Obsah (4)

§ 10§ 5§ 8§ 3

3-3-1-24-98 MÄÄRUS Tartus, 18. septembril 1998. a. M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine

§-de 8 lg 1 p. 4 ja 10 lg 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas

1. septembril
2. a. avalikul kohtuistungil läbi Merike Palumaa ja Indrek Palumaa esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. aprilli
4. a. määrusele haldusasjas nr. II-3/156/
5. Harju maavanema
6. detsembri
7. a. korraldusega nr. 2979 otsustati korraldada kirjalik piiratud enampakkumine Tallinna linnas Pirita linnaosas asuvatele E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksustele kogusuurusega 3696 m
8. Korralduse punkti 1.3 kohaselt võisid enampakkumisel osaleda "Harju maakonnas elavad abikaasad, kelle keskmine vanus ei ületa 30 aastat, samuti perekond või üksikisik, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt kolm alaealist last". Tallinna linnas Pirita linnaosas E. Särgava allee 1b, 1c, 1e asuvate maaüksuste piiratud enampakkumise korraldamiseks moodustatud komisjoni
9. jaanuari
10. a. protokolli nr. 2 kohaselt otsustas komisjon teha maavanemale ettepaneku lugeda Helmi Toome pakkumine enampakkumiste tingimustele mittevastavaks, Are Enoki ja Rutt Enoki, Tiit Vahenõmme ja Tiina Vahenõmme ning Merike Palumaa ja Indrek Palumaa pakkumised lugeda enampakkumisel osalevateks ning teatada viivitamatult kirjalikult pakkumiste tulemustest kõigile pakkujatele. Sama komisjon otsustas teha maavanemale ettepaneku kinnitada enampakkumise võitjaks A. Enok ja R. Enok. Harju maavanem andis
11. jaanuaril
12. a. korralduse nr. 76 "Pakkumiste tulemustest", mille punktiga 1 tunnistati E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksuste enampakkumisel osalevateks A. Enok ja R. Enok, T. Vahenõmm ja T. Vahenõmm ning M. Palumaa ja I. Palumaa pakkumised. M. Palumaa ja I. Palumaa esitasid Harju maavanema
13. jaanuari
14. a. korralduse nr. 76 peale protesti, milles palusid tunnistada A. Enoki ja R. Enoki pakkumine enampakkumisel mitteosalevaks, kuna pakkumise avaldusele polnud lisatud passide originaale. Seega polnud A. Enoki ja R. Enoki pakkumine kooskõlas "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 25 alapunktiga
15. Harju maavanema
16. jaanuari
17. a. korralduse nr. 238 punktiga 1 jäeti M. Palumaa ja I. Palumaa protest rahuldamata. Maavanem leidis, et A. Enoki ja R. Enoki pakkumine vastas "Maa enampakkumisega erastamise korra" sätetele. M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas
18. veebruaril
19. a. Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Harju maavanema
20. jaanuari
21. a. korralduse nr. 76 ja
22. jaanuari
23. a. korralduse nr. 238 täielikult seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt rikuvad need korraldused M. Palumaa ja I. Palumaa "subjektiivseid õigusi, kuna nõuetele mittevastavate pakkumiste arvestamine enampakkumistes osalevatena loob näilise konkurentsi ning piirab Palumaade õigust konkursil vabalt osaleda." Tallinna Halduskohtu
24. veebruari
25. a. määrusega jäeti kaebus

§-de 10 lg 1 ja 2 alusel käiguta ning anti kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega

1. märtsini
2. a.
3. märtsil
4. a. esitas kaebajate esindaja Tallinna Halduskohtu
5. veebruari
6. a. määrusele vastuse. Selles selgitati, et Harju Maavalitsus rikkus Vabariigi Valitsuse
7. novembri
8. a. määrusega nr. 268 kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkte 7 ja 25, kuna luges enampakkumisel osalejateks ka isikud, kes esitasid puudulikud dokumendid. Kuna kehtestatud nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamisega osales enampakkumisel "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see kaebuse esitajate õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita. Tallinna Halduskohtu
9. märtsi
10. a. määrusega tagastati kaebus

§ 10lg 2 alusel esitajale läbivaatamatult.

Kohus leidis, et kaebajad pole kaebuses "märkinud, milliseid õigusakte on vaidlustatud korralduste väljaandmisel rikutud. Kaebaja subjektiivsetel õigustel peab olema kindel alus kehtiva õigusnormistiku alusel. Sellest tulenevalt peab kaebaja kohtule esitatavas kaebuses oma subjektiivsete õiguste olemasolu alati põhjendama. Kaebaja peab kaebuses suutma osundada mingit õigusallikat, mis talle vastavaid õigusi on omandanud. Sellise aluse puudumisel ei saa tõestada ka subjektiivsete õiguste rikkumist, sest sellisel juhul need õigused puuduvad." M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja esitas Tallinna Halduskohtu

1. märtsi
2. a. määrusele erikaebuse, milles palus tühistada määruse materiaalõigusnormide ja menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Erikaebuse kohaselt ei nähtu kohtumäärusest, et kaebuse esitajad vastasid õigeaegselt kohtumäärusele ja kõrvaldasid kaebuse puudused. Erikaebuse esitaja väitis, et kaebuse esitajate õigus enampakkumisel vabalt osaleda tulenes "Maa enampakkumisega erastamise korra" punktist
3. Nimetatud sättest tuleneb iga enampakkumisel osaleja õigus nõuda enampakkumise väljakuulutajalt selle sätte täitmist. Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a. määrus piirab kaebuse esitajate Põhiseaduse §-s 15 ettenähtud õigust vabalt pöörduda kohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. aprilli
7. a. määrusega haldusasjas nr. II-3/156/98 jäeti Tallinna Halduskohtu
8. märtsi
9. a. määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, "millist seadusega kaitstud kaebuse esitajate subjektiivset õigust vaidlustatud korraldusega rikutakse." Ringkonnakohus asus seisukohale, et "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 47 kohaselt ei kinnitata enampakkumise tulemusi, kui on rikutud enampakkunise korda või erastamise korraldaja võtab sama korra punkti 46 alusel vastu otsuse protesti rahuldamise kohta. Seega toimub enampakkumisel osalenud pakkumiste, sealhulgas enampakkumisele lubatud isikute ringi kindlaksmääramise seaduslikkuse hindamine enampakkumise tulemuste kinnitamisel. Ringkonnakohus märkis, et kuna "enampakkumisele lubatud isikute vastavust Korra p-ile 7 hinnatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisel, siis vaadatakse ka kaebused Korra p. 7 väidetava rikkumise suhtes läbi enampakkumise tulemuste vaidlustamisel. Erikaebuse esitajate esindaja seletuse kohaselt on otsus enampakkumise tulemuste kohta vaidlustatud halduskohtus." M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
10. aprilli
11. a. määrusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada määruse ja saata asi sisuliseks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Kassaator leiab, et ringkonnakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigusnorme ning see viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Kassaator leiab, et "Maa enampakkumisega erastamise kord" näeb ette enampakkumise etappide vaidlustamise võimaluse, vältimaks võimalikke vigu juba enampakkumise protseduuri keskel. Kui lähtuda ringkonnakohtu seisukohast, et vaidlustada saab üksnes viimast korraldust, siis poleks "Maa enampakkumisega erastamise korra" punktis 46 ettenähtud vahekaebeõigusel mingit seaduslikku kaitset. Kassaator märgib, et maavanema "ühtede korralduste peale esitatavate kaebuste menetlusse võtmine ei olene ega saagi oleneda sellest, et kaebused mõnede teiste korralduste peale on võetud menetlusse". Selline seisukoht pole kooskõlas "Maa enampakkumisega erastamise korra" punktiga 46 ega ka

§-ga 4 lg

1. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et kaebusest ei nähtu, millist seadusega kaitstud kaebuse esitajate subjektiivset õigust vaidlustatud korraldustega rikutakse. Kaebuse esitajad on nii kaebuses, kohtule saadetud vastustes kui ka erikaebuses märkinud, et "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkt 7 määrab subjektide ringi, kes võisid enampakkumisel osaleda. Sama korra punkt 25 "kehtestas subjektide kontrollimise dokumentaalsed kriteeriumid, mida Harju Maavalitsus ei järginud kui luges konkursil osalejateks puudulikud dokumendid esitanud isikud. Kuna nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamise tõttu osales enampakkumisel Korra punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see Palumaade õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita.". Antud juhtumil on nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus keeldunud õigusemõistmisest, rikkudes seega kaebajatele Põhiseaduse §-s 15 ettenähtud õigust pöörduda kohtusse. Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
2. Põhjendatud on kassaatori väide, et kohtud rikkusid kohtumenetluse seaduse nõudeid. Vastavalt

§-dele 3 lg 1 p. 1 ja 4 lg 1 p. 2 kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine maavanema õigusakti või toimingu peale.

