3-4-1-3-96 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. detsembril 1996. a. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 1996. a. taotluse, tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse detsembri 1994. a. määruse

le, täpsustamata seaduse sätet, mis volitab valitsust määrust andma. 15. detsembril 1993. a. vastuvõetud

s polnud

1. detsembril
2. a. ühtegi sätet, mis volitanuks Vabariigi Valitsust andma sellesisulist määrust. Vabariigi Valitsuse
3. detsembri
4. a. määruse nr. 486 punktiga 2 peatati alates
5. jaanuarist
6. a. ajutiselt, kuni vastavate andmete sama määruse punktis 1 nimetatud andmepanka kandmiseni, valge viina sissevedamiseks antud tegevuslitsentside kehtivus, välja arvatud sama määruse lisas loetletud viinad. Faktiliselt keelati sellega määruse lisas nimetamata viinade kaubanduslikes kogustes sissevedu Eestisse. Sama määruse punktiga 3 keelati alates
7. märtsist
8. a. kõigi sama määruse lisas nimetamata viinade müük, lubades seda pärast vastava viina andmete kandmist alkohoolsete jookide andmepanka ja uue tegevuslitsentsi saamist selle viina sisseveoks. Järelikult kehtestati selle sättega alkohoolsete jookide müügipiirangud.

§ 8

lg 2 sätestab: "Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega." Osundatust nähtub, et seadusandja jättis alkohoolsete jookide müügi keelustamise oma ainupädevusse. Seega on Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 punktid 2 ja 3 ning lisa antud pädevust ületades ning seetõttu vastuolus nii Põhiseaduse §-ga 87 p 6 kui ka

§ga 8 lg

1. Vabariigi Valitsuse
2. jaanuari
3. a. määrusega nr. 4 kinnitati "Alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi korraldamise juhend." Juhendi punkt 5 sätestab: "Füüsilistel isikutel on keelatud alkoholi, tubaka ja tubakatoodete müük nii juriidilistele kui ka füüsilistele isikutele." Juhendi selles punktis ei käsitleta Eestisse sissevedamiseks mittelubatud alkoholi, vaid keelatakse füüsilistel isikutel üldse müüa alkoholi. Vabariigi Valitsuse
4. jaanuari
5. a. määrusega kinnitatud juhend, mille punktiga 5 keelati füüsilistel isikutel kaubelda alkoholiga, ei viita aga määruse andmist volitavale seadusele. Seega on säte vastuolus Põhiseaduse §-ga 87 p 6 ja

§-ga 8 lg 2 samadel põhjustel kui Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a. määruse nr. 486 punktid 2 ja 3 ning lisa.
3. juunil
4. a. võeti vastu "Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus." Selle seaduse §-ga 30 muudeti

paragrahvi 11.

§ 11

lg 3 esimene lause sätestab: "Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, toiduainete ja muude toodete märgistamise eeskirjad, alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ja müügi eeskirjad, tervisekaitse eeskirjad toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel, samuti seaduses sätestatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks." Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadus jõustus 26. juulil 1996. a. ega omanud tagasiulatuvat jõudu. Selle seaduse §-ga 30 ei sätestatud, et

§ 11lg 3 tagasiulatuvalt sanktsioneerib varem antud Vabariigi Valitsuse määrusi.

Demokraatlikus õigusriigis ei saa seadusandja tagasiulatuvalt sanktsioneerida halduse üldakte, mis piiravad isikute õigusi ja vabadusi ja mille täitmist tagatakse karistustega.

§ 11lg 3, 26.

juuni

1. a. redaktsioonis, annab Vabariigi Valitsusele õigusliku aluse anda alkoholi Eestisse sissevedamist reguleerivaid määrusi üksnes pärast seaduse selle redaktsiooni jõustumist. Seega ei legaliseeritud Vabariigi Valitsuse seaduse ja selle rakendamisega seotud õigusaktide muutmise seadusega Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a. määruse nr. 486 punkte 2 ja 3 ning lisa, samuti Vabariigi Valitsuse
4. jaanuari
5. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi punkti 5 Põhiseaduse § 87 p 6 mõttes. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium, ära kuulanud õiguskantsleri arvamuse, mille kohaselt Riigikohtu halduskolleegiumi taotlus kuulub rahuldamisele, ja tutvunud esitatud materjalidega, l e i d i s: I. Põhiseaduse kohaselt on avaliku võimu põhiseadusliku ja demokraatliku teostamise aluseks avaliku võimu rajanemine õigusele (preambula) ning võimude lahususe ja tasakaalustatuse (§ 4), demokraatliku õigusriigi (§ 10) ning seaduslikkuse (§ 3 lg 1) printsiibid. Nimetatud printsiipide järgimiseks ning igaühe põhiõiguste ja vabaduste kaitseks peavad legislatiiv- ja haldusfunktsioonid olema eristatud ja täpselt määratletud ning nende funktsioonide täitmine peab toimuma kooskõlas Põhiseadusega ja õigusteoorias tunnustatud põhimõtetega. Pädevuse umbmäärasus, samuti pädevuse ületamine kahjustab üldist õiguskindlust ning loob ohu Põhiseaduses sätestatud riigiehituslike põhimõtete ning igaühe õiguste ja vabaduste kahjustamiseks. Tõlgendades seaduslikkuse mõistet, märkis Euroopa Inimõiguste Kohus kaasuses Malone Ühendatud Kuningriigi vastu

§ 11uue redaktsiooni kehtestamise järgselt, s.o alates 26.

juulist

1. a. Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a. määruse nr. 486 preambulas märgitakse, et see määrus tugineb

le, täpsustamata seaduse sätet või sätteid, millele tuginetakse. Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a. määruses nr. 4, millega kinnitati alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisseja väljaveo, tootmise ning müügi korraldamise juhend, puudub viide, millise seaduse alusel ja täitmiseks määrus välja antakse. Sel ajal jõus olnud

§ 1

lg 2 sätestas, et ,,käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte". Nimetatud säte on viitenorm, mida ei saa käsitada delegatsiooninormina.

§ 8

lg 2 sätestas, et ,,keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega". Seega on seadusandja väljendanud selget tahet nimetatud valdkonda ise reguleerida ning järelikult seda Vabariigi Valitsusele mitte delegeerida. Esitatud põhjustel on Vabariigi Valitsuse 28. detsembri 1994. a. määruse nr. 486 punktid 2 ja 3, samuti määruse lisa ning Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi punkt 5 antud pädevust ületades ja Põhiseadusega vastuolus.

§ 11uue, 26.

juuni

1. a. redaktsiooni lõige kolm sätestab: "Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, toiduainete ja muude toodete märgistamise eeskirjad, alkoholi, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ja müügi eeskirjad, tervisekaitse eeskirjad toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel, samuti seaduses sätestatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks." See norm võib olla käsitatav eridelegatsioonina Vabariigi Valitsuse
2. a. määruse nr. 486 punktides 2, 3 ja lisas, samuti Vabariigi Valitsuse
3. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendis reguleeritud küsimuste suhtes. Seega volitas seaduseandja alates
4. juulist k.a Vabariigi Valitsust määrusandluseks. See delegatsioon ei laiene enne
5. juulit
6. a. vastuvõetud Vabariigi Valitsuse määrustele tagantjärele. Järelikult, Tarbijakaitseseadus ei legaliseerinud ega saanudki tagantjärele legaliseerida ilma sellekohase delegatsioonita antud Vabariigi Valitsuse määruse nr. 486 punkte 2 ja 3 ning lisa, samuti määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi punkti
7. Tagantjärele ei saa legaliseerida määrusi, mille täitmist tagatakse sunni või karistusega. Pealegi jäi jõusse

§ 8lg 2, mis nõuab endiselt vaadeldava ainevaldkonna seadusega reguleerimist.

V. Käesolev põhiseaduslikkuse järelevalve asi tuleneb haldusõigusrikkumise asjast, kus kohaldati Haldusõiguserikkumiste seadustiku §

1. Selles paragrahvis nähakse ette haldusvastutus kahel erineval alusel: esiteks, alkoholi, tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade rikkumise eest, teiseks samas paragrahvis kindlaksmääratud halduskorras karistatavate tegude eest. Nimetatud eeskirjade puudumine või mõnede nimetatud eeskirjade kehtetuks tunnistamine tähendab, et HÕS § 1374 ei toimi vaid osaliselt. Endiselt on kohaldatavad HÕS § 1374 lg 1 p 3 ja lg 2 p 3, kus sätestatakse haldusvastutus alkoholi, tubaka ja tubakatoodete tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste kauba päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest. VI. Riigi alkoholipoliitika on seotud põhiõiguste ja vabaduste kasutamisega. Samuti on alkoholikaubandusel seos riigieelarve tuludega, maksupettuste, kuritegevuse, üldise õiguskorra ning elanikkonna tervisega. Neil põhjustel peaks alkoholipoliitika, sh alkoholi tootmine, müük, sissevedu jmt tegevus olema reguleeritud mitte haldusaktide, vaid seaduse tasemel õigusaktiga, s.o alkoholiseadusega, nii nagu seda nägi ette ka Vabariigi Valitsuse
2. detsembri
3. a. määruse p 6 ning

§ 8lg 2.

Alkoholipoliitika sätestamine seadusega annab ka korrektse aluse haldus- ja kriminaalvastutuseks, sest Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Eeltoodust tulenevalt on Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a. määruse nr. 486 punktid 2 ja 3 ning lisa, samuti Vabariigi Valitsuse
3. jaanuari
4. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi punkt 5 vastuolus Põhiseaduse §-dega 3 lg 1, 4 ja 87 p
5. Eeltoodu alusel ja juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p 2 kolleegium otsustas: Rahuldada Riigikohtu halduskolleegiumi
6. novembri
7. a. taotlus haldusasjas nr. 3-3-1-2996 ning tunnistada Vabariigi Valitsuse
8. detsembri
9. a. määruse nr. 486 punktid 2 ja 3 ning määruse lisa, samuti Vabariigi Valitsuse
10. jaanuari
11. a. määrusega nr. 4 kinnitatud juhendi punkt 5 kehtetuks. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait Maruste