Poldingule Sadama talu maast 8,6 ha järgmiselt: Triigi külas asuv maa kahes lahustükis kogupindalaga 4,4 ha ja Oitme jõe ääres asuv maatükk suurusega 4,2 ha. Lisana kuulub korralduse juurde maade jagamise skeem.
§-ga 9 lg 2, mille kohaselt tuleb vabade piirnevate maade puudumisel jagada maa õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades. Triigi külas asuva maa jagamisel ei tule arvesse asjaolu, et A. Poldingule tagastati 4,2 ha suurune soine maatükk Oitme jõe ääres. Vaidlustatud korraldus on vastuolus Vabariigi Valitsuse
§-ga 9 lg 2. Maa tuleb jagada omandireformi õigustatud subjekti ja hoonete omaniku vahel võimalikult võrdsetes osades. Seejuures tuleb jagada kogu talumaa, mitte lahustükk, millel asub hoone. Kohus leidis, et "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkti 13 alapunkt 2 kohaselt on vallavalitsusel õigus määrata ostueesõigusega erastatava maa piirid ja ligikaudne suurus. Vaidlustatud korraldusega tegigi Leisi Vallavalitsus selle toimingu. Seda, et tegemist on maa suuruse ligikaudse määramisega, näitab ka korraldusele lisatud plaan. Tegemist pole maamõõtja poolt koostatud vormikohase katastriüksuse plaaniga. Kohus märkis, et eeltoimingute vormistamiseks tehtud korraldustele ei sätesta seadus konkreetseid nõudeid. Kohus asus seisukohale, et kuigi Maareformi seadus ei sätesta maa tagastamise võimalikke eeltoiminguid, pole vaidlustatud korraldus seadusevastane. Antud juhtumil on korralduse õigusliku aluse määratlemiseks viide
§-le 9 lg 2 piisav. Saaremaa halduskohtuniku
Nimetatud sättes peetakse maa all silmas maatükki, mitte kinnistut. Samuti leidis apellant, et kohtuotsuse väide vabade piirnevate maade puudumise kohta ei tugine ühelegi tõendile. Vabade piirnevate maade väljaselgitamine enne maa jagamist on kohaliku omavalitsuse kohustus. Selliste asjaolude väljaselgitamist vaidlustatud korraldusest ei nähtu. Apellandi arvates ületas kohus oma pädevust, leides, et antud juhtumil ei ole tegemist maa tagastamise korraldusega, vaid ostueesõigusega maa erastamise eeltoiminguga. Leisi Vallavalitsus pidas vaidlustatud korraldust maa tagastamise korralduseks. Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud on tehnilist laadi toimingud ning neid ei pea kohalik omavalitsus tegema haldusaktiga. Antud juhtumil andis Leisi Vallavalitsus vastavaid eeltoiminguid tegemata ning kehtestatud korda rikkudes maa tagastamise korralduse. Samuti väitis apellant, et kohus rikkus oluliselt protsessiõiguse põhimõtteid, kuna ei põhjendanud otsuses, miks ta lükkas tagasi ja ei arvestanud kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud tõendit - "Talundilehte", millest nähtub, et Oitme jõe ääres asuva Sadama talu maatüki suurus oli mitte 4,2 ha, vaid 3,61 ha. Seega pole jagatud Sadama talu maa elamu omaniku ja õigustatud subjekti vahel võrdselt. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. aprilli 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/111/98 jäeti Saaremaa halduskohtuniku 23. jaanuari 1998. a. otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt sätestab
kohalikule omavalitsusele kohustuse määrata mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib osta maad rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning nad ei jõua omavahel kokkuleppele kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks. Vaidlustatud korraldusega tegigi Leisi Vallavalitsus maa ostueesõigusega erastamise ja maa tagastamise eeltoimingu. Õigesti on halduskohtu otsuses viidatud "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkti 13 alapunktile 2, mille kohaselt vallavalitsus määrab ostueesõigusega erastatava maa piirid ja ligikaudse suuruse. Mittetagastatava ja ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine enne erastamise ja tagastamise otsuse vastuvõtmist korraldusega pole vastuolus
ga. "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punkti 52 kohaselt määrab vallavalitsus tagastatava maa suuruse
kohaselt. Nimetatud korra punkti 51 alapunkt 6 kohaselt paigutatakse maa tagastamise toimikusse vallavalitsuse korraldus õigusvastaselt võõrandatud maal paikneva elamu juurde kuuluva maa suuruse ja piiride määramise kohta. Sama korra punkti 564 alusel peab katastriüksuse toimikus olema kohaliku omavalitsuse otsus plaani- või kaardimaterjalil määratud piiride kinnitamise kohta. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus tõlgendas ja kohaldas
Samuti leidis ringkonnakohus, et põhjendamatu on apellandi seisukoht, et maa jagamisel tuleb arvestada ka maa väärtust.
