3-3-1-33-98

3-3-1-33-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. oktoobril
2. a. J. Bo"ko esindaja kassatsioonkaebuse läbi-vaatamine linna valimiskomisjoni otsuse tühistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas
3. oktoobril
4. a. avalikul kohtuistungil läbi Juri Bo"ko esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. aprilli
6. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-4/
7. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Juri Bo"ko esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski ja Vabariigi Valimiskomisjoni esindaja vandeadvokaat Märt Rask. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend ja Riigikohtu vannutatud tõlk Lüüli Lomp. J. Bo"ko registreeriti Sillamäe Linna Valimiskomisjoni
8. oktoobri
9. a. otsuse punktiga 1.4 vastavalt valimistulemustele Sillamäe Linnavolikogu liikmeks. Vabariigi Valimiskomisjon esitas Sillamäe Linna Valimiskomisjoni
10. oktoobri
11. a. otsuse peale
12. juunil
13. a. protesti, milles palus tunnistada seadusevastaseks ja tühistada see otsus J. Bo"ko osas. Protesti kohaselt sätestab Keeleseaduse § 5 lg 1, et kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks on vajalik suuline ja kirjalik eesti keele oskus. Keeleoskuse taseme kirjeldus antakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
14. juuli
15. a. määrusega nr. 188 kinnitati Riigikogus ja kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks vajaliku eesti keele oskuse taseme kirjeldus.
16. juunil
17. a. otsustas Vabariigi Valimiskomisjon, et on ilmnenud asjaolud, mille tõttu J. Bo"ko ei vasta seaduses sätestatud tingimustele - ta ei oska eesti keelt. Tema keeleoskust kontrollis Keeleamet. Selgus, et J. Bo"ko ei oska üldse eesti keelt. Ida-Viru Maakohtu halduskohtuniku
18. novembri
19. a. otsusega haldusasjas nr. 3-48/97 tunnistati seadusevastaseks ja tühistati Sillamäe Linna Valimiskomisjoni
20. oktoobri
21. a. otsus J. Bo"ko registreerimise osas Sillamäe Linnavolikogu liikmeks. Kohus leidis, et Vabariigi Valimiskomisjoni protest esitati Sillamäe Linnakohtule HKS §-s 7 lg 1 sätestatud ühekuulise tähtaja kestel. Vabariigi Valimiskomisjoni
22. juuni
23. a. koosolekul leiti, et J. Bo"ko ei vasta eesti keele mitteoskamise tõttu volikogu liikmete keeleoskusele seadusega sätestatud nõuetele, mistõttu tuleb esitada protest halduskohtule. Protest esitati
24. juunil
25. a. Protesti esitamise tähtaja kindlaksmääramisel ei saa juhinduda Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-st 41, sest see säte ei reguleeri halduskohtule protesti esitamist. Kohus jõudis järeldusele, et J. Bo"ko ei oska eesti keelt vastavalt Keeleseaduse §-s 5 lg 1 sätestatud nõuetele. J. Bo"ko ei suutnud Sillamäe Linnavolikogu istungitel aru saada Keeleameti esindaja poolt esitatud küsimustest. Talle volikogu istungil esitatud eestikeelsetele küsimustele vastas ta vene keeles. Kohtuistungil luges J. Bo"ko eestikeelse avalduse ette enam-vähem arusaadavalt, kuid sellest ei nähtunud keelemõistmine ja arusaamine. J. Bo"ko on kas minetanud eesti keele oskuse või kinnitanud
26. augustil
27. a. allkirjaga tegelikkusele mittevastavaid andmeid riigikeele oskuse kohta. Seetõttu ta ei vasta Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3 lg 3 sätestatud tingimustele. Sama seaduse § 12 p. 8 kohaselt võib Vabariigi Valimiskomisjon nõuda valla- või linna valimiskomisjoni sellise otsuse tühistamist. KOKS § 18 p. 41 sätestab, et volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega kohtuotsusega, millega tühistati valimiskomisjoni otsus isiku registreerimise kohta volikogu liikmeks. Sellele kohtuotsusele esitas apellatsioonkaebuse J. Bo"ko esindaja vandeadvokaat A. Jaroslavski, kes palus tühistada apelleeritud otsuse ja jätta rahuldamata Vabariigi Valimiskomisjoni protesti ning tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 osas, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse liikmeks võib kandideerida isik, kes on andnud seaduses ettenähtud korras süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele, Keeleseaduse § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
28. juuli
29. a. määrus nr.
