III-4/1-5/94

III-4/A-5/94 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. septembril 1994.a. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 Põhiseadusele vastavuse läbivaatamine Eesti NSV taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld vaatas 28.septembri 1994.a. kohtuistungil õiguskantsleri asetäitja-nõunik Aare Reenumäe osavõtul ning kolleegiumi sekretär Kerdi Raua juuresolekul läbi Tallinna Halduskohtu
2. mai 1994.a. otsuse, millega tunnistati Põhiseaduse vastaseks ja jäeti kohaldamata Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 Eesti NSV taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest nähtub:
3. oktoobril 1993.a. võttis Riigikogu vastu Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse, mis jõustus
4. detsembril 1993.a. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-ga 25 lg 3 tunnistati kehtetuks
5. detsembril 1989.a. vastu võetud taluseadus, välja arvatud §-d 4 lg 5 ja 14 lg 3 ja
6. Taluseaduse §-s 30 lg 2 sätestati, et selle seaduse alusel loodud talud on maksudest vabastatud viie aasta jooksul alates talu loomisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Harju Maakonna Maksuamet teatas
7. detsembril 1993.a. Elmur Rikmannile, et ta peab Maamaksu seaduse alusel tasuma 921 krooni maamaksu Kose vallas asuva Vanakubja talu kinnistult pinnaga 53,2 hektarit. Elmur Rikmann tasus maamaksu ja pöördus kohtusse taotledes tasutud maksusumma tagastamist. Ta leidis, et talumaade maksustamine on ebaseaduslik, sest taluseaduse §-ga 30 lg 2 vabastati taluseaduse alusel loodud talud esimeseks viieks aastaks maksudest. Elmur Rikmann märkis, et ta võttis laenu teades, et talul on kuni 1996.a.
8. jaanuarini maksuvabastus. Tähtajaks lubatud maksuvabastuse ootamatu tühistamise tõttu tekivad temal raskused laenu tagastamisega. Tallinna Halduskohus otsustas
9. mail 1994.a. rahuldada Elmur Rikmanni taotluse ja jätta kohaldamata Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas, kuna see säte on vastuolus Põhiseaduse §-ga
10. Tallinna Halduskohus leidis, et Põhiseaduse § 10 sätestab Eesti riigi õiguskorra alusena sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtted. Õigusriigi põhimõtete järgimine eeldab kodanike usalduse tagamist ja kindlustamist õiguse ja riigivõimu õiguspärasuse suhtes. Kohtuotsuses märgitakse, et taluseaduse § 30 lg 2 tühistamine on vastuolus üldtunnustatud põhimõttega, mille kohaselt seadusel ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu. Kohus leidis, et taluseaduse § 30 lg 2 tühistamisega pandi talunikule kohustus, millest see teadis end olevat seaduse alusel vabastatud kuni
11. jaanuarini 1996.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Hilja Käba saatis Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 5 lg 2 ja Halduskohtumenetluse seadustiku § 20 lg 3 alusel
12. mai 1994.a. kohtuotsuse Riigikohtule. Otsus saabus Riigikohtusse
13. mail 1994.a. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium taotles
14. juunil 1994.a. Riigikohtu üldkogult asja lahendamise tähtaja pikendamist. Riigikohtu üldkogu pikendas
15. juunil 1994.a. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 10 lg 3 alusel asja lahendamise tähtaega
16. septembrini 1994.a. Justiitsminister Urmas Arumäe saatis
17. septembril 1994.a. oma seisukoha põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile kirjalikult. Ta on seisukohal, et taluseaduse §-ga 30 lg 2 ettenähtud maksuvabastuse tühistamine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Õiguskantsleri asetäitja-nõunik Aare Reenumägi leidis kohtuistungil, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg.3 on taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas Põhiseaduse vastane. Läbi vaadanud talle esitatud materjalid ning ära kuulanud õiguskantsleri asetäitja-nõuniku sõnavõtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium leidis: Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb Põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest. Põhiseaduse § 10 sätestab: "Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele." Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnustatakse Euroopa õigusruumis. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Riigis, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, kehtivad õiguse üldpõhimõtted. Seetõttu seadus, mis on vastuolus nende põhimõtetega, on vastuolus ka Põhiseadusega. Põhiseadus ja sellega kooskõlas vastu võetud seadused ja muud õigusaktid on määratud looma korrapära ja stabiilsust ühiskonnas. Selle kaudu luuakse kindel ja püsiv alus põhiõiguste ja vabaduste seaduspäraseks kasutamiseks ning kujuneb õiguskindlus kui sotsiaalne väärtus. Õiguse üheks üldpõhimõtteks on, et üldreeglina ei tohi seadusel olla tagasiulatuvat jõudu. Tallinna Halduskohus oli vaidluse lahendamisel ekslikult seisukohal, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-l 25 lg 3 oli taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas tagasiulatuv jõud. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses puudub säte, et § 25 lg 3, millega tühistati taluseadusega ettenähtud maksuvabastus, on tagasiulatuva jõuga. Harju Maakonna Maksuamet, nõudes Elmur Rikmannilt maamaksu 1993.a. eest, kohaldas tagasiulatuvalt seaduse sätet, millel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Kuna riik lubas taluseaduse alusel loodud taludele esimeseks viieks aastaks maksuvabastuse, siis oli talunikel õigus loota ja toimida arvestusega, et maksvabastus kehtib viis aastat. Selle aja kestel maksuvabastuse tühistamine oli vastuolus õiguspärase ootuse printsiibi ja seetõttu Põhiseaduse §-ga
18. Tallinna Halduskohus leidis õigesti, et Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 on taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas Põhiseaduse vastane. Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustab: Tunnistada Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg 3 kehtetuks Eesti NSV taluseaduse § 30 lg 2 kehtetuks tunnistamise osas. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi esimees Rait Maruste