Obsah (5)

§ 1§ 2§ 16§ 5§ 98

seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks, läbivaatamine. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, koosseisus eesistuja Rait Maruste, liikmed Tõnu Anton, Lea Kalm, Jaano Odar ja Jüri Põld, vaatas 29. ap

, mille Vabariigi President jättis

1. märtsi 1996.a. otsusega nr. 689 välja kuulutamata ja saatis selle Riigikogule uueks arutamiseks ning otsustamiseks. Oma
2. märtsi
3. a. otsuses leidis president, et seaduse § 16 lg 2 ei ole kooskõlas Põhiseaduse §dega 11, 40 ja 48 ning ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikliga 15 p.
4. President märkis, et seaduseelnõu §-s 16 lg 2 sätestatud mittetulundusühingu liikme ühingust väljaarvamine "muu organi otsuse täitmata jätmisel" , võimaldab riigiorganite poolt tehtud otsuste alusel suvaliselt sekkuda mittetulundusühingute tegevusse. Eelkõige ei ole see säte kohaldatav usuühingutele, sest nende liikmeks olemine on seotud usutunnistusega, millest loobumist ei saa kohustada ühegi organi otsusega. See on vastuolus Põhiseaduse §-dega 11 ja 40, kuna kehtestatud piirangud moonutavad mittetulundusühingute, sealhulgas usuühingute liikmete õiguste ja vabaduste olemust ning on demokraatlikule ühiskonnale mittevajalikud. President nentis samuti, et seaduseelnõu §-d 5 ja 26 lg 2 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 48, mille kohaselt igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse ning Lapse õiguste konventsiooni artikliga 15 p. 1, mis kohustab konventsiooniga ühinenud riike tunnustama lapse õigust asutada ühinguid. Seaduse nimetatud paragrahvid lubavad mittetulundusühingut asutada ja selle juhatuses osaleda ainult teovõimelistel füüsilistel isikutel, mis välistab ühingute moodustamise laste poolt.
5. aprillil
6. a. võttis Riigikogu

muutmata kujul uuesti vastu ja Vabariigi President pöördus

1. aprillil
2. a. Põhiseaduse § 107 lg 2 alusel Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada Mittetulundusühingute seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks. Riigikohtule esitatud taotluse sissejuhatavas osas selgitas Vabariigi President, et ta põhjendas oma
3. märtsi
4. a. tagasilükkavat otsust tõdemusega, et Mittetulundusühingute seadus on vastuolus ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga, millega Eesti ühines
5. septembril
6. a. Põhiseaduse § 123 mõtte kohaselt on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid siseriikliku seadusandluse suhtes ülimuslikud. Sama kaalukaks, kuid tagajärjelt märksa laastavamaks Eesti õigusriigile peab Vabariigi President seaduse vastuolu Euroopa Liidu õigussüsteemiga. Tema arvates ei võta seadus arvesse kirikute sakraalset struktuuri, vaid käsitab kirikut üldistavalt mittetulundusühingute erijuhuna. Ta viitab seaduse vastuolule
7. augustil
8. a. välja kuulutatud Euroopa lepinguga, mille
9. artikli põhjal Eesti püüab tagada oma seadusandluse järk-järgulist kooskõlla viimist Ühenduse omaga. Taotluses märkis president, et seaduse §-s 16 lg 2 sätestatud mittetulundusühingu liikme ühingust välja arvamine "muu organi otsuse täitmata jätmisel" võimaldab riigiorganitel oma otsustega suvaliselt sekkuda mittetulundusühingute tegevusse. Niisugune säte ei ole kohaldatav usuühingutele. Ühingu liikmeks olemine ehk kogudusse kuulumine on seotud usutunnistusega. Ükski organ ei saa kohustada usutunnistusest loobuma. Kehtestatud piirang moonutab mittetulundusühingute, sealhulgas usuühingute liikmete õiguste ja vabaduste olemust, on demokraatlikule ühiskonnale mittevajalik ning vastuolus Põhiseaduse §-dega 11 ja
10. Seaduse §-d 5 ja 26 lg 2 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 48, mille kohaselt igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse ning on vastuolus ka Lapse õiguste konventsiooni artikliga 15 p. 1, mis kohustab konventsiooniga ühinenud riike tunnustama lapse õigust asutada ühinguid. Seaduse nimetatud paragrahvid lubavad mittetulundusühingut asutada ja selle juhatuses osaleda ainult teovõimelistel füüsilistel isikutel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib teovõimeliseks füüsiliseks isikuks üldjuhul olla ainult 18-aastaseks saanu. Sellega välistab seadus täielikult laste õiguse ise asutada ühinguid ja osaleda nende juhtimises. Eelnimetatud põhjustel ning juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p. 4 taotles Vabariigi President Riigikohtult tunnistada Riigikogus
11. aprillil
12. a. vastu võetud Mittetulundusühingute seadus vastuolus olevaks Põhiseadusega. Õiguskantsleri esindaja leidis kohtuistungil, et presidendi taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigikogu esindaja leidis, et seadus pole vastuolus Põhiseadusega, ning pidas esiletoodud puudusi istungil normitehnilisteks puudujääkideks. Justiitsminister oli seisukohal, et seadus ei ole vastuolus Põhiseadusega, mööndes samas seaduse mitmeid normitehnilisi ebakorrektsusi ja sisemisi vastuolusid. Tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Vabariigi Presidendi ja Riigikogu esindaja selgitused, samuti õiguskantsleri ja justiitsministri arvamused, põhiseaduslikkuse järelevalvc kolleegium leidis: I.

§ 1lg 1 ja § 40 lg 1 p.

3 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on ühingu eesmärk mittetulunduslik, tulu mittetaotlev. Sellise eesmärgi saavutamiseks ei pea ühing olema eraõigusliku juriidilise isiku staatusega. Rahvusvahelises õiguses tuntud ühinemisvabaduse sätestab Põhiseaduse § 48. Põhiseaduse § 48 lg 1 sedastab: "Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse". Rahvusvahelises inimõiguste õiguses ja Põhiseaduses mõistetakse igaühena kõiki õigusakti jurisdiktsiooni all olevaid füüsilisi isikuid (indiviide). Tulenevalt Põhiseaduse §-st 9 lg 2 võivad Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laieneda ka juriidilistele isikutele. Põhiseadus ei seosta füüsilise isiku mittetulundusühingutesse koondumise õigust isiku tsiviilteovõimega. Seega peab Põhiseaduse § 48 lg 1 kohaselt ühinemisvabadus olema tagatud ka alaealistele. Ühinemisvabaduse kasutamise vormina käsitleb Põhiseadus mittetulundusühinguid ja nende liite.

§ 2

lg 1 tunnistab mittetulundusühinguna eraõigusliku juriidilise isiku staatuses olevat mittetulundusühingut, mille asutajaiks võivad sama seaduse § 5 alusel olla ainult teovõimelised füüsilised või juriidilised isikud. Sellega on seadus kitsendanud Põhiseaduse ja rahvusvaheliste lepingutega sätestatud ühinemisvabadust. Mittetulundusühingute seadus ei võimalda alla 18-aastastel olla mittetulundusühingute asutaja ning seega realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ühinemisvabadusele. Põhiseaduslikku õigust ühineda ei saa täies mahus realiseerida ka need täisealised isikud, kes ei soovi ühineda eraõigusliku juriidilise isikuna või kelle ühinemine, näiteks usutunnistuse alusel, seda ei võimalda. Sellega jätab jätab seadus nende ühinemisvabaduse ilma põhiseadusliku kaitseta. Ühinemisvabaduse kasutamine Põhiseaduse tähenduses eeldab mittetulundusühingute erinevaid õiguslikke vorme vastavalt koonduvate isikute õiguslikule staatusele, koondumise eesmärkidele ning huvidele. Paragrahvis 48 lg 1 nimetatud"õigus koonduda" tähendab ka õigust asutada mittetulundusühinguid ja nende liite. Ühinemisõigus tähendab ka õigust koonduda asjakohasel õiguslikul alusel nii juriidilise isiku kui ka mittejuriidilise isiku staatusega ühingutesse

§ 2

lg 2 esimene lause sätestab: ,, Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut,,. Sama seaduse § 97 kohaselt ,,...seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seltsingutele kohaldatakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi §-de 438-441 sätteid,,. Need tsiviilkoodeksi veel jõus olevad sätted reguleerivad ühise tegutsemise lepingut. Selle lepingu objektiks on § 438 lg 1 ja 2 kohaselt kas ühise majandusliku eesmärgi saavutamine või olmevajaduste rahuldamine. Need eesmärgid on kitsamad kui eeldab Põhiseaduse § 48 lg 1. Tulenevalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-dest 10 ja 11 puudub alaealisel endal õigus otsustada ühise tegutsemise lepingu sõlmimist. Seega ei vasta

s sätestatud seltsingute vorm Põhiseaduse § 48 lg 1 nõuetele täies mahus.

§ 1

lg 3 möönab, et seadusega võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta. Seda eriregulatsiooni, peale mitteammendava viite seltsingutele, seaduses esitatud ei ole. Selline regulatsioon seaduses on aga iseenesest eksitav, sest ta käsitab mittetulundusühinguna ainult eraõiguslikust juriidilisest mittetulundusühingute erisusi. Ühinemisvabadus on üks peamistest rahvusvahelistest inimõigustest, samuti põhiseaduslikest vabadustest. Selle vabaduse teostamine vajab õiguse kahjustamise vältimiseks seadusandlikku kaitset.

§ 16

lg 2 sätestab "Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete või üldkoosoleku, juhatuse või muu organi otsuse täitmata jätmisel, ühingu olulisel määral kahjustamisel või mõnel muul mõjuval põhjusel." See säte pole kooskõlas Põhiseaduse §-s 14 nimetatud seadusandliku võimu kohustusega tagada igaühe õigused ja vabadused, sest temas antud regulatsioon on vastuoluline ja umbmäärane. Osundatu võimaldab, et ühingu liikmeid ühingust välja arvata seaduses ja põhikirjas nimetamata alustel ja korras. Selline ühinemisvabadusse sekkumise võimalus ei ole kooskõlas selle õiguse olemusega demokraatlikus ühiskonnas. Paragrahvis 16 lg 2 sätestatu moonutab usuühingute liikmete õiguste ja vabaduste olemust Põhiseaduse § 40 lg 2 tähenduses, mille kohaselt kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Eelnimetatud põhjustel leiab Riigikohus, et

§-d 5 ja 16 lg 2 on vastuolus Põhiseaduse §-dega 14, 40 lg 2 ja 48 lg 1. II. Vabariigi President vaidlustas

kooskõla ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooniga. Lapse õiguste konventsiooniga ühines Eesti Vabariik

1. septembril
2. a. (RT 1991, 35, 428). Ühinemine jõustus Eesti jaoks
3. novembril
4. a. Nimetatud konventsiooni tekst on Riigi Teatajas avaldamata. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
5. septembri
6. a. otsuse Eesti Vabariigi ühinemisest rahvusvahelisteste lepingutega, mille depositaariks on ÜRO Peasekretär, punktiga 5 otsustati: "Avaldada Riigi Teatajas ÜRO põhikiri, Rahvusvahelise Kohtu statuut ning kõigi käesoleva otsuse lisades 1, 2 ja 3 loetletud lepingute ja tehtavate avalduste tekstid". Seni ei ole Lapse õiguste konventsiooni avaldatud. Kasutatavad eestikeelsed tekstid on mitteametlikud. Järelikult on täitmata Ülemnõukogu eelnimetatud otsus rahvusvaheliste aktide avaldamisest. Vastavalt Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni (RT II 1993, 13, 16) artiklile 24 p. 1 jõustuvad rahvusvahelised lepingud lepingus ettenähtud korras. Seega pole välislepingu avaldamine tema jõustumise tingimus ja Lapse õiguste konventsioon on Eestile siduv, sõltumata Riigi Teatajas avaldamisest. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 15 p. 1 sätestab, et osavõtvad riigid tunnustavad lapse õigust ühinemisvabadusele, mis hõlmab ka ühingute asutamisõigust ning vabadust rahumeelseteks kogunemisteks (State Parties recognize the rights of the child to freedom of association and freedom of peaceful assembly). Konventsiooni esimese artikli kohaselt mõistetakse lapsena alla 18-aastast inimest. Konventsiooni kolmanda artikli kohaselt peavad osalisriigid igasuguste lapsi puudutavate küsimuste lahendamisel kohtutes, täidesaatvates või seadusandlikes organites esikohale seadma lapse huvid. Konventsiooniga ühinedes on Eesti tunnustanud laste õigust ühineda ning riigivõimu kohustatust näha selleks oma siseriiklikus seadusandluses ette vastav õiguslik mehhanism. Eelnevast tulenevalt on

§ 5vastuolus konventsiooni artikliga 15 punkt 1.

III. Põhiseaduse § 3 lg 1 nõuab, et riigivõimu teostatakse üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Olles kohtuvõimu teostajaks, peab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve avalikõiguslikust olemusest ning õigusemõistmise autonoomsusest ja õigusliku analüüsi terviklikkusest, vajalikuks Vabariigi Presidendi taotluses osundatule lisada veel järgmist:

§ 98

sätestab: "Relvi valdava, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastava mittetulundusühingu võib asutada üksnes seadusega". Siit tuleneb, et Riigikogu peab asutama seadusega näiteks iga üksiku laskespordiühingu. Selline lahendus on aga vastuolus Põhiseaduse §-ga 48 lg 2, mis sätestab, et relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute ja liitude loomiseks on nõutav eelnev luba, mille andmise tingimused ja korra sätestab seadus. Eelneva loa all peetakse silmas halduse üksikakti. Seadus kui üldakt ei saa asendada luba kui halduse üksikakti. Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2, Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg .1 p. 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o t s u s t a b: Tunnistada 1. aprillil 1996.a. vastu võetud Mittetulundusühingute seadus Põhiseadusega vastuolus olevaks. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait Maruste