatamata, kuna Riigikohus ei tee selles haldusasjas uut otsust. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada osaliselt M. G. Supplies Eesti AS esindaja kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 6. veebruari 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-/51/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada aktsiaseltsile Advokaadibüroo Paul Varul kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub 18. mail 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann