3-3-1-39-98 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. jaanuaril 1999 Pärnu Linnavalitsuse ja Ago Viksi kassatsioonkaebuste läbivaatamine kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastme alandamise asjas Riigik

§ 3

lg 1 kohaselt on palgatingimusteks palgamäär, lisatasud, juurdemaksed, palga arvutamise viis ja maksmise kord. Vastavalt Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse §-le 6 on palgaaste näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta vastava palgamääraga. Seega on palgaastmel samaväärne tähtsus kui palgamääral. Elamuameti juhataja kaevatud käskkirjaga on rikutud Palgaseaduse § 4 lg 1, sest A. Viksile ei teatatud palgatingimuste muutmisest (

1. palgaastme ja 5000-kroonise palgamäära määramisest) vähemalt üks kuu ette. Kaevatud käskkirjaga muudeti A. Viksi palgatingimusi
2. märtsist
3. a. A. Viksi tutvustati käskkirjaga alles
4. märtsil
5. a. Seega on korraldus maksta A. Viksile märtsikuu palk summas 4356 krooni seaduslik. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt nõustus A. Viks linnavaraameti juhataja
6. aprilli
7. a. käskkirjaga nr. 26, millega ta viidi linnavaraameti juristi ametikohale palgamääraga 5000 krooni kuus
8. palgaastme järgi. Sellel ametikohal polnud A. Viksi palgatingimused varem kindlaks määratud. Seega on A. Viksi palgatingimused linnavaraameti juristi ametikohal kehtestatud seaduslikult. Eeltoodud põhjustel jättis kohus rahuldamata A. Viksi nõuded palkade, palgavahede ja viiviste väljamõistmise osas. A. Viks esitas halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Apellant leidis, et otsusest ei nähtu, kas tema suhtes kuulub rakendamisele
9. palgaaste. Ta pole kunagi andnud nõusolekut töötada
10. palgaastme järgi ja kohtu vastupidine järeldus on meelevaldne. Kohtuotsuses pole arusaadavaid põhjendusi, miks jäeti rahuldamata tema nõue kohustada linnavalitsust maksma kaebuses märgitud palgavahet, viivist ja
11. astme palka. Tallinna Ringkonnakohtu
12. oktoobri
13. a. otsusega muudeti Pärnu halduskohtuniku otsust. Ringkonnakohus mõistis linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja saamatajäänud palga 2944 krooni ja viivise 2841 krooni palga maksmisega viivitamise eest. Muus osas jäeti otsus muutmata. Samuti mõistis ringkonnakohus linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja riigilõivu 100 krooni ja tasu õigusabi eest 1180 krooni. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtunik jättis põhjendatult rahuldamata A. Viksi kaebuse linnavaraameti juhataja
14. aprilli
15. a. käskkirja nr. 26-p seadusevastaseks tunnistamise nõudes. Selle käskkirjaga nimetati A. Viks seoses ületoomisega linnavaraameti juristi ametikohale
16. aprillist
17. a. ametipalgaga 5000 krooni
18. palgaastme järgi. Halduskohtunik leidis õigesti, et kuna A. Viks nimetati teisele ametikohale ATS § 116 lg 3 alusel, siis pole tal õigust nõuda palga maksmist senistel tingimustel. Haldusasja materjalidega on tõendatud, et A. Viks nõustus üleviimisega. Seetõttu on halduskohtunik õigesti jätnud rahuldamata A. Viksi taotluse maksta
19. aprillist palka
20. palgaastme järgi 7300 krooni kuus. Kohus jättis aga põhjendamatult rahuldamata A. Viksi taotluse välja mõista
21. a. märtsikuu saamatajäänud palgavahe ja viivis 0,5 % iga viivitatud päeva eest. Palgaastet saab ATS § 85 lg 1 p. 4 kohaselt alandada ainult distsiplinaarkorras. A. Viksile pole distsiplinaarkaristust määratud. Kuna käskkirjaga, millega A. Viks vormistati elamuameti juristi ametikohale, oli talle määratud
22. palgaaste ja linnavolikogu kinnitas sellele vastavaks palgamääraks 7300 krooni, siis pidanuks elamuameti juhataja kaebajale
23. märtsist
24. a. palga kehtestamisel sellest lähtuma. Märtsikuu saamatajäänud palk tuleb välja mõista, lähtudes palgamäärast 7300 krooni (7300 " 4356 krooni), s.o. 2944 krooni. Palgaseaduse § 35 kohaselt tuleb iga palga maksmisega viivitatud päeva eest viivisena välja mõista 0,5 % maksmisele kuulunud summast, s.o.
25. aprillist
26. a. kuni kohtuotsuse tegemiseni
27. oktoobrini
28. a. 193 päeva eest 2841 krooni. Ringkonnakohtu selle otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused Pärnu Linnavalitsus ja A. Viks. Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta A. Viksi kaebus rahuldamata. Pärnu Linnavalitsus leiab, et ringkonnakohus rikkus HKS § 20 lg 1, sest seadus ei anna kohtule õigust määrata kohaliku omavalitsuse teenistujatele palka. Avalikele teenistujatele ei laiene Palgaseaduse nõue, et palgatingimuste muutmisest tuleb ette teatada vähemalt üks kuu, eriti kui teenistuja palgamäära suurendatakse. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et A. Viksi suhtes tulnuks
29. märtsist
30. a. kohaldada
31. palgaastet palgamääraga 7300 krooni, sest palgaastmestik, mida rakendati kaebaja ametisse nimetamisel, enam ei kehtinud. Ringkonnakohus on ebaõigesti pannud kohtukulude ja riigilõivu tasumise linnavaraametile, sest linnavaraameti juhataja kaevatud käskkirja tunnistasid esimese ja teise astme kohus seaduslikuks. Ka pole linnavaraamet elamuameti õigusjärglane. A. Viksi kassatsioonkaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. A. Viks leiab, et ringkonnakohtu järeldus, et nõustudes üleviimisega nõustus ta ka pakutud uute palgatingimustega, on oletuslik. Kirjaliku nõusoleku asuda linnavaraameti juristi kohale andis A. Viks enne
32. aprilli
33. a., uskudes ameti juhataja suulist kinnitust, et ta hakkab saama vähemalt endist palka. Ta pole aktsepteerinud endistele palgatingimustele mittevastavaid uusi palgatingimusi. Palgaseaduse § 10 mõtte kohaselt ei saanud linnavaraamet määrata palgatingimusi ühepoolselt. A. Viksil oli ka linnavaraameti juristi ametikohal õigus saada
34. palgaastme järgi palka 7300 krooni kuus. Pärnu Linnavalitsuse kirjalikus vastuses A. Viksi kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus pole põhjendatud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
35. Ebaõige on Pärnu Linnavalitsuse seisukoht, et ringkonnakohus ületas talle HKS §-ga 20 lg 1 antud volitusi ja kehtestas kohaliku omavalitsuse teenistujale palga. Ringkonnakohus pole kehtestanud A. Viksile palka, vaid on tuvastanud, kui suurele palgale oli A. Viksil õigus elamuameti juristi ametikohal alates
36. märtsist
37. a. ja linnavaraameti juristi ametikohal alates
38. aprillist
39. a. ning välja mõistnud
40. a. märtsikuu saamatajäänud palga ja viivise. Palgavahe ja viivise väljamõistmine on käsitatav HKS §-des 72 lg 5 ja 20 lg 2 nimetatud kohtu ettekirjutusena (ettepanekuna).
41. Ebaõiged on Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuses esitatud väited, et ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et A. Viksi suhtes tulnuks
42. a. märtsis kohaldada
43. palgaastet palgamääraga 7300 krooni kuus. Avaliku teenistuse seaduses kasutatakse mõisteid "palgamäär" ja "ametipalk" sünonüümidena. Nendega samatähenduslik on mõiste "astmepalk". A. Viksile oli seoses Avaliku teenistuse seaduse jõustumisega määratud
44. palgaaste ja elamuamet kohaldas seda palgaastet kuni
45. märtsini
46. a. Kuni selle ajani kohaldati Pärnu Linnavalitsuses 35-astmelisi palgaastmestikke, mis olid kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
47. märtsi
48. a. määrusega nr. 11 ja Pärnu Linnavolikogu
49. märtsi
50. a. määrusega nr.
51. Linnavolikogu
52. a. määruse alusel sai vanemametnikele kehtestada
53. kuni
54. palgaastme.
55. a. määruse kohaselt oli vanemametnike kõrgeimaks palgaastmeks kuni
56. palgaaste. Pärnu Linnavolikogu
57. veebruari
58. a. määrusega nr. 3 kehtestati alates
59. märtsist
60. a. uus, 36-astmeline palgaastmestik. Vanemametnike kõrgeimaks palgaastmeks jäi ka uue palgaastmestiku järgi kuni
61. palgaaste. Elamuameti juhataja määras A. Viksile
62. a. märtsist uue palgaastmestiku järgi
63. palgaastme sellele vastava ametipalgaga 5000 krooni kuus. A. Viksi palgamäär kuni märtsini
64. a. oli 3630 krooni kuus ja kuupalk (astmepalk koos selle 1,2-kordse suurendusega) 4356 krooni. Seega A. Viksi palka küll suurendati, kuid palgaastet alandati. Uue palgaastmestiku järgi vastas
65. palgaastmele palgamäär 7300 krooni kuus. A. Viksile määratud palgaastme alandamine alates
66. märtsist
67. a. polnud tingitud uue palgaastmestiku kehtestamisest. Vanemametnike kõrgeimaks palgaastmeks jäi endiselt kuni
68. palgaaste. Vastavalt ATS §-le 37 on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujal õigus saada sama seaduse § 11 alusel makstavat palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. ATS § 11 lg 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse ametnike palgamäärad kohaliku omavalitsuse volikogu. Siit ei saa aga järeldada, et ametiasutus ei saa kohaliku omavalitsuse teenistuja palgatingimusi ühepoolselt muuta. Nendest sätetest tuleneb üksnes see, et kohaliku omavalitsuse teenistujal on õigus saada kogu teenistuse aja eest palka volikogu poolt kehtestatud määrades. Seejuures määrab konkreetse ametniku palgamäära ja palgaastme tulenevalt ATS §-dest 24 lg 2 p. 3 ja 20 lg 1 ametnik, kellel on tema ametisse nimetamise õigus. Palgaastme saab kohaliku omavalitsuse teenistujale määrata, kui volikogu on kehtestanud palgaastmed. Nimelt ei nõua ATS § 11 lg 1, et kohaliku omavalitsuse teenistujatele tuleb kehtestada palgaastmestik. Piisab, kui on kehtestatud palgamäärad. Avaliku teenistuse seaduses pole sätteid, mis reguleerivad palgaastme ühepoolses korras määramata ajaks alandamist. Vastavalt ATS §-le 13 lg 1 laienevad ametnikele tööseadused niivõrd, kuivõrd Avaliku teenistuse seadus ja avalikku teenistust reguleerivad eriseadused ei sätesta teisiti. Palka reguleerivaks tööseaduseks on Palgaseadus. Vastavalt Palgaseaduse §-le 4 lg 1 saab tööandja palgatingimusi ühepoolselt muuta, teatades sellest ette vähemalt üks kuu. Sama seaduse § 3 lg 1 kohaselt on palgatingimusteks palgamäärad, lisatasud, juurdemaksed, palga arvutamise viis ja palga maksmise kord. Palgaastmeid selles sättes palgatingimuste hulgas nimetatud pole. Siit ei saa aga järeldada,

§ 4lg 1 ei laiene palgaastmete muutmisele.

Kuna palgamäärad ja palgaastmed on omavahel seotud, siis tuleb palgatingimuseks Palgaseaduse § 4 lg 1 mõttes lugeda ka palgaastmed ja laiendada Palgaseaduse seda sätet ka palgaastmete alandamisele, isegi kui samaaegselt suurendatakse astmepalka. Vastavalt ATS §-le 11 lg 1 tuleb kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgamäärad kindlaks määrata volikogu üldaktiga " volikogu määrusega. Selle sätte järgi pole kohaliku omavalitsuse ametiasutuse teenistujate palgaastmestiku kehtestamine kohustuslik. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse põhimõtetest, mille järgi kohalik omavalitsus on kohaliku elu küsimuste lahendamisel iseseisev, võib kohalik omavalitsus kehtestada ka palgaastmed, kui ta peab seda vajalikuks. Ametisse nimetamise käskkirjas palgaastme märkimise üheks eesmärgiks on tagada palga stabiilsus. Ainus Avaliku teenistuse seaduse säte, mille alusel saab ametniku palgaastet alandada, on § 85 lg 1 p. 4, mis sätestab võimaluse viia ametnik distsiplinaarkorras ajutiselt kuni kolme astme võrra madalamale palgaastmele. Arvestades palgatingimuste kindlaksmääratust eelarvega seotud volikogu üldaktiga, palgaastme kehtestamise eesmärki ja Avaliku teenistuse seadusega sätestatud palgaastme alandamise eranditult karistuslikku eesmärki ja ajutist iseloomu, tuleb järeldada,

§ 4

lg 1 alusel saab kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastet määramata ajaks alandada, kui volikogu kehtestab uue, senisest väiksema arvu astmetega palgaastmestiku. Teenistusse võtmise õigust omav ametnik ei saa omal äranägemisel alandada kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastet määramata ajaks. Kuna elamuameti juhataja

1. märtsi
2. a. käskkiri, millega A. Viksile määrati
3. märtsist
4. a.
5. palgaaste 5000-kroonise kuupalgamääraga, polnud antud Palgaseaduse § 4 lg 1 ega ATS § 85 lg 1 p. 4 alusel, siis on elamuameti juhataja see käskkiri seadusevastane. Kohtud on seda õigesti leidnud. Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et A. Viksil on õigus
6. a. märtsis saamatajäänud palgavahele. Riigikohtu halduskolleegium ei käsitle väljamõistetud palgavahe suurust, sest seda pole kassatsioonimenetluses vaidlustatud.
7. Palgaseaduse § 35 kohaselt maksab tööandja töötajale, kui on viivitatud palga maksmisega või palga ülekandmisega töötaja pangaarvele, iga viivitatud päeva eest 0,5 % viivist maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. See säte on kohaldatav ka juhul, kui tööandja süül on töötajale makstud ettenähtust vähem palka. Sel juhul tuleb viivist arvutada saamatajäänud palgast. Kuna A. Viks sai elamuameti juristi ametikohal
8. a. märtsis ettenähtud 7300 kroonist vähem palka, siis leidis ringkonnakohus õigesti, et A. Viksi kasuks tuleb välja maksta viivis kogu palgavahe väljamaksmisega viivitatud aja eest.
9. Kohtud on tuvastanud, et A. Viks nõustus üleviimisega linnavaraameti juristi ametikohale
10. aprillist
11. a. 5000-kroonise kuupalgamääraga
12. palgaastme järgi. Kohtutoimikutes pole kohtute poolt arvesse võtmata jäetud tõendeid, mis kinnitaksid A. Viksi väidet, et linnavaraameti juristi ametikohale üleviimisega nõustudes ei nõustunud ta üleviimise käskkirjas märgitud palgatingimustega, s.o.
13. palgaastme ja 5000-kroonise kuupalgamääraga. Seega on kohtud õigesti leidnud, et linnavaraameti juhataja
14. aprilli
15. a. käskkiri on seaduslik. Seega on ebaõige A. Viksi kassatsioonkaebuses esitatud väide, et tal oli ka linnavaraameti juristi ametikohal õigus saada
16. palgaastme järgi palka 7300 krooni kuus.
17. Halduskohtuniku otsusega tunnistati elamuameti juhataja käskkiri nr. 9 täielikult seadusevastaseks. Ringkonnakohus jättis selle otsuse jõusse, kuid täiendas seda otsust, mõistes linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja saamatajäänud palga, viivise palga väljamaksmisega viivitamise eest, riigilõivu ja tasu õigusabi eest. Linnavaraametilt nende summade väljamõistmisel ei arvestanud ringkonnakohus linnavalitsuse ametite õiguslikku seisundit, likvideeritud elamuameti ja praeguse linnavaraameti õiguslikku vahekorda, samuti seda, et A. Viksi kaebus elamuameti juhataja käskkirja peale rahuldati, tema kaebus linnavaraameti juhataja käskkirja peale aga jäeti rahuldamata. Elamuamet oli vastavalt Pärnu Linnavalitsuse
18. aprilli
19. a. määrusega nr. 10 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse elamuameti põhimääruse punktile 1 linnasekretäri valitsemisalas tegutsev linnavalitsuse struktuuriüksus. Elamuameti tegevuse lõpetamisel anti linnavolikogu
20. märtsi
21. a. määrusega nr. 8 osa tema funktsioone linnavalitsuse kantseleile ja osa funktsioone linnavaraametile. Elamuameti funktsioonide sellisest jaotamisest ei saa aga teha järeldust, et elamuameti juhataja seadusevastastest haldusaktidest tulenevad tagajärjed lähevad linnavaraameti kanda, mis vastavalt Pärnu Linnavalitsuse
22. aprilli
23. a. määrusega nr. 10 kinnitatud Pärnu Linnavalitsuse linnavaraameti põhimäärusele on linnapea abi valitsemisalas tegutsev linnavalitsuse struktuuriüksus. Avaliku teenistuse seadus ega Palgaseadus ei sätesta sõnaselgelt, kellelt tuleb välja mõista palk, mis jäi ametnikul saamata ametniku teenistusse võtmise õigust omava struktuuriüksuse juhi poolt õigusvastase haldusakti andmise tõttu. Seetõttu tuleb lähtuda analoogiast ATS §-dega 134 ja
24. Need sätted panevad ametiasutusele kohustuse maksta lõpparve ning maksta ametipalka lõpparve maksmise ja tööraamatu andmisega viivitatud aja eest, samuti maksta ennistamisest loobunud ametnikule hüvitusena kuue kuu ametipalk, sõltumata sellest, kas ametniku vabastas ametiasutuse juht või sama ametiasutuse mõni teine selleks volitatud isik. Seega, analoogia alusel tuleb palk, mis jäi ametnikul saamata teenistusse võtmise õigust omava struktuuriüksuse juhi ebaseadusliku haldusakti tõttu, välja mõista ametiasutuselt, mitte selle struktuuriüksuselt. Vastavalt HKS §-le 69 lg 1 mõistab kohus kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel tema kasuks kohalikult omavalitsuselt välja kõik kaebaja poolt kantud kohtukulud. Selles sättes tuleb "kohaliku omavalitsuse" all mõista mitte linna või valda või linna või valla ametiasutuse struktuuriüksust, vaid linna või valla konkreetset ametiasutust. Sellised tõlgendused välistavad kohtuotsuse täitmisel tekkida võivad probleemid, kui õigusvastase haldusakti andnud kohaliku omavalitsuse ametiasutuse struktuuriüksus on likvideeritud. Nendel põhjustel on ringkonnakohus ebaõigesti mõistnud linnavaraametilt A. Viksi kasuks välja saamatajäänud palga ja viivise palga maksmisega viivitamise eest ning riigilõivu ja tasu õigusabi eest. Need summad tulnuks välja mõista linnavalitsuselt. Selles osas kuulub ringkonnakohtu otsus muutmisele. Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o. osas, mis puudutab riigilõivu ja kohtukulude väljamõistmist linnavaraametilt. A. Viksi kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4, 68 lg 3 ja 69 lg 1, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebus osaliselt. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
25. oktoobri
26. a. otsuse haldusasjas nr. II-3/236/98 resolutsiooni kohtukulude osas järgmiselt: "Välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt Ago Viksi kasuks kohtukulud " riigilõiv 100 (ükssada) krooni ja tasu õigusabi eest 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni.". Tagastada Pärnu Linnavalitsusele kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Jätta Ago Viksi kassatsioonkaebus rahuldamata. Kanda Ago Viksi poolt tasutud kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
27. jaanuaril
28. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann