ga vastuolus olevaks, läbivaatamine Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas
ga vastuolus olevaks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest nähtub: Riigikogu võttis
lg 2 alusel Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Rahuaja riigikaitse seadus
ga vastuolus olevaks. Vabariigi President leiab, et Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2, mis sätestab Vabariigi Valitsuse õiguse anda kaitseväe juhatajale korraldusi kaitsejõudude kasutamiseks loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, terroristliku relvastatud grupeeringu likvideerimiseks ning siseriikliku julgeoleku tagamiseks on vastuolus
§-dega 87, 78 ja 127.
ei näe ette, et Vabariigi Valitsus annaks kaitseväe juhatajale korraldusi kaitsejõudude kasutamiseks.
sätte ja mõtte järgi on kaitseväe juhatajale kaitsejõudude kasutamiseks korralduste andmise õigus üksnes Vabariigi Presidendil kui riigikaitse kõrgeimal juhil. Vabariigi Valitsuse poolt kaitseväe juhatajale korralduse andmine terroristliku relvastatud grupeeringu likvideerimiseks või kaitsejõudude kasutamiseks siseriikliku julgeoleku tagamiseks tähendab riigikaitse kõrgeima juhi kompetentsi ülevõtmist ning eeldab, et Vabariigi Valitsusele on antud õigus rahuaegset olukorda omal äranägemisel käsitada kui erakorralist seisukorda ning rakendada sellele vastavalt kaitsevägesid ja anda kaitseväe juhatajale korraldusi, mis on
ga vastuolus.
p. 16 alusel tuleb erakorralise seisukorra korraldus määratleda eraldi seadusega. Kohtuistungil toetas õiguskantsleri esindaja Vabariigi Presidendi taotlust. Riigikogu esindaja leidis, et Rahuaja riigikaitse seadus ei ole
vastane. Tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Vabariigi Presidendi ja Riigikogu esindaja selgitused, samuti õiguskantsleri esindaja arvamuse, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis: I
esimese paragrahvi kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik. Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsustuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel. Demokraatlikule riigikorraldusele on tunnuslik riigivõimu jaotumine selle erinevate harude vahel koos samaaegse võimude tasakaalustamisega. Nii on ka
§-s 4 sätestatud, et Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse tegevus peab olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Kaitsejõudude kasutamine rahuaja tingimustes on põhiseaduslikku korda, põhiõigusi ja -vabadusi ja seeläbi kogu rahvast puudutav. Otsustuste tegemine selles küsimuses peab olema üheselt mõistetavalt, täpselt reguleeritud ja kooskõlas
ga.
§-st 14 tuleneb, et õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Rahuaja riigikaitse seaduse §-s 14 lg 2 sätestatakse, et: "Vabariigi Valitsus annab rahuajal kaitseväe juhatajale korralduse kaitsejõudude kasutamiseks: 1) loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks; 2) terroristliku relvastatud grupeeringu likvideerimiseks; 3) siseriikliku julgeoleku tagamiseks." Sama seaduse paragrahvi kolm kohaselt on kaitsejõududeks kaitsevägi ja Kaitseliit, kes kaitsevad riiki sõjalise tegevusega. II Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 p. 1 alusel kasutatakse kaitsejõude loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Vastavalt
§-le 87 p. 8 kuulutab Vabariigi Valitsus loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas. Eriolukorraga võib kaasneda põhiõiguste ja -vabaduste piiramine. Nii võib
§-de 34 ja 47 kohaselt loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks seaduses ettenähtud korras ja juhtudel piirata õigust vabalt liikuda või rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Rahuaja riigikaitse seadus ei sätesta, millal ja millistel tingimustel kasutatakse kaitsejõude sõjalise tegevusega või sõjalise tegevuseta. Kohtukolleegium möönab, et kaitsejõude võib rahuajal kasutada loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ka sõjalise tegevuseta (näiteks päästetöödel, liikluse korraldamisel jms.). Ka sellega võib kaasneda isikute põhiõiguste ja vabaduste piiramine. Samal ajal
s nimetatud eriolukorda ei reguleeri ükski seadus. Põhiõiguste ja -vabaduste piiramise kord loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks tuleb sätestada seadusega. Kuna Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 p. 1 võimaldab kaitsejõudusid kasutada loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ilma Vabariigi Valitsuse poolt eelnevalt eriolukorda välja kuulutamata, siis on osundatud säte vastuolus
§-ga 87 p. 8, sõltumata sellest, kes annab korralduse kaitsejõudude kasutamiseks. III Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 p. 2 näeb ette kaitsejõudude kasutamise terroristliku relvastatud grupeeringu likvideerimiseks. Terroristliku grupi likvideerimine võib kaasa tuua ka teiste isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramise, näiteks
§-des 26 ja 33 sätestatud õigus perekonna ja eraelu puutumatusele ning õigus kodu, eluruumi, valduse ja töökoha puutumatusele. Politsei tegevust kurjategijate tabamisel ja kinnipidamisel reguleerib Politseiseadus. Erivahendite ja tulirelvade kasutamist sama seaduse §-d 14, 15 ja 151. Kriminaalprotsessi seaduses sätestatakse kurjategijate tabamisega kaasneda võivad põhiõiguste ja -vabaduste piiramise juhud ja kord. Kaitsejõudude sõjalist tegevust terroristide tabamisel ja kinnipidamisel ning sellega kaasneda võivat kodanike põhiõiguste ja vabaduste piiramist ei reguleerita ühegi seadusega. Võitlus terrorismi vastu on Politseiseaduse § 10 lg 4 kohaselt kaitsepolitsei ülesanne. Seadus, millega reguleeritakse kaitsepolitsei ja kaitsejõudude ühist tegevust terroristliku grupeeringu likvideerimisel, puudub. IV Eeltoodust nähtub, et Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 punktides 1 ja 2 sätestatud kaitsejõudude kasutamine võib kaasa tuua igaühe põhiõiguste ja -vabaduste piiramise.
kohaselt tohib neid õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas
ga. Seetõttu on Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 punktid 1 ja 2 vastuolus
§-ga 11, sõltumata sellest, kes annab korralduse kaitsejõudude kasutamiseks. V Rahuaja riigikaitse seaduse §-st 14 lg 2 p. 3 tuleneb, et kaitsejõude võib rahu ajal kasutada siseriikliku julgeoleku tagamiseks. Siseriikliku julgeoleku tagamine kaitsejõudude nii sõjalise tegevusega kui sõjalise tegevuseta peab olema kooskõlas
§-dega 129, 130, 131.
lg 1 näeb ette Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul võimaluse kuulutada kogu riigis välja erakorraline seisukord. Eesti põhiseadusliku korra kaitse sisaldab endas ka siseriikliku julgeoleku tagamist. Rahuaja riigikaitse seadus jätab võimude tegevuse olukorras, kus siseriikliku julgeoleku tagamiseks võidakse kasutada kaitsejõude, nõutava õigusliku regulatsioonita.
lg 2 nõuab, et erakorralise seisukorra korralduse sätestab seadus.
punktide 16 ja 17 kohaselt peab seda tegema eraldi seadusega - Erakorralise seisukorra seadusega, mitte aga Rahuaja riigikaitse seadusega.
esimese lause kohaselt saab erakorralise seisukorra ajal riigi julgeoleku või avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Silmas peetakse piiranguid ja kohustusi, mis kehtivad lisaks tavalistele piirangutele ja kohustustele. Sama paragrahvi teine lause loetleb õigusi ja vabadusi, mida ei tohi piirata isegi erakorralise seisukorra ajal. Samas ei anna Põhiseadus võimalust kehtestada õiguste ja vabaduste erakorralisi piiranguid juhuks, kui kaitsejõudusid kasutatakse siseriikliku julgeoleku kaitseks, ilma et oleks välja kuulutatud erakorralist seisukorda. Kaitsejõudude tegevus siseriikliku julgeoleku kaitseks olukorras, kus ei ole rakendatud
§-s 130 lubatud erakorralisi piiranguid, ohustab põhiõigusi ja -vabadusi. Nimetatud piirangute kehtestamine olukorras, kus erakorralist seisukorda ei ole välja kuulutatud, on aga vastuolus
§-ga 130.
lg 1 kohaselt võib erakorralise seisukorra välja kuulutada kõige kauem kolmeks kuuks. Rahuaja riigikaitse seadus ei sea kaitsejõudude kasutamisele siseriikliku julgeoleku tagamiseks üldse mingeid ajalisi piire.
kohaselt ei valita erakorralise seisukorra ajal Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi. Olukorras, kus erakorraline seisukord ei ole välja kuulutatud, kuid siseriikliku julgeoleku tagamiseks kasutatakse kaitsejõude, pole tagatud vabad valimised. Seega Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 p. 3, mille kohaselt kaitseväge ja Kaitseliitu kasutatakse siseriikliku julgeoleku tagamiseks s. h. sõjalise tegevusega, ilma erakorralist seisukorda välja kuulutamata ja seadusega põhiõiguste ja -vabaduste piiramise korda sätestamata, on vastuolus
ga, sõltumata sellest, kes annab korralduse kasutada kaitsejõudusid. VI Rahu ajal korraldavad riigikaitset Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus ja kaitseväe juhataja, kusjuures
§-de 78 p. 16 ja 127 lg 1 kohaselt on riigikaitse kõrgeimaks juhiks Vabariigi President.
§-s 78 loetletakse ülesandeid, mis kuuluvad Vabariigi Presidendi pädevusse. Loetelu punkti 16 kohaselt on Vabariigi President riigikaitse kõrgeim juht. See säte on loetelus omaette punktina ega saa seepärast olla hõlmatud punktidega 11, 14, 15, 17 ja 18, mis samuti käsitlevad Vabariigi Presidendi pädevust riigikaitse alal. Punkt 16 on iseseisva, teistest punktidest erineva sisuga. Kuna
p. 16 nimetab Vabariigi Presidenti Eesti riigikaitse kõrgeimaks juhiks, siis peavad tal olema vastavad, selle paragrahvi teistes punktides nimetamata volitused riigikaitse alal. Juhtimisfunktsiooni teostamise üheks vormiks on korralduste andmine alluvatele. Isikul, kes on mingi valdkonna kõrgeim juht, peab olema õigus anda teatavaid korraldusi selles valdkonnas. Käsku, millega kaitsejõudusid rakendatakse sõjaliseks tegevuseks rahu ajal, ei saa anda mööda minnes
s sätestatud riigikaitse kõrgeimast juhist. Seega ei ole Rahuaja riigikaitse seaduse §-s 14 lg 2 sätestatud Vabariigi Valitsuse ainuõigus anda kaitseväe juhatajale korraldus kaitsejõudude kasutamiseks, kooskõlas
§-dega 78 p.16 ja 127 lg 1. VII Vabariigi Presidendi taotluses sisalduv väide, et Vabariigi Valitsuse õigus anda kaitseväe juhatajale korraldusi on vastuolus
§-ga 87 ja et
sätte ning mõtte kohaselt on sellise korralduse andmise õigus üksnes Vabariigi Presidendil, ei ole kooskõlas
mõttega. Vabariigi President leiab, et
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et sellise väitega ei saa põhjendada Rahuaja riigikaitse seaduse § 14 lg 2 vastuolu
ga, sest
§-s 87 ei ole Vabariigi Valitsuse pädevus sätestatud ammendavalt.
kohaselt kuulub täidesaatev riigivõim Vabariigi Valitsusele.
p.1 annab Vabariigi Valitsuse pädevusse riigi sise- ja välispoliitika elluviimise, sh. ka riigikaitse alal.
p. 2 järgi suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus riigikaitse alal kõigi valitsusasutuste tegevust. Kaitseministeerium on moodustatud vastava valitsusala korraldamiseks. Kaitseministeeriumi valitsemisalas on nii kaitsevägi kui ka Kaitseliit.
p. 9 kohaselt täidab Vabariigi Valitsus muid ülesandeid, mis
ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. Kaitsejõudude juhtimise korraldamisel tuleb arvestada funktsioone, mida Vabariigi Valitsus täidab
alusel, ja tema poliitilist vastutust. Erinevalt Vabariigi Valitsuse poliitilisest vastutusest peatab Vabariigi President
Presidendi juures asuv Riigikaitse Nõukogu on ainult nõuandev organ, kelle otsustused ei ole Presidendile siduvad.
mõttega ei ole kooskõlas, et Vabariigi President annab kaitseväe juhatajale korraldusi, minnes mööda Vabariigi Valitsusest, kes peab ellu viima riigi sise- ja välispoliitikat. Kaitsejõudude kasutamine rahu ajal siseriikliku julgeoleku tagamiseks on poliitiline küsimus, mida ei saa otsustada minnes mööda Vabariigi Valitsusest.
§-des 1 ja 4 sätestatud põhimõtted, Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile
ga antud funktsioonid ja pädevus eeldavad nende tasakaalustatud koostoimet. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes
§-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 4 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustab: Tunnistada 8. novembril 1994.a. Riigikogus vastu võetud Rahuaja riigikaitse seadus
ga vastuolus olevaks. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait Maruste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.