← Eesti

3-3-1-32-98

3-3-1-32-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 16. oktoobril 1998. a. E. Ilvese ja R. Kallase kassatsioonkaebuse läbivaatamine ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise asjas Riigikohtu haldusko

§ 31lg 1 p.

1 ja § 7 lg 5, Vabariigi Valitsuse

  1. märtsi
  2. a. määrusega nr. 94 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" punktid 12 ja 13 ning Füüsika Instituudi taotlus. Haridusministri
  3. jaanuari
  4. a. käskkirjaga nr. 3 jäeti Füüsika Instituudi kasutada olev Tartus, Riia tn. 142 asuv hoonestatud maaüksus pindalaga 35 050 m2 riigi omandisse, maakasutuse sihtotstarbega - sotsiaalmaa, vastavalt olemasolevale maakasutusõigusele ja krundiplaanile.
  5. mail
  6. a. kanti see riigi omandisse jäetud maa maakatastrisse. Vabariigi Valitsuse
  7. oktoobri
  8. a. määrusega nr. 328 oli jäetud Füüsika Instituudile kuuluvad hooned riigi omandisse. Füüsika Instituudi väitel eraldati talle ENSV Ministrite Nõukogu
  9. augusti
  10. a. määrusega nr. 370 maa 8,03 ha Tartus, Riia tn.
  12. jaanuaril
  13. a. koostati maa 8,03 ha looduses eraldamise akt nr.
  14. Tartu Linnavalitsuse
  15. oktoobri
  16. a. korraldusega nr. 2003 otsustati tagastada õigustatud subjektidele endise Tamme A-20 talu maa kahe eraldi kinnistuna kokku 39 410 m
  17. Tartu linna territooriumil asuva mittetagastatava maa 49 290 m2 eest määrati kompensatsioon.
  18. novembril
  19. a. esitasid õigustatud subjektid E. Ilves, J. Kallas, R. Kallas, E. Hansen ja R. Soon kaebuse Tartu Halduskohtule Tartu Linnavalitsuse
  20. oktoobri
  21. a. korraldusele nr. 2003, paludes tunnistada see korraldus maa mittetagastamise ja kompensatsiooni määramise osas seadusevastaseks, kuna korralduses ei ole maa tagastamisest keeldumist põhjendatud ja ei ole viidatud konkreetsele seadusesättele. Tartu Halduskohtu
  22. juuli
  23. a. otsusega tunnistati kaevatud korralduse punktid 1.3 ja 1.4 seadusevastaseks, kuna korralduses ei ole märgitud maa osalise mittetagastamise põhjendust ja ei ole viidatud

§ 6lg 2 ühelegi punktile.

  1. juulil
  2. a. esitasid E. Ilves, J. Kallas, R. Kallas, E. Hansen ja R. Soon Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse
  3. oktoobri
  4. a. korraldusele nr. 1383, paludes tunnistada see seadusevastaseks, kuna korralduses puudub põhjendus, miks jäetakse Füüsika Instituudile teenindusmaa pindalaga 35 050 m
  5. Asja menetlemisel Tartu Halduskohtus taotlesid kaebuse esitajad Tartu Linnavalitsuse
  6. oktoobri
  7. a. korralduse nr. 1383 seadusevastaseks tunnistamist põhjustel, et: Riia tn. 142 hoonete juurde määrati teenindusmaa 35 050 m2, kuid need hooned asuvad endise Tamme A-20 talu maal; Teenindusmaa määrati põhjendamatult suurena, selle piirid ja asukoht on motiveerimata, 13 000 m2 on määratud õigustamatult; Teenindusmaale on määratud ebaõige otstarve - sotsiaalmaa. Tartu Halduskohtu
  8. veebruari
  9. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 1.

§ 31lg 1 p.

1 kohaselt jäetakse õigustatud subjektile tagastamata riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa. MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse kohalik omavalitsus ja volitatud riigiasutus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse

  1. märtsi
  2. a. määruse nr. 94 p. 12 kohaselt esitab taotleja või tema poolt volitatud isik nimetatud korra p. 11 kohaselt koostatud toimiku maa asukoha järgsele linna- või vallavalitsusele riigi omandisse jäetava maa sihtotstarbe või sihtotstarvete määramiseks vastavalt Maakatastriseaduse §-le 18, samuti maa suuruse ja piiride asukoha täpsustamiseks ning arvamuse saamiseks;
  3. Linna- või vallavalitsus vaatab Vabariigi Valitsuse
  4. märtsi
  5. a. määruse nr. 94 p. 13 kohaselt esitatud toimiku läbi ning annab KOKS § 6 lg 1 ja § 9 lg 9 alusel 15 päeva jooksul arvates toimiku saamise päevast arvamuse riigi omandisse jäetava maa suuruse ja piiride asukoha kohta, arvestades kinnitatud territoriaalplaneeringut või arengukava, senise õigusliku maakasutuse ulatust ja taotleja põhjendatud vajadusi. Kui linna- või vallavalitsus arvamust ei esita, loetakse maa riigi omandisse jätmise taotlus linna- või vallavalitsusega kooskõlastatuks;
  6. Maa sihtotstarve - sotsiaalmaa - on määratud Vabariigi Valitsuse
  7. jaanuari
  8. a. määruse nr. 36 p. 5 alusel õigesti;
  9. Füüsika Instituut taotles hoonete ja rajatiste aluse ning teenindusmaana 35 050 m2, lisades motiveeringu maa suuruse ja piiride kohta ning projektplaani. Kuna taotlus esitati
  10. mail
  11. a. ja vaidlustatud korraldus anti
  12. detsembril
  13. a., siis loetakse maa riigi omandisse jätmise taotlus kooskõlastatuks ning korralduses ei pea tingimata olema viidet arvamusele maa suuruse ja piiride kohta;
  14. Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Korralduses näidatud õiguslik alus on kooskõlas korralduse sisuga ja korralduse ettevalmistamiseks esitatud dokumentatsiooniga. Selles on ka viide Füüsika Instituudi taotlusele, milles on kirjeldatud ja motiveeritud infrastruktuuri laiendamist;
  15. Kohus juhindus analoogia korras Vabariigi Valitsuse
  16. juuli
  17. a. määrusega nr. 208 kinnitatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused" punktist 4, kus nimetatakse hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise kriteeriumid: tiheasula osa hoonestusprojekt; liini-, teede- või vesiehituse projekt, millele generaal-(asendi-)plaani osa põhjendab maa-ala suuruse ning piiride paigutuse hoonete, peal- ja allmaarajatiste, kaitsetsoonide ja haljastuse tarvis vastavalt ehitamise ajal kehtinud normatiividele;
  18. Lähtudes tõenditest Riia tn. 142 hoonete hulga ja pindala 7353 m2 kohta, samuti hoonete, rajatiste ja trasside, sealhulgas spetsiifilise rez iimiga heeliumitrassi olemasolust, on teenindusmaa suurus õigustatud, vajadus tõendatud ja motiveeritud ning normaalseks funktsioneerimiseks ja arendamiseks optimaalse suurusega.
  19. veebruaril
  20. a. esitasid E. Ilves, J. Kallas, R. Kallas, E. Hansen ja R. Soon apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada halduskohtu otsuse ja tunnistada kaevatud korraldus täielikult seadusevastaseks. Apellatsioonkaebuse motiivid olid järgmised: Otsuses on arusaamatu see, mida tähendab viide "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste" punktile4, kuna selle tekst ei ole esitatud täielikult ja täpselt; Kaevatud korralduses viidatakse MRS §-le 31 lg 1 p.
  21. Seetõttu ei ole kohtul õigust põhjendada korralduse seaduslikkust mingite teiste normidega; Kohtuotsuses on märgitud ebaõigesti Füüsika Instituudi hoonete aluse maa pindala. Selle asemel on märgitud hoonete sisepindala, arvestamata, et peahoone on ka 5-korruseline; Asjaolu, et korralduses on nimetatud Füüsika Instituudi taotlust, ei saa olla selle korralduse põhjenduseks, sest taotluse sisu ei nähtu korraldusest. Seega ei sisaldu korralduses põhjendust, miks otsustati määrata teenindusmaaks 35 050 m2; Füüsika Instituut on vaidlusalusel maal pikemaks ajaks välja rentinud viilhalli aktsiaseltsile Maine. Seega ei ole seda viilhalli instituudi tegevuseks vaja; Füüsika Instituut ei ole esitanud kohtule mingeid dokumente, millega põhjendada oma taotlust, s.h. arengukava ja detailplaneeringut. Vabariigi Valitsuse
  22. märtsi
  23. a. määruse nr. 94 p. 13 kohaselt annab kohalik omavalitsus arvamuse riigi omandisse jäetava maa suuruse ja asukoha kohta, arvestades kinnitatud territoriaalplaneeringut või arengukava ja samuti taotleja põhjendatud vajadusi; Tartu Halduskohtus esitatud põhjendused teenindusmaa määramise kohta ei lange kokku vaidlustatud korralduses toodud viidetega. Seetõttu oleks halduskohus pidanud tunnistama korralduse seadusevastaseks. Tartu Ringkonnakohtu
  24. juuni
  25. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid selle motiivid on ebaõiged, mistõttu apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud motiividel. Ringkonnakohus leidis, et HKS § 5 lg 1 kohaselt on isiku halduskohtusse pöördumise aluseks tema õiguste rikkumine või vabaduste piiramine. Kui kohus tuvastab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi, siis puudub alus järgnevalt hinnata, kas vaidlustatud akt oma vormilt ja sisult vastab seaduse nõuetele. Ringkonnakohus leidis, et Tartu Linnavalitsuse
  26. oktoobri
  27. a. korraldus nr. 1383 ei riku kaebuse esitajate õigusi ega piira nende vabadusi. Nimetatud korraldusega nõustus Tartu Linnavalitsus Tartus Riia tn. 142 hoonete ja rajatiste juurde teenindusmaa jätmisega riigi omandisse, määras teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja sihtotstarbe. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
  28. märtsi
  29. a. määrusega nr. 94 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" punktile 6 on Vabariigi Valitsuse otsusega riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maa MRS §-s 31 lg 1 p. 1 nimetatud otstarbel riigi omandisse jätmise otsustajateks vastav minister või maavanem. Sama määruse p. 13 kohaselt annab kohalik omavalitsus oma arvamuse riigi omandisse jäetava maa suuruse ja piiride asukoha kohta, arvestades kinnitatud territoriaalplaneeringut või arengukava, senise õigusliku maakasutuse ulatust ja taotleja põhjendatud vajadusi. Kui selle tähtaja jooksul linna- või vallavalitsus arvamust ei esita, loetakse maa riigi omandisse jätmise taotlus linna- või vallavalitsusega kooskõlastatuks. Ringkonnakohus leidis ühtasi, et kaebuse esitajate õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa kogu ulatuses saab rikkuda mitte teenindusmaa suuruse ja piiride kooskõlastamine ning riigile jäetava maa sihtotstarbe määramine, vaid selle maa riigi omandisse jätmise otsustamine. Kaebuse esitajad saavad oma seisukohad teenindusmaa suuruse ja piiride ning sihtotstarbe kohta esitada maa riigi omandisse jätmist otsustavale organile. E. Ilves ja R. Kallas esitasid kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  30. juuni
  31. a. otsuse ja saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebuse motiivid on järgmised: Haldusakt peab vastama seaduse nõuetele nii vormilt kui sisult, ta peab sisaldama põhjendusi, motiive ja viidet konkreetsele seadusesättele, mis muudab haldusakti kontrollitavaks. Jääb küsitavaks, kuidas tuvastab kohus seda, kas haldusakt rikub kaebaja õigusi või piirab tema vabadusi, kui kohtu arvates puudub vajadus kontrollida haldusakti seaduslikkust selle vormist ja sisust tulenevalt. Vaidlustatud haldusaktis sisaldub viide seadusele, kuid selle seaduse nõudeid järgitud ei ole; Vabariigi Valitsuse
  32. märtsi