Seega tuleb kinnistu jagamisel lähtuda vaid selle pindalast. A. Poldingu esindaja vandeadvokaat M. Mägi esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
See säte võimaldab jagada tagastatavat maad elamu omaniku ja õigustatud subjekti vahel võrdsetes osades. Maa jagamine nii, et ühele saab 13 hektarist 8,6 ha ja teisele 4,4 ha, ei ole võrdne jagamine. Asjaolu, et A. Poldingule tagastati 4,2 ha suurune maatükk Oitme jõe ääres, ei tule arvesse Triigi külas asuva maa jagamisel. Kassaator märgib, et "MRS § 9 lg 2 ei sätesta, et kinnistu, mille tagastamist soovib õigustatud subjekt ja sellel asuva elamu omanik, tuleb jagada võimalikult võrdselt vaid, et tagastatava kinnistu arvelt jagatakse maatükk, millel asub elamu, võimalikult võrdsetes osades elamu omaniku ja õigustatud subjekti vahel." Kassaator väidab, et ringkonnakohus rikkus ka protsessiõiguse norme, kuna "asus seisukohale, et talundilehest ei nähtu, et Oitme jõe ääres asuv lahustükk oli 3,61 ha suur. Tuginemata seejuures mitte ühelegi tõendile." Ringkonnakohus pole pööranud tähelepanu korduvalt viidatud asjaolule, et vaidlustatud korralduse aluseks oli kaart, mis ei vasta kaartidele kehtestatud elementaarsematelegi nõuetele. Ebaselge on kaardi koostaja, päritolu ja mõõdustik. Leisi Vallavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et vaidlustatud korraldusega määrati Männisalu maja juurde ostueesõigusega erastatava maa piirid selles ulatuses, mis puudutab endise Sadama talu maad. Vaidlustatud korralduse sisu ja pealkiri viitavad sellele, et tegemist ei ole maa tagastamise korraldusega. Vallavalitsus ei nõustu ka kassatsioonkaebuses esitatud
A. Heintalu esindaja kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kohtud pole rikkunud kohtumenetluse norme ja on õigesti tõlgendanud
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et antud juhtumil on tegemist "Maa ostueesõigusega erastamise korra" punkti 13 alapunktis 2 sätestatud maa ostueesõigusega erastamise eeltoiminguga.
Vabariigi Valitsuse
lg 2.
reguleerib sellise väljaspool linna piire asuva maa tagastamist, millel asuvad füüsilise isiku hooned. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt juhul, kui õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja ta ei jõua kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks õigustatud subjektiga kokkuleppele, erastatakse elamu omanikule maad eelkõige vabade piirnevate maade arvelt. Selliselt on võimalik erastada kuni 50 ha maad. Üksnes juhul, kui piirnevate vabade maade arvelt saab elamu omanik erastada vähem kui 20 ha maad, on tal õigus tagastatava kinnistu arvelt täiendavalt erastada maad 20 hektarist puudu jäävas osas, kuid mitte rohkem kui jääb maad õigustatud subjektile. Leisi Vallavalitsuse vaidlustatud korralduse punktiga 2 otsustati sõnaselgelt õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine A. Poldingule. Selles sättes märgiti: "Tagastada Armilde Polding`ule Sadama talu suurusega 8,6 ha järgmiselt: - Triigi külas asuv maa kahes lahustükis kogupindalaga 4,4 ha (plaanil viirutatud); - Oitme jõe ääres asuv maatükk suurusega 4,2 ha (plaanil A-6a)".
lg 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
Õige on kohtute seisukoht, et tagastatava kinnistuna käsitletakse kõiki endise kinnistu lahustükke koos, mitte aga seda konkreetset (lahus-) tükki, millel teisele isikule kuuluv elamu asub. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kasseeritud otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Armilde Poldingu esindaja vandeadvokaat Maria Mägi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. aprilli 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3/111/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tagastada advokaadibüroole "Concordia" kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub 21. septembril 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.