Obsah (4)

§ 142§ 2§ 154§ 50

III-/A-2 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartu Raekojas, 11.08.93. Õiguskantsleri poolt

§ 142lg.2 korras esitatud ettepaneku, tunnistada Narva Linnavolikogu 1993.a.

1. juuni otsus nr. 15/163 "Suhtumisest välismaalaste seadusesse" kehtetuks, läbivaatamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja kolleegiumi esimees Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar, Jüri Põld, vaatas õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuväli, justiitsministri Kaido Kama ning Narva Linnavolikogu esindaja Vladimir Kuznetsov osavõtul ja kolleegiumi sekretäri kt. Katri Hellat ja tõlgi V. Heimann juuresolekul läbi õiguskantsleri taotluse Narva Linnavolikogu 1993.a.
2. juuni otsuse nr. 15/163 "Suhtumisest välismaalaste seadusesse" kehtetuks tunnistamise kohta selle vastuolu tõttu

§-de 2, 154 ja 3 sätetega nende koostoimes. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest nähtub:

1. juunil 1993.a. võttis Narva Linnavolikogu vastu otsuse nr. 15/163 "Suhtumisest välismaalaste seadusesse". Selle otsuse preambulas leiti, et Eesti Vabariigi välismaalaste seadus ja mitmed teised varem vastuvõetud Eesti Vabariigi seadused (keeleseadus, Kodakondsuse seadus, riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogude valimise seadused, koolide ja gümnaasiumide seadus), samuti viisare"iimi sisseseadmine on volikogu valijate enamiku suhtes diskrimineeriv. Linnavolikogu otsustas viia Narvas
2. ja
3. juulil 1993.a. läbi referendumi (plebistsiidi) järgmise küsimusega: "Kas Te soovite, et Narval oleks rahvuslik-territoriaalse autonoomia staatus Eesti Vabariigi koosseisus?". Referendumi tulemused otsustati läbi vaadata volikogu istungil. Samas otsustati lahendada ka linna volikogu valimise korraldamine. Referendumi läbiviimiseks kohustati ühiskondlikke organisatsioone ja liikumisi esitama
4. juuniks oma esindajad referendumi läbiviimise linnakomisjoni koosseisu. Referendumi linnakomisjoni koosseis kinnitati Narva Linnavolikogu
5. juuni 1993.a. otsusega. Õiguskantsler tugines

§-le 142 lg 1 ja tegi Narva Linnavolikogule

1. juunil 1993.a. ettepaneku viia Narva Linnavolikogu 1993.a.
2. juuni otsus nr. 15/163 "Suhtumisest välismaalaste seadusesse" kooskõlla

ja seadusega. Narva linnavolikogu jätkas referendumi ettevalmistamist

1. juuli 1993.a. otsusega nr. 15/165 "Referendumi (plebistsiidi) läbiviimise ruumide kohta". Otsusega nr. 15/166 samast kuupäevast nimetati referendumi korraldamise linnakomisjoni koosseisu täiendavad liikmed, kinnitati referendumi küsimuse tekst ja hääletussedeli vorm ning määrati muud referendumi korralduslikud küsimused.
2. juuli 1993.a. vastuses õiguskantslerile teatas Narva Linnavolikogu, et volikogu otsus nr. 15/163 ei riku Põhiseadust ega konkreetselt selle §-i 2 ning jättis otsuse muutmata. Referendum viidi läbi
3. ja
4. juulil 1993.a. Õiguskantsler juhindus

§-st 142 lg 2 ja Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §st 17 ja esitas

1. juulil 1993.a. Riigikohtule taotluse nr. 1, milles tegi ettepaneku tunnistada Narva Linnavolikogu 1993.a.
2. juuni otsus nr. 15/163 "Suhtumisest välismaalaste seadusesse", kehtetuks selle vastuolu tõttu

§-de 2, 154 ja 3 sätetega nende koostoimes. Taotlust põhistab õiguskantsler järgmiste väidetega: 1.

§ 2ei näe ette rahvuslik-territoriaalset autonoomiat Eesti Vabariigi koosseisus.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse puudumine ei anna kohaliku omavalitsusüksuse volikogule alust ise määratleda oma staatust, rääkimata õigusest otsustada Eesti Vabariigi riikliku korralduse muutmist. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 2 p. 2 kohaselt teostub kohalik omavalitsus demokraatlikult moodustatud võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. Riikliku korralduse muutmine pole kohaliku elu küsimus (

§-d 2 lg.2, 3, 106 lg 2, 161 lg.1 ja 162);

1. Kohaliku omavalitsuse volikogude valimisseaduse § 2 sätestab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise väljakuulutamise Riigikogu ainupädevusena. Riigikogu määras
2. juuni 1993.a. otsusega "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste väljakuulutamine" kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevaks 1993.a.
3. oktoobri. Seega on Narva Linnavolikogu
4. juuni 1993.a. otsuse nr. 15/163 p. 2 vastuolus

§ 2sätetega; 3.

Narva Linnavolikogu 28. juuni 1993.a. otsuse nr. 15/163 p. 3 sätestatud korraldavad toimingud on vastuolus

ja seadusega tulenevalt punktides 1 ja 2 toodud põhistustest. Tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud asjaosaliste selgitused, kohus leidis: Mõiste "rahvahääletus" käsitlemisel lähtub kohus

§-st 105 lg.1, mille kohaselt rahvahääletusele pannakse seaduseelnõusid ja muid riigielu küsimusi. Kohalikke rahvahääletusi Põhiseadus ei maini. Analoogia alusel mõistab kohus kohaliku rahvahääletuse all otsuse vastuvõtmist küsimuses, mis kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Mõistet "rahvaküsitlus" Põhiseadus ei kasuta. Rahvaküsitluse tulemus, erinevalt rahvahääletuse tulemusest, ei ole riigi- või kohaliku omavalitsuse organile kohustuslik ja seisneb üksnes rahvaküsitlusest osavõtu õigust omavate isikute arvamuse väljaselgitamises. Narva Linnavolikogu otsuses kasutati mõistet "referendum (plebistsiit)". Mõistet "plebistsiit"

s ja kehtivates seadustes ei ole.

ametliku tõlke venekeelses tekstis on eestikeelse mõiste "rahvahääletus" vasteks "referendum". Narva Linnavolikogu 28. juuni otsuses nr. 15/163 sisaldub kahe juriidiliselt erisisulise mõiste - referendumi ja plebistsiidi segikäsitlust, mistõttu jääb selgusetuks, mida tegelikult silmas peeti.

§ 154

lg.1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kohaliku elu küsimusi. Rahvuslik-territoriaalse autonoomse üksuse kujundamine ei ole kohaliku elu küsimus, vaid üldriiklik küsimus, mida otsustatakse üldriiklike küsimuste otsustamise korras. Seetõttu on rahvahääletuse korraldamine rahvuslik-territoriaalse autonoomia küsimuses väljaspool kohaliku omavalitsuse pädevust ning vastuolus

§-ga 154 lg.1.

§ 50

näeb vähemusrahvustele ette võimaluse luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

s ei ole ette nähtud rahvuslik-territoriaalset autonoomiat. Rahvuslik-territoriaalse autonoomia

s nimetamata jätmine tähendab, et rahvuslik-territoriaalne autonoomia on vastolus

mõttega. Eelmärgitud põhjustel on Narva Linnavolikogu 28. juuni 1993.a. otsuse p. 1 vastuolus

ga. Samadel põhjustel on

ga vastuolus ka Narva Linnavolikogu

1. juuni 1993.a. otsuse punktid 2 ja 3, mis reguleerivad esimese punkti täitmist ja vastavalt on kehtetud ka nimetatud otsuse alusel ja selle täitmiseks tehtud otsused ja rakendatud toimingud. Kui Narva Linnavolikogu kasutas mõistet "referendum" rahvaküsitluse tähenduses, siis pole niisuguse küsitluse tulemus õiguslikult kohustav. Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg.1 p.2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustas: rahuldada Eesti Vabariigi õiguskantsleri taotluse nr.
3. juulist 1993.a. ning tunnistada Narva Linnavolikogu
4. juuni 1993.a. otsus nr. 15/163 "Suhtumisest välismaalaste seadusesse" kehtetuks täielikult. Kohtuotsus jõustub selle kuulutamisest ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu esimees Rait Maruste