III-4/1-12/94

III-4/A-12/94 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. jaanuaril 1995.a. Tallinna Halduskohtu taotluse, tunnistada "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade" punkt 40 kehtetuks, läbivaatamine Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas
2. detsembri 1994.a. kohtuistungil õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning kolleegiumi sekretäri Kerdi Raua juuresolekul läbi Tallinna Halduskohtu
3. oktoobri 1994.a. otsuses sisalduva taotluse, tunnistada siseministri
4. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade" punkt 40 kehtetuks. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile esitatud materjalidest n ä h t u b: Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja-Tallinna osakond keeldus
5. juuli 1994.a. otsusega andmast V. Sidorkinile elamis- ja tööluba. Loa andmata jätmist põhjendati siseministri
6. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade" (edaspidi - Eeskirjad) punktiga 40, mis sätestab: "Välismaalased, kes on Eestis sisse kirjutatud endise NSV Liidu seaduste alusel tööandja kaadriosakonda või muule mitteelamispinnale, võrdsustatakse taotlejatega väljastpoolt Eestit juhul, kui nad enne antud sissekirjutust ei omanud alalist sissekirjutust Eestis." V. Sidorkinil oli alates
7. aastast, mil ta pärast Tallinna Merekooli lõpetamist suunati tööle, sissekirjutus praeguse RAS Ookean kaadriosakonna järgi. Varem tal alalist sissekirjutust Eestis ei olnud. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja-Tallinna osakond selgitas V. Sidorkinile, et ta saab elamisluba taotleda Eesti välisesinduse kaudu. V. Sidorkin pöördus Tallinna Halduskohtusse, leides, et Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooni-ameti Põhja-Tallinna osakonna
8. juuli 1994.a. otsus on ebaõige ja tuleb tunnistada seadusevastaseks, kuna ta on Eestis elanud alates
9. aastast kaadriosakonnajärgse alatise sissekirjutuse alusel ega ole säilitanud mingit sidet endise elukohaga Venemaal. Tallinna Halduskohtu kohtunik S. Tromp otsustas
10. oktoobril 1994.a. haldusasjas nr. I-3-321/94 rahuldada V. Sidorkini kaebuse ning tunnistas Eeskirjade punkti 40 põhiseadusevastaseks, jättes selle sätte kohaldamata. V. Sidorkini kaebuse rahuldamist põhjendati Tallinna Halduskohtu otsuses sellega, et tema sissekirjutus oli passiandmete järgi alatine, et selleaegsete eeskirjade järgi ei saanud sellist sissekirjutust lugeda ajutiseks. Seepärast luges Tallinna Halduskohus V. Sidorkini enne
11. juulit 1990.a. Eestisse asunud ja jätkuvalt Eestis viibivaks välismaalaseks, kellel on vastavalt Välismaalaste seaduse §-le 20 lg 2 õigus saada elamis- ja tööluba. "Välismaalaste elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade" punkti 40 Põhiseaduse vastaseks tunnistamist põhjendati kohtuotsuses sellega, et see säte "... on vastuolus Põhiseaduse § 10 sätestatud sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõttega, mis on Eesti riigi õiguskorra aluseks. Õigusriigi printsiibi järgimine eeldab kodaniku usalduse tagamist ja kindlustamist õiguse ja riigivõimu õiguspärasuse vastu." Õiguskantsler leidis kohtuistungil, et Eeskirjade punkt 40 on põhiseadusevastane. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud õiguskantsleri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis: I Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 2 kohaselt ei lahenda Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve korras neid õigusvaidlusi, mis kuuluvad vastavalt seadusele teiste kohtute pädevusse. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 3 ja 4 kuulub V. Sidorkini ning Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Põhja-Tallinna osakonna vaidlus lahendamisele halduskohtu poolt. Seega ei ole põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium õigustatud kontrollima, kas Tallinna Halduskohus lahendas haldusasja õigesti. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust Põhiseadusele ja seadusele. II Eeskirjade punkti 40 sisu ei ole vastuolus Põhiseaduse §-ga 10 nendel motiividel, mis on esitatud Tallinna Halduskohtu
12. oktoobri 1994.a. otsuses. III Tallinna Halduskohus ei ole osundatud sätte põhiseadusevastaseks tunnistamisel arvestanud, et Põhiseaduse § 94 lg 2 kohaselt annab minister määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Halduskohus pidanuks enne Eeskirjade punkti 40 põhiseadusevastaseks tunnistamist kontrollima, kas Välismaalaste seadus või mõni teine seadus volitab siseministrit andma Eeskirju. Välismaalaste seadus ja teised seadused ei volita ministrit andma määrust, millega kinnitati need eeskirjad. Välismaalaste seaduse § 2, mille kohaselt selles seaduses sätestatud õiguslikke toiminguid teevad Vabariigi Valitsuse volitatud riigiasutused, ei ole ministri määruse andmise aluseks. See säte volitab Vabariigi Valitsust määrama riigiasutusi, kes annavad üksikakte või teevad muid individuaalse iseloomuga toiminguid. Siseministri
13. veebruari 1994.a. määruses nr. 3, millega kinnitati Eeskirjad, märgitakse, et selle määruse andmise aluseks on Vabariigi Valitsuse
14. septembri 1993.a. määrusega nr. 288 kinnitatud "Välismaalastele elamis- ja töölubade andmise korra" punkt
15. Selle sätte algse redaktsiooniga kehtestati, et elamis- ja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjad kinnitab Sotsiaalministeerium. Vabariigi Valitsuse
16. oktoobri 1993.a. määrusega nr.319 anti nende eeskirjade kinnitamine Siseministeeriumi pädevusse. Vabariigi Valitsuse õigus kehtestada määrusega välismaalastele elamis- ja töölubade andmise kord tuleneb Välismaalaste seaduse §-dest 9 lg 2 ja 3, 12 lg 5 ja 21 lg
17. Välismaalaste seadus aga ei anna Vabariigi Valitsusele õigust volitada siseministrit andma määrusi selle seaduse täitmiseks. Seega on siseministri
18. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3, millega kinnitati Eeskirjad, antud pädevust ületades. Kuna siseministri
19. veebruari 1994.a. määrus on antud pädevust ületades, siis on määrus ja sellega kinnitatud Eeskirjad iseenesest vastuolus Põhiseaduse §-ga 94 lg
20. Seetõttu polnud Tallinna Halduskohtul vaja anda õiguslikku hinnangut Eeskirjade punkti 40 sisu seaduslikkuse kohta. Õigusakti vastuvõtmiseks ettenähtud korra rikkumine toob kaasa akti mitteõiguspärasuse. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 kohaselt lahendab Riigikohus õigusaktide ja välislepingute Põhiseadusele ja seadustele vastavust üksnes taotluses soovitud ulatuses. Käesoleval juhul tähendab ulatuse nõude järgimine seda, et Riigikohus annab kohtuotsuse resolutiivosas hinnangu üksnes sellele, kas Eeskirjade punkt 40 on antud kooskõlas Põhiseadusega. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 2 põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustab: Rahuldada Tallinna Halduskohtu
21. oktoobri 1994.a. otsuses sisalduv taotlus ja tunnistada kehtetuks siseministri
22. veebruari 1994.a. määrusega nr. 3 kinnitatud "Välismaalastele elamisja töölubade väljaandmise ja pikendamise eeskirjade" punkt
23. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait Maruste