§ 5lg 1 ja 8 lg 1 p.

4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt

§-st 9 lg 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta

§ 10

lg 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt

§-le 10 lg 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik. M. Palumaa ja I. Palumaa esindaja esitas

1. märtsil
2. a. vastuse Tallinna Halduskohtu
3. veebruari
4. a. määrusele. See vastus on sisuliselt käsitatav kohtule esitatud kaebuse täiendusena. Vastuses on märgitud, et Tallinna linnas Pirita linnaosa E. Särgava allee 1b, 1c ja 1e maaüksuste enampakkumisel osalenud A. Enoki ja R. Enoki dokumendid ei vastanud Vabariigi Valitsuse
5. novembri
6. a. määrusega nr. 268 kinnitatud "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 25 nõuetele, mistõttu Harju maavanemal ei olnud õigust lugeda Enokite pakkumist enampakkumisel osalevaks. Vastuses väidetakse, et kuna nõuetele mittevastavate isikute enampakkumisele lubamise tõttu osales enampakkumisel "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 7 nõuetele mittevastavaid isikuid, vähendas see "Palumaade õigust enampakkumisel vabalt osaleda ja võimalust enampakkumist võita". Seega on kaebuse esitajad märkinud põhjused, miks nad loevad Harju maavanema
7. jaanuari
8. a. korraldust nr. 76 ja
9. jaanuari
10. a. korraldust nr. 238 oma õigusi rikkuvaiks. Antud juhul ei esine

§ 8lg 1 p.

4 nõuete rikkumist. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebuse esitaja õigusi.

1. Õige on kassatori seisukoht, et ringkonnakohus tõlgendas "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 46 vääralt. "Maa enampakkumisega erastamise korra" punkti 27 kohaselt viiakse kirjalik enampakkumine läbi sama korra punktides 38-44 sätestatud korras. Selle korra punkti 44 kohaselt protokollib enampakkumise läbiviimise komisjon pakkumised. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema poolt määratud protokollija. Pakkumiste protokolli juurde lisatakse pakkumiste leht. Pakkumise tulemustest teatab pakkumise korraldaja viivitamatult kirjalikult kõigile osavõtjatele. Sama korra punkt 46 sätestab: "Enampakkumise läbiviimise kohta võib erastamise korraldajale esitada kirjaliku protesti hiljemalt kolme päeva jooksul pärast suulise enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumiste tulemuste teatavaks tegemist. Protesti võivad esitada komisjoni liikmed ja pakkumisel osalejad. Protesti läbivaatamiseks esitab komisjon erastamise korraldajale kolme päeva jooksul oma arvamuse esitatud protesti kohta. Erastamise korraldaja teeb viie päeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta." Antud juhul on enampakkumise tulemustest teatatud pakkumisest osavõtjatele Harju maavanema
2. jaanuari
3. a. korraldusega nr.
4. Pakkumisel osalejad I. Palumaa ja M. Palumaa esitasid enampakkumise läbiviimise kohta protesti, mis jäeti Harju maavanema
5. jaanuari
6. a. korraldusega nr. 238 rahuldamata.

§-de 3 lg 1 p. 1 ja § 4 lg 1 p. 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse kaebuste lahendamine maavanema õigusakti peale.

§ 3lg 1 p.

1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kellelegi kohustusi. Maavanema korraldus on

§ 3lg 1 p.

1 tähenduses õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse I. Palumaa ja M. Palumaa kaebust Harju maavanema

1. jaanuari
2. a. korralduse nr. 76 ja
3. jaanuari
4. a. korralduse nr. 238 seadusevastaseks tunnistamiseks põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus Harju maavanema
5. jaanuari
6. a. korralduse nr. 249 "Maa enampakkumisega erastamise tulemuste kinnitamine" peale. Selline keeldumine on Põhiseaduse §-s 15 lg 1 ja

§-s 5 lg 1 sätestatud kaebeõiguse rikkumine. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a. määrus ja Tallinna Halduskohtu
3. märtsi
4. a. määrus kuuluvad tühistamisele ning asi tuleb saata läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Juhindudes

§-st 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Merike Palumaa ja Indrek Palumaa esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. aprilli
2. a. määrus haldusasjas nr. II-3/156/98 ja Tallinna Halduskohtu
3. märtsi
4. a. määrus haldusasjas nr. 3-266/98 ja saata asi läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada advokaadibüroole "Pohla & Hallmägi" kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub
5. septembril
6. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann