← Eesti

3-4-1-4-96

3-4-1-4-96 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. detsembril 1996. a. Riigikohtu halduskolleegiumi 11. novembri 1996. a. taotluse, tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse detsembri 1994. a. määruse

§ 87p 6 mõttes.

Halduskolleegium osundas samuti, et HÕS § 2 lg 1 sisalduv norm, mille kohaselt ,,Eeskirjad, mille rikkumise eest on käesoleva seadustikuga ette nähtud haldusvastutus, kehtestatakse seadusega, Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega või Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras". See norm ei ole aga halduskolleegiumi arvates

§ 87

p 6 mõttes, sest demokraatlikus õigusriigis ei saa delegatsiooninorm olla üldist laadi. Halduskolleegium leidis, et sellise delegatsiooninormi lubatavuse tunnustamine tähendaks võimaluse möönmist, et Riigikogu võib üheainsa delegatsiooninormiga praktiliselt loobuda talle kohustusliku legislatiivfunktsiooni teostamisest Vabariigi Valitsuse või ministri kasuks. Tulenevalt Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttest, ei saa HÕS § 2 lg 1 olla

§ 87p 6 mõttes.

See norm on käsitatav nn abistava normina, mis suunab normi rakendajat otsima seadusest, Vabariigi Valitsuse määrusest või subdelegatsiooni alusel antud ministri määrusest eeskirju, mille rikkumise eest HÕS kehtestab vastutuse. Seega on Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a. määruse nr. 486 punkt 2 ja määruse lisa antud pädevust ületades. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, ära kuulanud õiguskantsleri sõnavõtu, kes toetas halduskolleegiumi taotlust, ning tutvunud esitatud materjalidega, leidis: Riigikohtu halduskolleegiumi poolt
  3. novembri
  4. a. haldusasjas nr. 3-3-1-30-96 tehtud taotluse põhistus on kokkulangev haldusasjas nr. 3-3-1-29-96 esitatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse põhistusega. Viimase suhtes võttis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium seisukoha
  5. detsembri
  6. a. otsuses nr. 3-4-1-3-
  7. Kolleegium ei pea vajalikuks selles otsuses esitatud motiive korrata. Seega leiab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et Vabariigi Valitsuse
  8. detsembri
  9. a. määrus nr. 408 punkt 2 ja lisa on vastuolus Põhiseaduse §-ga 3 lg 1, 4 ja 87 p 6 ning juba eelmärgitud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusega kehtetuks tunnistatud. Eeltoodu alusel ning juhindudes Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Lugeda Riigikohtu halduskolleegiumi
  10. novembri
  11. a. taotlus haldusasjas nr. 3-3-1-30-96 rahuldatuks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  12. detsembri otsusega nr. 34-1-3-
  13. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait Maruste

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.