  33. a. määrusega nr. 94 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" p. 13 kohaselt peab kohalik omavalitsus andma oma arvamuse kinnitatud territoriaalplaneeringu või arengukava alusel. Kassaatoritel puuduvad andmed taolise planeeringu või kava olemasolu kohta, kuna neid ei ole kohtule esitatud. Kohtuotsuses puudub seisukoht, mida arvestati territoriaalplaneeringuna või arengukavana; Maa riigi omandisse jätmise korra p. 15 kohaselt juhtudel peab taotleja (antud juhul Füüsika Instituut), kui riigi omandisse jäetava maa kohta on esitatud taotlus maa tagastamiseks, esitama sama korra p. 11 järgi vormistatud toimiku, linna- või vallavalitsuse arvamuse ja seletuskirja Riigi Maaametile arvamuse saamiseks vara riigi omandisse jätmise võimalikkuse ja otstarbekuse kohta. Füüsika Instituut ei ole esitanud kohtule tõendeid selle nõude järgimise kohta ja seda ilmselt põhjusel, et Tartu Linnavalitsus oli vastu võtnud
  34. oktoobril
  35. a. korralduse nr. 1383; Ringkonnakohus leidis, et apellandid saavad oma seisukohti teenindusmaa suuruse ja piiride ning sihtotstarbe kohta esitada maa riigi omandisse jätmist otsustavale organile, kelleks on haridusminister. Viimane tugines aga Tartu Linnavalitsuse korraldusele ja ta ei saa olla maa suuruse ja piiride määrajaks Tartu linnas. MRS § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse kindlaks kohalik omavalitsus ja volitatud riigiasutus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Volitatud riigiasutuseks on maa-amet. See tuleneb Vabariigi Valitsuse
  36. juuli
  37. a. määrusega nr. 208 kinniatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise aluste" punktist
  38. Seetõttu ei ole tähtsust asjaolul, et
  39. a. eraldati Tartu Linna RSN TK poolt Füüsika Instituudile maa ehituse otstarbeks, mitte aga teenindusmaaks ja nende maade suurused ei ole enam kokkulangevad; Tartu Linnavalitsus, nõustudes 35 050 m2 maa riigi omandisse jätmisega, ei ole arvestanud, et tegemist ei ole hoonete aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maaga, vaid suuremas osas haljasalaga; Ringkonnakohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud, kuna ta ei vasta TsKS §-le
  40. Tartu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kaebajate väide, et korraldus peab sisaldama põhjenduse maa riigi omandisse jätmise kohta, ei ole õige. Vabariigi Valitsuse
  41. märtsi
  42. a. määrusega nr. 94 kinnitatud "Maa riigi omandisse jätmise korra" p. 11 alap. 7 ei näe ette, et kohaliku omavalitsuse korraldus peab sisaldama põhjendust maa riigi omandisse jätmise kohta. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebuse esitajate õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa kogu ulatuses, saab rikkuda mitte teenindusmaa suuruse ja piiride kooskõlastamine ning riigile jäetava maa riigi omandisse jätmise otsustamine, vaid selle maa riigi omandisse jätmise otsustamine, sest see otsus toob kaasa õigustatud subjektidele maa mittetagastamise. Kassaatorite väiteid selle kohta, et Füüsika Instituut ei ole esitanud kohtule tõendeid ja et ringkonnakohus ei ole esitanud seisukohta selle kohta, mida arvestati territoriaalplaneeringuna või arengukavana, ei kuulu Riigikohtu pädevusse. Küsimus andmete õigsusest või ebaõigsusest kuulub faktiliste asjaolude hulka, mida pole Riigikohus pädev kontrollima. Riigikohtu pädevusse kuulub õiguse kohaldamise kontrollimine. Faktiliste asjaolude tuvastamine ja hindamine kuulub ringkonnakohtu pädevusse. Kassaatorid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et Füüsika Instituudile eraldati 8,03 ha maad ENSV Ministrite Nõukogu
  43. augusti
  44. a. määrusega nr.
  45. Uus krundiplaan koostati
  46. a. ja krundi suurus oli 80 333 m
  47. Vastavalt instituudi taotlusele vähendati nende hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurust kaevatud korraldusega 35 050 ruutmeetrile.

§ 7

lg 5 alusel määratakse hoonete teenindamiseks vajalik maa juhul, kui krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas. Instituudil oli seaduslik maakasutusõigus ja hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus on määratud seaduslikult. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1.

§ 7lg 1 5.

oktoobril 1995. a. kehtinud redaktsiooni kohaselt ei tagastata linna või alevi piirides asuvat õigusvastaselt võõrandatud maad, kui maa kuulub teise isiku hoonete ja rajatiste juurde krundina või teenindamiseks vajaliku maana ning kehtivad õigusaktid ei võimalda maa jagamist ja kui õigustatud subjekt ning praegune ehitise omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitise omaniku kasuks või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. Selles haldusasjas puuduvad andmed, et niisuguseid kokkuleppeid oleks sõlmitud õigustatud subjektide ja ehitise omaniku vahel.

§ 7lg 5 5.

oktoobril

  1. a. kehtinud redaktsioon sätestas, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse määrab kindlaks kohalik omavalitsus ja volitatud riigiasutus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
  2. juuli
  3. a. määrusega nr. 208 kinnitatud "Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused" punkti 3 kohaselt määrab hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid kindlaks kohaliku omavalitsuse organ koos maa-ametiga. Samas punktis 4 on sätestatud hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa määramise alused. Ringkonnakohus oleks pidanud võtma seisukoha teenindusmaa suuruse ja piiride määramise seaduslikkuse kohta. Teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine võib kaebuse esitajate õigusi rikkuda juba seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine eeldab, et krunti ei olnud varem kindlaks määratud või krundi suurust muudetakse. Need eelduseks olevad asjaolud osundavad kaebuse esitaja õiguste rikkumise võimalikkusele. Seega on antud asjas võimalik põhjendada väidet, et vaidlustatud haldusakt ei saagi rikkuda kaebuse esitajate õigusi, üksnes analüüsides teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise seaduslikkust ja õiguslikke tagajärgi. Kuna ringkonnakohus pole nimetatud küsimusi lahendanud, siis on põhjendatud kassaatorite seisukoht, et ringkonnakohtu järeldus " vaidlustatud haldusakt ei saagi rikkuda kaebuse esitajate õigusi " on ebaõige.
  4. Teenindamiseks vajalik maa määratakse

§ 7lg 5 alusel üksnes ehitisele.

Seejuures on otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta seetõttu motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks maa määratakse. Ringkonnakohus pole kontrollinud, kas sellest nõudest peeti kinni.

  1. Kaebuse esitajate kui omandireformi õigustatud subjektide õigusi saab rikkuda Riia tn. 142 asuva maaüksuse riigi omandisse jätmine, kui õigustatud subjektid taotlesid õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Advokaadi taotlus kohtukulude jagamiseks jääb läbi vaatamata, kuna Riigikohus ei tee selles haldusasjas uut otsust. Juhindudes HKS §-st 57 p. 2 ja §-st 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Evi Ilvese ja Raimund Kallase kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a. otsus haldusasjas nr. II-3-58/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada Evi Ilvesele tema poolt tasutud kassatsioonikautsjon kokku 1100 (üks tuhat ükssada) krooni. Määrus jõustub
  4. oktoobril
  5. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.