← Eesti

3-3-1-35-98

3-3-1-35-98 MÄÄRUS Tartus,

  1. detsembril
  2. a. V. Ja"ina kassatsioonkaebuse läbivaatamine tähtaja ennistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas
  3. detsembril
  4. a. avalikul kohtuistungil läbi Veera Ja"ina kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-61/
  7. Protsessiosalisena võttis istungist osa Narva Linnavalitsuse esindaja Riho Siil. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Narva Linnavalitsuse
  8. aprilli
  9. a. korraldusega nr. 436-k otsustati viia läbi üürilepingu alusel kasutatavate eluruumide erastamise enampakkumine. Korralduse punkti 1.9 kohaselt oli enampakkumisele esitatud eluruumide nimekirjas ka korter asukohaga Kangelaste 17-
  10. V. Ja"ina esitas
  11. märtsil
  12. a. Narva halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada linnavalitsuse nimetatud korraldus seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt müüdi korter asukohaga Kangelaste 17-49
  13. mail
  14. a. O. Protassevit"ile, kellega AS Narva Elamuvaldus sõlmis
  15. juunil
  16. a. ostu-müügilepingu. Kaebaja esitas
  17. a. avalduse eluruumi erastamiseks, kuid tema avaldust ei võetud üürivõlgnevuse tõttu vastu. Avalduse vastuvõtmisest keeldumisel viidati linnavalitsuse
  18. septembri
  19. a. korraldusele nr. 164-k. Samas ei informeerinud linnavalitsus kaebajat, et tal on võimalus korter erastada. Linnavalitsus ja kohustatud subjekt on rikkunud seadust ja kaebaja õigust eluruum erastada. Kaebaja palus ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg, sest ta sai vaidlustatavast korraldusest teada alles
  20. a. veebruari lõpus, kui koostas apellatsioonkaebust tsiviilasjas. Kaebuse esitajale korteri enampakkumisele panekust ei teatatud. Narva halduskohtuniku
  21. mai
  22. a. määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata. Kohtumääruse kohaselt tuvastati kohtuistungil, et V. Ja"ina sai enampakkumisest teada
  23. mail
  24. a. Mõjuvaid põhjusi tähtaja möödalaskmiseks pole. Kaebaja väidet, et ta ei tunne seadust, ei saa arvestada. V. Ja"ina esitas selle kohtumääruse peale erikaebuse, milles palus tühistada määrus ja ennistada kohtusse pöördumise tähtaeg. Erikaebuses väideti, et V. Ja"ina sai oma õiguste rikkumisest teada pärast
  25. veebruari
  26. a. Ta sai küll AS Narva Elamuvaldus kirjast teada
  27. mail
  28. a., kuid kohtule pole esitatud tõendeid, et
  29. aprilli
  30. a. korraldus nr. 436-k on V. Ja"inale teatavaks tehtud. Viru Ringkonnakohtu
  31. oktoobri
  32. a. määrusega jäeti erikaebus rahuldamata ja kaevatud kohtumäärus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuniku seisukohaga, et V. Ja"ina sai oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt
  33. mail
  34. a., kui AS Narva Elamuvaldus saatis talle teate tema korteri enampakkumisele paneku kohta. V. Ja"ina kinnitas selle teate kättesaamist nii esimese astme kohtu istungil kui ka ringkonnakohtu istungil. V. Ja"ina seletustest ringkonnakohtu istungil nähtub, et ta ei võtnud pärast teate kättesaamist midagi ette saamaks selgust oma korteri asjas. Mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad. V. Ja"ina esitas ringkonnakohtu selle määruse peale kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada määrus ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kassaator leiab, et kohtud kohaldasid ebaõigesti HKS § 7 lg 1 ja 3 ning KOKS § 31 lg
  35. Kohus andis ebaõige hinnangu AS Narva Elamuvaldus
  36. mai
  37. a. teatele, et korter müüakse võlgade katteks ja pannakse avalikule enampakkumisele, kuna üürnik keeldus korterit erastamast. See teatis pole teatis linnavalitsuse
  38. aprilli
  39. a. korraldusest nr. 436-k. V. Ja"inale kui huvitatud isikule linnavalitsuse vaidlustatud korraldust ei saadetud. Sellega rikuti KOKS § 31 lg
  40. Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Narva Linnavalitsuse, AS Narva Elamuvaldus ja O. Protassevit"i kirjalikes vastustes kassatsioonkaebusele palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
  41. HKS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus halduskohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul; kui aga seaduses sellist tähtaega pole kehtestatud, siis esitatakse kaebus ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib halduskohus tähtaja ennistada, kui ta loeb selle möödalastuks mõjuvatel põhjustel. Vastavalt KOKS §-le 31 lg 5 tuleb valla- või linnavalitsuse korraldused saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Kohtutoimikutest ei nähtu, et Narva Linnavalitsus on V. Ja"inale saatnud
  42. aprilli
  43. a. korralduse nr. 436-k. See KOKS § 31 lg 5 rikkumine ei pruugi aga tähtaja ennistamise otsustamisel olla määrava tähtsusega, kui muude tõenditega on tuvastatud, millal V. Ja"ina sai teada või pidi teada saama tema õigusi väidetavalt rikkuvast linnavalitsuse korraldusest.
  44. Motiveerimata on esimese ja teise astme kohtu seisukoht, et V. Ja"ina sai oma õiguste väidetavast rikkumisest teada hiljemalt
  45. mail
  46. a., mil AS Narva Elamuvaldus saatis talle teate korteri avalikule enampakkumisele paneku kohta. Korteri avalikule enampakkumisele panekust teada saamisest ei saa veel järeldada, et V. Ja"ina sai teada või pidi teada saama, et on olemas avaliku enampakkumise aluseks olev linnavalitsuse korraldus, mis võib rikkuda tema õigusi. Seda enam, et AS Narva Elamuvaldus nimetatud kirja kohtutoimikutes ei ole. See kiri tuleb asja uueks arutamiseks välja nõuda. Asja uuel arutamisel tuleb kontrollida, kas AS Narva Elamuvaldus kirjas korteri avalikule enampakkumisele paneku kohta oli osundus Narva Linnavalitsuse
  47. aprilli
  48. a. korraldusele nr. 436-k. Sellise osunduse olemasolu või puudumine võib omada tähtsust tähtaja ennistamise otsustamisel. Esimese ja teise astme kohtu toimikutes olevate materjalidega pole ümber lükatud kassaatori väide, et ta sai linnavalitsuse vaidlustatud korraldusest teada
  49. veebruaril
  50. a., mil ta koostas apellatsioonkaebust tsiviilasjas. Asja uueks arutamiseks tuleb nõuda välja vastava tsiviilasja materjalid. Kohtud on ebaõigesti kohaldanud HKS § 7 lg 1 ja
  51. Kui valla- või linnavalitsuse korraldus, mis väidetavalt rikub kaebaja õigusi, on vastuolus KOKS §-ga 31 lg 5 jäänud talle saatmata, siis tuleb nende sätete kohaldamiseks kindlaks määrata päev, mil kaebaja sai teada või pidanuks teada saama sellest korraldusest. See rikkumine võis viia ebaõigele lahendile ning toob seetõttu kaasa esimese astme kohtu määruse ja ringkonnakohtu määruse tühistamise HKS § 36 lg 2 alusel. Juhindudes HKS §-dest 50, 57 p. 4 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Veera Ja"ina kassatsioonkaebus. Tühistada Viru Ringkonnakohtu
  52. oktoobri
  53. a. määrus haldusasjas nr. II-3-61/98 ja Narva Linnakohtu halduskohtuniku
  54. mai
  55. a. määrus haldusasjas nr. 3-
  56. Saata asi tähtaja ennistamise otsustamiseks Narva Linnakohtu halduskohtunikule. Tagastada Veera Ja"inale kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub
  57. detsembril
  58. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.