3-3-1-31-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 2. oktoobril 1998. a. OÜ Impexmar kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine kohtukulude jagamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesis

§ 69

lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulud kaebuse esitaja kasuks välja vaid kaebuse rahuldamise korral. Seetõttu pole alust kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse rahuldamata osa arvelt. Ringkonnakohtu arvates ei ole selline seisukoht vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi

1. veebruari
2. a. määrusega nr. 3-3-1-6-97 kohtukulude jagamise asjas. Eelnimetatud kohtulahendis on Riigikohtu halduskolleegium juhtinud tähelepanu ainult sellele, et kohtukulude väljamõistmiseks peab olema täidetud kaks kohustuslikku tingimust, need on kaebuse rahuldamine ning kohtukulude kandmist tõendavate dokumentide esitamine kaebuse esitaja poolt. Ettekirjutusega määratud maksusumma vähenes 62 086 krooni võrra. Riigilõivuseaduse § 37 lg 10 kohaselt on riigilõivumäär sellelt summalt 1862 krooni 58 senti. Kuna advokaaditasu ei olnud seatud sõltuvusse ettekirjutusega määratud maksusummast, ei pidanud ringkonnakohus õigeks range proportsionaalsuse rakendamist õigusabi kulude väljamõistmisel. Ringkonnakohus mõistis õigusabi kulude katteks 6000 krooni. Osaühing Impexmar esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta muutmata Lääne Maakohtu halduskohtuniku
3. aprilli
4. a. otsuse ning välja mõista asja menetlemisega Riigikohtus seotud kohtukulud. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt kohaldanud HKS § 69 lg.1 ning ringkonnakohtu lahend on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega nr. 3-3-1-6-97 kohtukulude jagamise asjas. Oma seisukohta põhistab ta järgnevalt:
5. HKS § 69 lg 1 sätestab, et kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivuja tasu õigusabi eest. Eelnimetatud sätte kohaldamisel ja kõigi kohtukulude väljamõistmisel ei oma tähtsust, millises osas ja millistel motiividel on kaebus rahuldatud. Sellisel seisukohal on ka Riigikohus. Riigikohus on oma
6. veebruari
7. a. määruses nr. 3-3-1-6-97 asunud seisukohale,

§ 69lg 1 on võimalik kohaldada ka kaebuse osalisel rahuldamisel.

Riigikohus leidis, et osundatud säte ei erista kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist. Seega loetakse ka kaebuse osalist rahuldamist HKS § 69 lg 1 tähenduses kaebuse rahuldamiseks.

1. HKS § 69 lg 1 alusel ei saa kohus mõista kohtukulusid välja osaliselt. Proportsionaalselt avalduse rahuldamisega saab kohtukulud välja mõista üksnes HKS § 69 lg 3 alusel, s.t. halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel. Seadusandja on selgelt sätestanud, millise sätte kohaldamisel mõistetakse välja kõik kohtukulud ja millise sätte kohaldamisel on kohtul õigus jagada kohtukulud proportsionaalselt avalduse rahuldamisega. Kaebuse rahuldamise korral tuleb kohtul HKS § 69 lg 1 alusel mõista kohtukulud välja ulatuses, mida kaebuse esitaja on taotlenud ning mille kandmist kohtule tõendanud.
2. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel olnud järjekindel. Asunud seisukohale, et puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse rahuldamata osa arvelt, on ringkonnakohus tasu õigusabi eest välja mõistnud ebaproportsionaalselt, s.o. suuremas summas, kui seda võimaldaks kaebuse rahuldatud osa. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Läänemaa Maksuamet, et ringkonnakohus on õigesti kohaldanud HKS § 69 lg.1 ja Riigilõivuseaduse § 37 lg.10 ning ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulnud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s: Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse osalise rahuldamise korral puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitaja kasuks ka kaebuse rahuldamata osa arvelt. Väär on kassaatori väide, et ringkonnakohtu selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu halduskolleegiumi
3. veebruari
4. a. määrusega nr. 3-3-1-6-
5. Riigikohtu halduskolleegium on osundatud määruses leidnud, et maksuvaidluste lahendamisel kuulub kohtukulude osas kohaldamisele HKS § 69 esimene, mitte kolmas lõige. Halduskolleegiumi määruses leitakse, et vaatamata sellele,

§ 69

lg 1 ei erista kaebuse osalist ja täielikku rahuldamist, on nimetatud sätet võimalik kohaldada ka kaebuse osalise rahuldamise korral. Kassaator on teinud sellest eksliku järelduse, et kaebuse osalise rahuldamise korral tuleb HKS § 69 lg 1 alusel kohtukulud välja mõista täies ulatuses. HKS § 69 lg 1 sätestab: "Kui kohus kaebuse rahuldab, mõistab ta kaebuse esitaja palvel vastavalt täidesaatva riigivõimu organilt, kohalikult omavalitsuselt või vähemusrahvuste kultuuriautonoomia asutuselt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest.". Selles sättes tuleb "kõigi kohtukulude" all mõista kohtukulude liike. Seega on HKS § 69 lg 1 alusel õigus välja mõista kõik kantud kohtukulud, kusjuures kohus võib kulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga. Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi otsus muutmata. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta osaühingu Impexmar kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 29. juuni 1998. a. otsus haldusasjas nr. II3/205/98 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub 12. oktoobril 1998. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel