3-3-1-18-98

3-3-1-18-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. M. Virro esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine rahvastiku registris isikuandmete muutmise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
3. mail
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Manivald Virro esindaja Malle Kukk"e kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
5. veebruari
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/43/
8. augustil
9. a. esitas Manivald Virro Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse elanike registri osakonna toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt abiellus kaebuse esitaja
10. a. Valentina Tootsiga, kes kasutas Tallinnas Koskla tn. 2/3-2 asuvat korterit üürilepingu alusel. Pärast abiellumist registreeriti sellele elamispinnale ka M. Virro.
11. a. vormistati eluruumi üürileping seoses V. Virro (enne abiellumist Toots) surmaga tema poja Einu Kiuru nimele, kes elas samuti Koskla tn. 2/3-2 asuvas korteris.
12. juunil
13. a. esitas E. Kiuru Kristiine Linnaosa Valitsusele avalduse Koskla tn. 2/3-2 asuva korteri erastamiseks.
14. jaanuaril
15. a. esitas M. Virro avalduse sama korteri erastamiseks. Kristiine Linnaosa Valitsuse ja E. Kiuru vahel sõlmiti M. Virro teadmata eluruumi ostu-müügileping. Kristiine Linnaosa Valitsuse elanike registri osakond andis kaebuse esitaja taotlusel talle
16. jaanuaril
17. a. tõendi nr. 0065, milles oli Koskla tn. 2/3-2 asuva erastatud korteri omanikuks märgitud E. Kiuru. Tõendis oli M. Virro sugulusvahekorraks omanikuga märgitud "naise isa". Sama organi poolt
18. veebruaril
19. a. väljaantud tõendil nr. 0065 märgiti samade isikute vaheliseks sugulusvahekorraks "võõras, allüürnik". Kristiine Linnaosa Valitsuse elanike registri osakonnale
20. aprillil
21. a. ja
22. juunil
23. a. esitatud avaldustes palus M. Virro teha registri andmetes parandus ja viia andmed tema sugulusvahekorra kohta E. Kiuruga vastavusse tegelikkusega ning märkida, et M. Virro on E. Kiuru ema lesk. Kristiine Linnaosa Valitsus keeldus
24. mai
25. a. kirjaga nr. 67 ja
26. juuli
27. a. kirjaga nr. 1-17/K-89-a. rahuldamast M. Virro avaldust. Linnaosa valitsus leidis, et pärast endise üürniku V. Virro surma vormistati üürileping Oktoobri Rajooni RSN TK
28. aprilli
29. a. õiendi nr. 427 alusel, milles oli märgitud M. Virro kohta "võõras", ja M. Virro nõusolekul E. Kiuru nimele.
30. juuli
31. a. kirjas märkis Kristiine Linnaosa Valitsus, et kuna M. Virro ei ole E. Kiuru perekonnaliige ja "neil puudub ka ühine majapidamine, siis Elamuseaduse § 11 lg 2 alusel kohaldatakse sama seaduse § 46 (Eluruumi allüürimine) ja § 47 (Allüürilepingu lõppemine ja lõpetamine). Arvestades eeltoodut on märge "võõras-allüürnik" vastavalt kehtivale seadusandlusele õige.". M. Virro leidis, et pärast üürniku surma ei muutu viimase lesk üürniku laste suhtes võõraks. Seepärast palus ta halduskohtul tunnistada seadusevastaseks Kristiine Linnaosa Valitsuse keeldumine teha elanike registri andmetes parandus ja kohustada linnaosa valitsust märkima elanike registris tema sugulusvahekorraks E. Kiuruga - võõrasisa. Ebaõige kanne võib põhjustada temal kodu puutumatuse õiguse rikkumise. Tallinna Halduskohtu
32. detsembri
33. a. otsusega haldusasjas nr. 3-712/97 jäeti M. Virro kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebuse esitaja ei ole tõendanud, kuidas rikub Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vaidlustatud toiming kaebuse esitaja õigusi ja milliste seaduste või muude õigusaktidega on see toiming vastuolus. Kuna kaebuses ei vaidlustatud Kristiine Linnaosa Valitsuse keeldumist korteri erastamisest, mida M. Virro väidetavalt taotles
34. jaanuaril
35. a. esitatud avalduses, siis pole halduskohtul võimalik ega vajalik kontrollida, kas keeldumise põhjuseks olid või ei olnud väidetavalt ebaõiged andmed elanike registris. Kohtuotsuses märgiti, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et M. Virro ja E. Kiuru oleksid omavahel otse- või külgjoones suguluses olevad isikud TsÜS §-de 16-19 mõttes. Vaidlused, mis on seotud isiku õigusega elamispinnale ning eluruumide kasutamise korraga, samuti vaidlus selle üle, kas M. Virro on E. Kiuru perekonnaliige, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Need vaidlused lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras. M. Virro esindaja M. Kukk esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu
36. detsembri
37. a. otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada M. Virro kaebus. Apellant leidis, et halduskohtu otsus on vastuolus kohtutoimikus olevate tõenditega. Kohtutoimikus on tõendid selle kohta, et elanike registri ebaõige kande alusel sai teoks Kristiine Linnaosa Valitsuse ja E. Kiuru vahel Tallinnas Koskla tn. 2/3-2 asuva korteri ostu-müügilepingu sõlmimine ilma M. Virro nõusolekuta. Apellant väitis, et ebaõige kanne tuleb registris parandada, kuna see võib põhjustada ka tulevikus kaebuse esitaja õiguste rikkumist. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
38. veebruari
39. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/43/98 jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
40. detsembri
41. a. otsus muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja õigus kasutada eluruumi ei sõltu elanike registri kandest, mistõttu kaevatav toiming ei saa rikkuda tema sellekohaseid õigusi. Ringkonnakohus leidis, et Vabariigi Valitsuse
42. septembri
43. a. määrusega nr. 319 kinnitatud "Rahvastiku arvestuse andmebaasi pidamise põhimäärus", mis on elanike registri õiguslikuks aluseks, ei näe ette andmete kogumist väidetavalt vanemaga võrdsustatud isikute kohta. Selle põhimääruse punkti 6 alapunkt 12 näeb ette andmete kogumise isiku abikaasa, vanemate ja laste kohta. Kuna M. Virro ei ole E. Kiuru vanem, siis on kaebaja nõue põhjendamatu. Taoliste andmete kogumist ei kehtesta ka Vabariigi Valitsuse
44. juuni
45. a. määrusega nr. 180 kinnitatud "Eesti hääleõiguslike kodanike riikliku registri pidamise põhimäärus". M. Virro esindaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
46. veebruari
47. a. otsuse ja teha uus otsus. Kassaatori arvates on väär ringkonnakohtu järeldus, et vaidlustatud toiming ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning leiab, et "ebaõige sissekanne inimese kohta ükskõik millises registris on iseenesest inimese õiguste rikkumine." Vale on kohtu seisukoht, et ebaõiged registri kanded kuuluvad ainult siis parandamisele, kui nad on juba tekitanud negatiivseid tagajärgi. Ebaõiged sissekanded võivad esile kutsuda isiku õiguste rikkumisi ka tulevikus. Kassaator leiab, et tegelikkusele ei vasta ringkonnakohtu väide, et kaebaja õigus kasutada eluruumi ei sõltu elanike registri kandest ja et see küsimus lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras. Tsiviilasja menetlemisel on elanike registris märgitud "võõras-allüürnik" kindlasti vastaspoolele tõendiks selle kohta, et M. Virro kasutab eluruumi mitte perekonnaliikmega võrdsustatud isikuna, vaid allüürnikuna. Tsiviilvaidluse lahendamisel ei saa M. Virro nõuda paranduse tegemist elanike registri andmetes. Kassaator väidab, et ringkonnakohus kohaldas vääralt Vabariigi Valitsuse
48. septembri
49. a. määrusega kinnitatud "Rahvastiku arvestuse andmebaasi pidamise põhimäärust". See põhimäärus ei oma tagasiulatuvat jõudu. Vaidlustatud kanded on tehtud enne põhimääruse vastuvõtmist. Kassaator väidab, et kuni elanike registri sisseviimiseni peeti elanike arvestust korterikaartidel. Sellel kaardil oli ette nähtud lahter - "suhe üürnikuga". Kristiine Linnaosa Valitsus jättis kaebuse esitaja sisseregistreerimisel
50. jaanuaril
51. a. korterikaardil vastava kande tegemata ja
52. juunil
53. a. koos E. Kiuru naise ja tütre sisseregistreerimisega tegi alusetult ja M. Virrole teatamata kande - "allüürnik". Korterikaartidele koguti andmeid nii sugulus- kui ka hõimlusvahekorra kohta üürnikuga. Korterikaartidelt kanti andmed elanike registrisse. Kuna seni on elanike registris andmed teiste hõimlusvahekorras olevate isikute kohta, siis peavad need andmed olema ka M. Virro kohta. Vastasel korral on M. Virro teistega võrreldes ebasoodsamas olukorras. Kristiine Linnaosa Valitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
54. veebruari
55. a. otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et vaidlustatud toiming ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Andmekogude seaduse § 25 lg 2 p. 1 alusel on riigi rahvastiku (elanikud) kohta peetav register riigi põhiregistrite hulka kuuluv register. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt on riigi põhiregister seadusega asutatud avalikuks kasutamiseks määratud andmekogu, mida peetakse üldistes huvides riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks. Vabariigi Valitsuse
56. septembri
57. a. määrusega nr. 319 kinnitatud "Rahvastiku arvestuse andmebaasi pidamise põhimääruse" punkti 1 kohaselt kehtestab see põhimäärus rahvastiku arvestuse andmebaasi andmete kandmise ja andmebaasi pidamise korra. Põhimääruse punkt 3 sätestab, et andmebaasi peetakse kahel tasandil - kogu riigi andmebaasina ning maakonna ja Tallinna linnaosa andmebaasina. Põhimääruse punkti 4 kohaselt on Tallinna Kristiine linnaosa kohta vastava andmebaasi pidajaks Kristiine Linnaosa Valitsus. Andmekogude seaduse § 3 lg 3 sätestab, et riik ja kohalik omavalitsus võivad koguda nende peetavatesse andmekogudesse oma seadusekohaste ülesannete täitmiseks andmeid, mille kogumine on ette nähtud seadustes või seaduse alusel vastuvõetud õigusaktides. Rahvastiku andmebaasi põhimääruse punktis 6 on ammendavalt kehtestatud andmebaasi kantavate isikuandmete loetelu. Andmebaasi pidamiseks vajalikud andmed, mis peale isikuandmete kantakse andmebaasi, on loetletud sama põhimääruse punktis
58. Põhimääruse punkti 13 alapunkti 1 kohaselt peavad andmebaasi pidajad tagama, et oleks tõkestatud ebaõigete, mittevajalike, puudulike või aegunud andmete kandmine andmebaasi. Isikuandmed kantakse andmebaasi vaid nende dokumentide alusel, mis on loetletud selle põhimääruse punktis
59. Registri andmed peavad olema õiged ja vastama tegelikkusele. Põhjendatud on kassaatori seisukoht, et ebaõiged andmed registris võivad põhjustada isiku õiguste ja vabaduste rikkumist tulevikus. Kui registris on isiku kohta ebaõiged, mittevajalikud, puudulikud või aegunud andmed ja neid keeldutakse põhjendamatult parandamast, siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Seega on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse esitaja pole tõendanud, kuidas rikuvad elanike registris väidetavad ebaõiged andmed M. Virro kohta tema õigusi. Ringkonnakohus leidis, et ta ei saa kohustada Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsust tegema elanike registrisse kannet M. Virro ja E. Kiuru sugulusvahekorra kohta, sest kehtivate õigusaktide järgi ei sisalda elanike register kandeid isikute hõimlussuhetest ega elamuõiguslikest suhetest tulenevate vahekordade kohta. Ringkonnakohus ei pööranud tähelepanu sellele, millisel õiguslikul alusel oli tehtud registrisse kanne M. Virro kohta, et ta on Koskla tn. 2/3-2 asuva korteri omaniku E. Kiuru suhtes "võõras-allüürnik". Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas M. Virro kohta registrisse selliste andmete kandmine oli seaduslik. Ebaseaduslike andmete kandmine registrisse on seadusevastane. Nendel põhjustel kuulub Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
60. veebruari
61. a. otsus antud asjas tühistamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Manivald Virro esindaja kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
62. veebruari
63. a. otsus haldusasjas nr. II-3/43/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada Manivald Virro esindaja Malle Kukk"ele kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub
64. mail
65. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann