III-/A-1 OTSUS Tallinnas, 22.06.93 Vabariigi Presidendi poolt põhiseaduse § 107 korras esitatud ettepaneku, tunnistada Riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, läbivaatamine Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus eesistuja kolleegiumi esimees Rait Maruste kolleegiumi liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar, õiguskantsler E.-J. Truuväli ning Vabariigi Presidendi esindaja, õigusnõunik V. Glaase osavõtul ning ekspert H. Schneider juuresolekul, vaatas läbi Vabariigi Presidendi ettepaneku tunnistada põhiseaduse §-i 107 alusel Riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Vabariigi President põhistab taotlust väitega, et Riigivapi seaduse §-s 5 riigipitsati hoidmise panemine riigisekretärile allutab riigipea riigisekretäri kaudu Vabariigi Valitsuse kontrollile ning riigipea sõltuvusse seadmisega Vabariigi Valitsusest rikutakse Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 4 sätestatud Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse tegevuse tasakaalustatuse ning võimude lahususe põhimõtet. Asja arutamise tulemusena, ära kuulanud V. Glaase selgitused, eksperdi arvamuse ning E.J. Truuvälja sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium leiab, et vastavalt Riigivapi seaduse §-le 5 lg 2 kasutatakse riigipitserit üksnes suursaadiku või saadiku nimetamise volikirjal või ärakutsumise kirjal ning neid sisaldaval ümbrikul, samuti konventsiooni ja välislepingu ratifitseerimis- või denonsseerimiskirjal. Vastavalt põhiseaduse §-le 78 punkt 2 on Vabariigi Presidendi pädevuses Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajate nimetamine ja tagasikutsumine, milleks Vabariigi President teeb vastavasisulise otsuse. Vabariigi Presidendi otsustel riigipitserit ei kasutata. Põhiseaduse § 87 p. 3 kohaselt korraldab Vabariigi Presidendi aktide täitmist Vabariigi Valitsus. Eristada tuleb Vabariigi Presidendi otsust, millega ta nimetab või kutsusb tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ning selle otsuse täitmiseks ettevõetavat korraldavat tegevust - otsuse alusel suursaadiku või saadiku nimetamise volikirja või ärakutsumise kirja vormistamist. Vabariigi Valitsuse pädevuses on põhiseaduse §-i 87 punktide 1 ja 7 alusel välispoliitika elluviimine ja suhtlemise korraldamine teiste riikidega. Vabariigi Valitsus esitab põhiseaduse sama paragrahvi punkt 4 alusel Riigikogule ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid. Põhiseaduse §-i 121 alusel ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepinguid Riigikogu ja tulenevalt põhiseaduse §-st 78 punkt 6 on Vabariigi President kohustatud ratifitseerimis- ja denonsseerimiskirjadele alla kirjutama. Riigipitseri kasutamine neil kirjadel ei takista Vabariigi Presidendil selle kohustuse täitmist ka siis, kui riigipitsat on hoiul riigisekretäri käes, sest põhiseaduse § 87 punkt 3 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud täitma Riigikogu otsuseid Eesti Vabariigi lepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise kohta. Esitatust tuleneb, et riigipitsati hoidmine riigisekretäri käes vastavalt Riigivapi seaduse §-le 5 lg 3 ei alluta riigipead riigisekretäri kaudu Vabariigi Valitsuse kontrollile ja ei sea riigipead sõltuvusse Vabariigi Valitsusest ning ei rikuta põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustas: jätta Vabariigi Presidendi taotlus, tunnistada Riigivapi seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, rahuldamata. Riigikohtu esimees Rait Maruste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.