30. Apellant leidis, et halduskohtunik rikkus HKS § 20, tühistades valimiskomisjoni otsuse. Selle sätte kohaselt saanuks ta tunnistada valimiskomisjoni otsuse üksnes seadusevastaseks ja teha ettepaneku teha uus otsus. Kohtunik jättis suulise määrusega teiste protsessiosaliste arvamust ära kuulamata rahuldamata A. Jaroslavski taotluse protesti läbivaatamatult tagastamise kohta, rikkudes sellega TsKS § 176 lg 1 ja 213 lg
31. Halduskohtunik, tagastades
32. oktoobril
33. a. kirjaga A. Jaroslavski erikaebuse
34. oktoobri
35. a. kohtuistungil tehtud määrusele, rikkus HKS §
36. Kohtu järeldus, et protest esitati tähtaegselt, on vastuolus HKS §-ga 7 lg
37. Kohus pidanuks HKS § 10 lg 1 alusel jätma protesti käiguta ja tegema ettepaneku esitada tähtaja ennistamise avaldus. Kohus, jättes
38. novembril
39. a. istungil suulise määrusega rahuldamata kohtuniku taandamise taotluse, rikkus TsKS § 21 lg 10, 176 lg 1 ja 213 lg
40. Kohus, jättes rahuldamata A. Jaroslavski taotuse kuulata üle Vabariigi Valimiskomisjoni juhataja ja nõuda Vabariigi Valimiskomisjonilt välja dokumente, rikkus HKS § 14 lg 2 ning TsKS § 92 lg 1 ja 170 lg
41. Kohus rikkus TsKS § 181, 186 ja 193, lõpetades asja sisulise arutelu pärast J. Bo"ko esindaja taotluse lahendamist ning Vabariigi Valimiskomisjoni ja Keeleameti esindajate seletuste ärakuulamist, andmata J. Bo"ko esindajale võimalust esitada protestile sisulisi vastuväiteid. Rikutud on TsKS § 232 lg 4, sest kohtuotsuses pole antud hinnangut J. Bo"ko esindaja vastuväidetele. Õige pole kohtu motiveering, miks ei kuulu kohaldamisele Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §
42. Kohtu järeldus, et kohtuliku arutelu käigus ei leidnud kinnitust J. Bo"ko eesti keele oskus Keeleseaduse §-ga 5 lg 1 nõutud tasemel, ei tõenda, et J. Bo"ko tegelikult ei valda eesti keelt kehtestatud tasemel. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks valimise õiguse sõltuvusse seadmine eesti keele oskusest on vastuolus Põhiseaduse §-ga 30, Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 21 punktiga 1, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
43. lisaprotokolli artikliga 3, Rahvusvahelise pakti tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta artikli 25 punktidega a ja b,
44. juuni
45. a. Kopenhaageni nõupidamise dokumendi I peatüki punktidega 5.1, 6, 35 ja 36 lg 2, Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artikliga 4 lg 2 ja artikliga 15 ning Helsingi tippkohtumise deklaratsiooni punktiga
46. J. Bo"ko väidetav eesti keele mitteoskamine ei riku kellegi õigusi. Viru Ringkonnakohtu
47. aprilli
48. a. otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et J. Bo"ko ei oska eesti keelt ja ei vasta seetõttu Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3 lg 3 sätestatud tingimustele. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku motiividega ega pidanud vajalikuks neid korrata. Halduskohus pole rikkunud HKS §
49. Halduskohtunik ei kohaldanud seda sätet, vaid erinormiks olevat KOKS § 18 p.
50. Selle sätte alusel tühistas halduskohtunik õigesti valimiskomisjoni otsuse J. Bo"ko linnavolikogu liikmeks registreerimise kohta. Asjakohatu on apellandi viide Riigikohtu halduskolleegiumi
51. juuni
52. a. määrusele, milles käsitletakse tähtaja vaikivat ennistamist kohtu poolt. Käesoleval juhul oli protest esitatud tähtaegselt. Käesolevas asjas pole vajadust tunnistada kolme akti põhiseadusevastaseks, sest riigikeele oskuse nõue on kehtestatud konstitutsioonilise seadusega - Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga 3 lg
53. Apellatsioonkaebuse väited protsessiõiguse normide rikkumise kohta ei anna alust otsuse tühistamiseks. J. Bo"ko esindaja vandeadvokaat A. Jaroslavski esitas ringkonnakohtu sellele otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse, saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus ning tunnistada põhiseadusevastaseks ja jätta kohaldamata KOKS § 18 p.
54. Kassaator leiab, et kohus on, tühistades Sillamäe Linna Valimiskomisjoni otsuse, rikkunud HKS § 20, mis ei anna halduskohtule haldusakti tühistamise õigust. Valimiskomisjoni otsuse tühistamisel on kohus kohaldanud kohaldamisele mittekuuluvat KOKS § 18 p. 41, mis pole konstitutsiooniline seadus ja on põhiseadusevastane. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta peaaegu kõik apellatsioonkaebuse väited, millega on rikutud TsKS § 232 lg
55. Kohus jättis tähelepanuta apellatsioonkaebuse selle osa, mis puudutab materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist ja milles osundatakse rahvusvahelise õiguse normidele. Motiveerimata on ringkonnakohtu järeldus, et apellatsioonkaebuse väited protsessiõiguse normide rikkumise kohta ei anna alust otsuse tühistamiseks. Olulisteks protsessiõiguse normide rikkumiseks on halduskohtuniku
56. oktoobri
57. a. määrusele esitatud erikaebuse tagastamine kirjaga, hilinenult esitatud protesti menetlemine, taanduse lahendamine suulise ja motiveerimata määrusega, Vabariigi Valimiskomisjoni juhataja ülekuulamise ja sellelt komisjonilt dokumentide väljanõudmise taotluse rahuldamata jätmine, protestile sisuliste vastuväidete esitamise võimaluse mitteandmine ja halduskohtuniku otsuse motiivide puudumine. Põhjendamata on järeldus, et protest esitati tähtaegselt. Ei arvestatud Sillamäe Linna Valimiskomisjoni aseesimehe M. Aava seletust, et J. Bo"ko oskab eesti keelt. Kohaldamata tuleb jätta Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 osas, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks võib kandideerida isik, kes on andnud seaduses ettenähtud korras süümevande ja kes valdab eesti keelt vastavalt Keeleseaduses sätestatud tasemele, Keeleseaduse § 5 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse
58. juuli
59. a. määrus nr.
60. Keeleoskuse nõude kehtestamine kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ja temalt kohtu korras mandaadi äravõtmine on vastuolus Põhiseaduse §-dega 30, 87 p. 6 ja 104 lg 2 p. 4, Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 21 p. 1, EIÕK lisaprotokolli nr. 1 artikliga 3, Rahvusvahelise pakti tsiviil- ja poliitiliste õiguste kohta artiklitega 2, 25 ja 26, Kopenhaageni nõupidamise dokumendi punktidega 5.1, 6, 34, 35 ja 36, Helsingi tippnõupidamise deklaratsiooni punktiga 24 ning Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni artiklitega 4 lg 2, 6 lg 2, 10 lg 2 ning
61. Vabariigi Valimiskomisjoni kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
62. Kohtud on tuvastanud, et J. Bo"ko ei oska eesti keelt. Esimese astme halduskohus leidis mitteüksnes seda, et J. Bo"ko eesti keele oskus ei vasta Keeleseaduse §-ga 5 lg 1 nõutud tasemele, vaid ka seda, et ta "on kas minetanud eesti keele oskuse või kinnitanud
63. augustil
64. a. allkirjaga tegelikkusele mittevastavaid andmeid riigikeele oskuse kohta.". Ringkonnakohus nõustus nende esimese astme kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Tulenevalt Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 23 on põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud Riigikohtu otsus täitmiseks kohustuslik kõigile, sealhulgas haldusasja läbivaatavale Riigikohtu halduskolleegiumile. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
65. novembri
66. a. otsuses leiti, et eesti keele oskuse nõudeid võib kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete suhtes kehtestada valimisseadusega, ja et Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 on Põhiseadusega kooskõlas osas, millega on sätestatud eesti keele valdamise üldine nõue. Põhiseadusevastane on samas sättes sisalduv viitenorm Keeleseadusele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas
67. novembri
68. a. otsusega Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-st 3 lg 3 kehtetuks üksnes formuleeringu ""vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele.". Sama otsusega jäeti jõusse Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 3 lg 3 selles osas, mis nõuab kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetelt eesti keele oskamist. Seega leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et kohaliku omavalitsuse volikogu liige peab oskama eesti keelt. Seetõttu on ebaõige kassaatori väide, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmelt eesti keele oskuse nõudmine on vastuolus Põhiseadusega. Halduskohtunik on õigesti tühistanud Sillamäe Linna Valimiskomisjoni otsuse J. Bo"ko registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks põhjusel, et J. Bo"ko ei valda eesti keelt.
69. Alusetud on kassaatori väited, et ringkonnakohus pidanuks halduskohtu otsuse tühistama kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leidis õigesti, et halduskohtunik pole Vabariigi Valimiskomisjoni protesti menetlemisel oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Sellise järelduse pikemalt motiveerimata jätmine pole ringkonnakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohtunik on ületanud HKS §-ga 20 antud volitusi ja alusetult kohaldanud põhiseadusevastast KOKS § 18 p.
70. KOKS § 18 p. 41 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks. Selle sättega täiendati Kohaliku omavalitsuse korralduse seadust
71. mail
72. a. vastu võetud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-ga 47 p.
73. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus on samuti nagu kohtumenetluse seadused Põhiseaduse §-s 104 nimetatud konstitutsiooniline seadus. Kohtu pädevus tühistada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused Vabariigi Valimiskomisjoni protesti alusel on tuletatav ka Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-st 12 p.
74. Selle sätte kohaselt esitab Vabariigi Valimiskomisjon halduskohtule protesti valla või linna valimiskomisjoni sellise otsuse tühistamiseks, millega isik registreeriti kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks. Seega on KOKS §-s 18 p. 41 sätestatud halduskohtu pädevus kooskõlas Põhiseadusega. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik menetles Vabariigi Valimiskomisjoni protesti, mis oli esitatud pärast protesti esitamise tähtaja möödumist. Protest oli esitatud HKS §-ga 7 lg 1 sätestatud ühekuulise tähtaja raames. Vabariigi Valimiskomisjon tuvastas
75. juunil
76. a., et J. Bo"ko ei oska eesti keelt. Protesti esitas Vabariigi Valimiskomisjon kohtule
77. juunil
78. a. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 41 pole Kohaliku omavalitsuse valimise seaduse § 12 p. 8 alusel esitatava protesti suhtes kohaldatav juba seepärast, et see säte ei reguleeri Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kohtule protesti esitamist, vaid valimiskomisjonidele avalduste ja kaebuste esitamist. Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohtunik rikkus kohtumenetluse seadust, lahendades kohtuniku taandamise taotluse suulise ja motiveerimata määrusega nõupidamistuppa eemaldumata. Ida-Viru Maakohtu halduskohtunik jättis taanduse taotluse rahuldamata motiveeritud protokollilise määrusega (toimiku leht 34). TsKS § 21 lg 10 kohaselt lahendab kohus taanduse taotluse nõupidamistoas vajaduse korral. Kohtuistungi protokoll ei kinnita kassaatori väidet, et halduskohtunik ei andnud talle võimalust esitada protestile sisulisi vastuväiteid. Ebaõige on kassaatori väide, et halduskohtuniku otsus on motiveerimata. Mahuliselt moodustab põhjendav osa kohtuotsusest poolteist lehekülge. Alusetu on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik ei arvestanud Sillamäe Linna Valimiskomisjoni aseesimehe M. Aava seletust, et J. Bo"ko oskab eesti keelt. Kohtuistungite protokollidest nähtub, et M. Aava pole istungil seletusi andnud. Samuti pole kohtu toimikus dokumente, milles M. Aava väidab, et J. Bo"ko valdab eesti keelt. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik rikkus kohtumenetluse seadust, jättes rahuldamata J. Bo"ko esindaja taotluse üle kuulata Vabariigi Valimiskomisjoni juhataja ja välja nõuda sellelt komisjonilt dokumente.
79. novembri
80. a. kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus jättis mõlemad taotlused motiveeritult rahuldamata (toimiku leht 40). Protsessiosaliste taotluste rahuldamata jätmine kuulub kohtu pädevusse. Õige on kassaatori seisukoht, et halduskohtunik tagastas ebaõigesti erikaebuse kirjaga, et erikaebus tulnuks tagastada määrusega. Halduskohtuniku kirjas on aga õigesti märgitud, et tulenevalt TsKS §-st 279 lg 3 p. 1 ja 2 ei saa kohtuistungil tehtud määruse peale erikaebust esitada, et vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 võib vastuväiteid sellele määrusele esitada apellatsioonkaebuses. See kohtumenetluse seadustiku rikkumine pole aga oluline ega too kaasa kohtuotsuse tühistamist. Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta Juri Bo"ko esindaja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski kassatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Viru Ringkonnakohtu
81. aprilli
82. a. otsus haldusasjas nr. II-3-4/98 muutmata. Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
83. novembril
84. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann