, mille Vabariigi President
muutmata kujul uuesti vastu. 19.jaanuaril 1994.a. pöördus Vabariigi President Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada 12. jaanuaril 1994.a. Riigikogus vastu võetud Teenetemärkide seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks. Vabariigi President leiab, et
15.
lg 2 lubab Vabariigi Presidendil anda teenetemärke ainult Teenetemärkide Komitee esildise alusel, mis välistab Vabariigi Presidendi põhiseadusliku õiguse anda riiklikke autasusid oma algatusel. Kuulanud ära Vabariigi Presidendi esindaja selgitused ja õiguskantsleri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium leidis:
lg 2 alusel on teenetemärgid riiklikud autasud ja seega tuleb neid kehtestada ja anda kooskõlas Põhiseadusega. Põhiseaduse § 65 p. 12 alusel on Riigikogu pädevuses riiklike autasude kehtestamine. Sellest tulenevalt on Põhiseadusega kooskõlas ka teenetemärkide taotlemise, andmise ja kandmise korra kehtestamine Riigikogu poolt. See kord peab olema kooskõlas Põhiseaduse §-ga 78 p. 15, mille kohaselt annab riiklikke autasusid Vabariigi President.
lg 3 järgi esitatakse aga taotlused teenetemärkide andmiseks mitte Vabariigi Presidendile, vaid Teenetemärkide Komiteele. Vastavalt
§-le 9 lg 2 annab Vabariigi President teenetemärke Teenetemärkide Komitee esildise alusel. Sellest tuleneb, et Teenetemärkide Komiteel on võimalik teha eelvalik, jättes Vabariigi Presidendile õiguse otsustada teenetemärgi andmist üksnes nende isikute suhtes, kelle autasustamiseks komitee tegi temale esildise. Seega otsustaks Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud Teenetemärkide Komitee autasustamise eelvaliku teel, jättes vastava esildise Vabariigi Presidendile esitamata. Vabariigi Valitsusel ja tema poolt moodustatud komiteel ei ole õigust otsustada Põhiseadusega Vabariigi Presidendi pädevusse antud küsimusi.
alusel saab ka Vabariigi President esitada Teenetemärkide Komiteele taotlusi teenetemärgi andmiseks. Kuid Teenetemärkide Komiteel on nimetatud seaduse § 9 alusel võimalus jätta taotlus rahuldamata ja autasustamiseks vajalik esildis Vabariigi Presidendile esitamata. Seega pole Vabariigi Presidendil võimalik oma äranägemisel otsustada teenetemärkide andmist isikuile, kes vastavalt sellekohasele seadusele võiksid seda riiklikku autasu saada. Eelnevast tuleneb, et
15.
§-s 15 lg 1 sätestatakse, et välisriikide au- ja teenetemärke võivad Eesti kodanikud vastu võtta ja kanda Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on seadus andnud Vabariigi Presidendile ülesande, mis laiendab Põhiseadusega ammendavalt määratud Vabariigi Presidendi pädevust. Sellele asjaolule pole taotluses osutatud. Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ning Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §st 19 lg 1 p. 4 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustab: Tunnistada 12. jaanuaril 1994.a. Riigikogu poolt vastu võetud Teenetemärkide seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks. Otsus jõustub selle kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liige Tõnu Anton
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.