Obsah (6)

§ 142§ 152§ 87§ 11§ 26§ 65

III-4/A-2/94 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 12. jaanuaril 1994.a. Õiguskantsleri poolt

§ 142lg.

2 korras esitatud ettepaneku, tunnistada

§ 152lg.

2 alusel Vabariigi Valitsuse 1993.a.

1. Juuli määrus nr. 233 ""Riigi Kaitsepolitseiameti põhimäärus" ja "Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra" kinnitamine" p. 2 kehtetuks, läbivaatamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja, kolleegiumi esimees Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas avalikul kohtuistungil 05.jaanuaril 1994.a. Riigikohtus õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja ja justiitsminister Kaido Kama osavõtul ja kolleegiumi sekretär Ene Kulli juuresolekul läbi õiguskantsleri taotluse nr. 85
2. oktoobrist
3. a. Õiguskantsler esitas taotluse nr. 85 Riigikohtule
4. oktoobril. 1993.a. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi eelistungil
5. novembril 1993.a. sedastati kolleegiumile esitatud materjalide puudulikust ja ebatäpsust. Kolleegium pöördus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg. 3 alusel õiguskantsleri poole materjalide täiendamiseks ja täpsustamiseks. Seaduse nõuete kohaselt vormistatud taotluse esitas õiguskantsler Riigikohtule
6. novembril 1993.a. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest nähtub:
7. septembril
8. a. vastuvõetud Eesti Vabariigi Politseiseadus sätestas politsei põhiülesanded, kohustused, õigused ja vastutuse organisatsioonilised alused ning järelevalve politsei tegevuse üle. Seaduse § 10 lg. 4 seadis kaitsepolitsei ülesandeks Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra, territoriaalse terviklikkuse ja riigisaladuste kaitse, vastuluure teostamise, võitluse terrorismi ja korruptsiooniga. Seaduse § 13 lg.2 p. 12 andis politseile õiguse rakendada operatiivjälitusabinõusid, kasutada kuritegude tõkestamiseks, väljaselgitamiseks ja avastamiseks tehnilisi ja muid vahendeid.
9. aprillil
10. a. vastu võetud Eesti Vabariigi Politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse II osa lg. 4 kehtestas, et kaitsepolitsei ametnikud võivad ajutiselt, kuni operatiivjälitusliku tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni, oma ülesannete täitmiseks kasutada operatiivtehnilisi erimeetmeid ainult Riigikohtu esimehe poolt nimetatud Riigikohtu liikme kirjaliku nõusoleku alusel. Politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse alusel kinnitas Vabariigi Valitsus
11. juuli
12. a. määrusega nr. 233 Riigi Kaitsepolitseiameti põhimääruse ja Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra. Õiguskantsler, tuginedes

§-le 142 lg. 1 ning Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §-le 15 lg.1 sätetele, tegi

1. a.
2. augustil Vabariigi Valitsusele ettepaneku viia
3. a.
4. juuli määruse nr. 233 p. 2 kooskõlla

ga. Vabariigi Valitsus jättis määruse jõusse muutmata kujul. Juhindudes

§-st 142 lg. 2 ja Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §-st 17 tegi õiguskantsler Riigikohtule ettepaneku tunnistada

§ 152lg.

2 alusel Vabariigi Valitsuse 1993.a. määruse nr. 233 p. 2 kehtetuks. Õiguskantsler leidis, et Vabariigi Valitsuse 1993.a. 23. juuli määruse nr. 233 p. 2 on vastuolus

ga järgmistel põhjustel:

1. Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse II osa
2. lõik, mida aluseks võttes on Vabariigi Valitsus 1993.a.
3. juuli määrusega nr 233 kinnitanud "Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra" , on ise vastuolus

§-de 11 ning 3, 4, 13, 26, 33, 43, 59, 86 ja 146 sätetega nende koostoimes(...). 2.

§-s 11 on sätestatud, et õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

ga. Ka operatiivtehniliste erimeetmete rakendamisega kaasnev õiguste piiramine võib toimuda

kohaselt üksnes seadusega sätestatud juhtudel ja korras (

§-d 26, 33, 43).Seetõttu on Vabariigi Valitsuse poolt määrusega operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise juhtude ja korra määramine vastuolus

ga.

1. Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse II osa
2. lõigus pole Vabariigi Valitsusele e x p r e s s i s v e r b i s delegeeritud mingit õigust sätestada operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise juhtusid ja korda, samuti pole Vabariigi Valitsust volitatud delegeerima osundatud määruse p. 2
3. lõigus toodud õigust kaitsepolitsei peadirektorile. Seaduseandja on delegeerinud teatud volitused operatiivtehniliste erimeetmete ajutise rakendamise korra osas konkreetsetele subjektidele - kaitsepolitsei ametnikele õiguse ajutiselt rakendada neid sisus avamata erimeetmeid Riigikohtu esimehe poolt nimetatud Riigikohtu liikme kirjalikul nõusolekul. Seega jättis osundatud seadus kaitsepolitsei ametnike ning Riigikohtu volitatud liikme suva küsimuseks: 1) mida käsitada operatiivtehniliste erimeetmetena; 2) millistel juhtudel ja korras neid seadusega reguleerimata erimeetmeid kasutada. Sellega eirati seadusandja poolt

§-s 11 sätestatud põhimõtet, mis ei kuulu piiramisele isegi

§-s 130 sätestatud juhtudel. 4. Juhul, kui

ga kooskõlas olevas seaduses on sätestatud konkreetsed juhud ja kord selle rakendamiseks, oleks Vabariigi Valitsusel kooskõlas

§ 87

p 3 ja 6 alus korraldada selle seaduse täitmist ning anda seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Siis võiks olla tegemist nn i n t r a l e g e m määrusega. Asudes täitma seaduses olevat lünka juhtude ja korra osas on aga Vabariigi Valitsus andnud sisuliselt p r a e- t e r l e g e m määruse, milleks tal puudus seadusandja otsene volitus. Veelgi enam - operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra kehtestamisega loodi Vabariigi Valitsuse poolt õigusolustik, mille tagajärjel tekkis kriminaalprotsessi kehtiva kohtueelse uurimise korraga konkureeriv ning seejuures iseseisev menetlus, mis on pärast politseiseaduse muutmist ja täiendamist vastuolus isegi selles seaduses endas sätestatuga ( osundatud seaduse § 3, § 10 lg.3,4 ja 5, § 12 lg.1 p. 4 ja 5, § 13 lg.1 p. 12, § 21 lg.1 ja 2 ning II. osa

1. lõige koostoimes). Seega võime teha järelduse, et Vabariigi Valitsuse 1993.a.
2. juuli määrusel nr 233 on
3. punkti jõustamisega sisuliselt peale p r a e t e r l e g e m määruse ka teatavaid c o n t r a l e g e m määruse tunnuseid. Sellega on Vabariigi Valitsus aga ületanud oma põhiseaduslikud volitused (§ 87 p 3 ja 6)." Tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud õiguskantsleri selgitused ja justiitsministri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium leidis: Operatiivtehnilised erimeetmed ja nende kasutamise kord sellisena, nagu need sätestati Vabariigi Valitsus
4. juulil 1993.a. määrusega nr. 233 kinnitatud "Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutises korras", võimaldavad piirata põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi- näiteks õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele (§ 26),kodu puutumatusele (§ 33), üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele (§ 43).

§ 11

kohaselt võib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas

ga.

§ 26

keelab riigiasutustel, kohalikel omavalitsustel ja nende ametiisikutel sekkuda perekonna- ja eraellu muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Sama põhimõte, et põhiõiguste ja vabaduste võimalikke piiranguid tohib kehtestada ainult seadusjõulise õigusaktiga, on sätestatud veel

§-des 33 ja 43. Põhiseadus ei näe ette muid võimalusi põhiõiguste ja vabaduste piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpoolseisvate õigusaktidega.

§ 65p. 1 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu.

Vabariigi Valitsus annab

§ 87p. 6 kohaselt seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi.

Eelosundatus kajastub põhiseaduslik õigusaktide hierarhia ning järeldus, et täitevvõim ei saa p r a e t e r l e g e m määrustega reguleerida valdkondi, mida

kohaselt tuleb reguleerida seadusjõuliste õigusaktidega. Sellest tuleneb, et Vabariigi Valitsuse 23. juuli 1993.a. määruse nr. 233 p. 2, millega kinnitati operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutine kord, on vastuolus

§-dega 11, 26, 33 ja 43, sest õiguste ja vabaduste võimalikke piiranguid tohib kehtestada üksnes seadusega. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-st 152 lg. 2 ning Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg. 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustab: rahuldada õiguskantsleri

1. oktoobri
2. a. taotlus nr. 85 ning tunnistada Vabariigi Valitsuse
3. juuli 1993.a. määruse nr. 233 ""Riigi Kaitsepolitseiameti põhimääruse" ja "Operatiivtehniliste erimeetmete rakendamise ajutise korra" kinnitamine" p. 2 kehtetuks. Otsus jõustub selle kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Riigikohtu esimees Rait Maruste