3-4-1-2-97 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. oktoobril 1997. a. Viljandi Maakohtu 6. juuni 1997. a. taotluse, tunnistada kehtetuks Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 vastuolu tõttu Põhiseadu

vastavaid sätteid, sest tema puhul vabastamise aluseks võetud Täitevametnike teenistusmäärustik on Põhiseadusega vastuolus. Tema väitel on Viljandi Vangla jätnud tähelepanuta, et

1. jaanuarist
2. a. kehtib Avaliku teenistuse seadus, mille § 12 lg 3 kohaselt seadus laieneb täitevametnikele niivõrd, kuivõrd Põhiseaduse või eriseadusega või nende alusel ei sätestata teisiti.

§ 13

järgi laienevad tööseadused ametnikele niivõrd, kuivõrd

või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Töölepingu seadus ametnikele ei laiene. Teda aga vabastati teenistusest Täitevametnike teenistusmäärustiku, mitte Täitemenetluse seadustiku alusel. Täitemenetluse seadustiku § 17 lg 1 sätestab, et täitevametnike töö- ja töötasustamise kord kehtestatakse teenistusmäärustikuga. Täitevametnike teenistusmäärustik on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. mai 1994. a. määrusega. Kaebaja on seisukohal, et selline delegatsioon ei ole kooskõlas põhiseadusega ning seetõttu tuleks tema asja lahendamisel juhinduda

vastavatest sätetest. Ta tugineb ka erialakirjanduses avaldatud seisukohale, et avaliku teenistuse õiguslikul reguleerimisel tuleb arvestada Põhiseadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt saab seda teha üksnes seadusega. Lähtudes eeltoodust, palus kaebuse esitaja tunnistada Viljandi Vangla direktori

1. märtsi
2. a. käskkiri nr 17-k seadusevastaseks tema koondamise eest makstud hüvitise osas. Kohtuistungil taotles M. Kanep lisaks kaebuses toodud taotlusele tunnistada Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 täitevteenistusest vabastamise osas Põhiseadusega vastuolus olevaks. Viljandi Maakohtu halduskohtunik leidis, et kaebuse esitaja taotlused on motiveeritud ja tunnistas Viljandi Vangla direktori
3. märtsi
4. a. käskkirja nr 17-k seadusevastaseks tema koondamise eest makstud hüvitise nõudes ning jättis kohaldamata Vabariigi Valitsuse
5. mai
6. a. määrusega kinnitatud Täitevametnike teenistusmäärustiku punkti 91 vastuolu tõttu Põhiseaduse §-dega 87 ja
7. Õiguskantsleri kirjaliku arvamuse kohaselt on Täitevametnike teenistusmäärustik kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrusega, mistõttu saab anda hinnangu selle Põhiseadusele vastavuse kohta Põhiseaduse §-de 3 ja 87 p 6 kaudu. On olemas küll delegatsiooninorm teenistusmäärustiku kehtestamiseks (vanglaametnike osas), aga määrustik ei vasta vähemalt p 91 osas enam kehtivale seadusele. Seega on vastuolu Põhiseadusega kaudne, läbi vastuolu seadusega. Ära kuulanud Vabariigi Valitsuse esindaja arvamuse, mille kohaselt Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 on vastuolus Põhiseaduse §-ga 87p 6, kolleegium leidis: I Põhiseaduse § 87 sätestab Vabariigi Valitsuse pädevuse. See paragrahv koosneb üheksast punktist. Viljandi Maakohtu otsuses ei ole märgitud, millise Põhiseaduse § 87 punktiga on teenistusmäärustiku p 91 vastuolus. Kohus oleks kohtuotsuses pidanud ära näitama Põhiseaduse täpse sätte, millega teenistusmäärustiku p 91 vastuolus on. Määrusandluse õigus, mille osas kohus näeb Täitevametnike teenistusmäärustiku vastuolu Põhiseadusega, on sätestatud Põhiseaduse § 87 punktis
8. Põhiseaduse see säte kehtestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi. Põhiseaduse § 94 sätestab ministeeriumide moodustamise. Ministril on selle paragrahvi kohaselt õigus seaduse alusel ja täitmiseks anda käskkirju. Täitevametnike teenistusmäärustiku kinnitas aga Vabariigi Valitsus, mistõttu teenistusmäärustikul ei ole puutumust Põhiseaduse §-ga 94 ja seetõttu on välistatud ka teenistusmäärustiku vastuolu Põhiseaduse selle paragrahviga. II Vabariigi Valitsuse
9. mai
10. a. määruses nr 186, millega kinnitati Täitevametnike teenistusmäärustik, on määruse andmise alusena märgitud Täitemenetluse seadustiku § 14 lg
11. Halduskohtu otsuse motiivides on märgitud, et Põhiseaduse § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning "seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra". Seepärast ei saa halduskohtu otsuse kohaselt vastavaid tingimusi ja korda kehtestada Vabariigi Valitsus ka siis, kui seaduses on sellekohane delegatsioon. Täitevametnike tööja töötasustamise tingimused ja korra võib halduskohtu otsuse kohaselt sätestada üksnes seadusega, mistõttu oligi Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 vastuolus Põhiseaduse §-ga
12. Täitemenetluse seaduse § 17 järgi tuli täitevametnike töötasustamise kord kehtestada Täitevametnike teenistusmäärustikuga. Küsimuseks on, kas töötasustamise kord hõlmab ka koondamise eest saadaoleva hüvitise suuruse määramist ? Riigikohus on seisukohal, et töö eest tasustamise alused moodustavad omaette instituudi ega hõlma töö- või teenistussuhte lõpetamise ja sellega seoses kehtestatud garantiide ja hüvitiste maksmise aluseid. Küsimuse osas, kas töötasustamise kord või koondamise eest saadaoleva hüvitise suuruse määramise alused on hõlmatud Põhiseaduse § 29 toimega, on olemas Riigikohtu varasem seisukoht. Selle kohaselt Põhiseaduse §-s 29 sätestatud subjektiivne õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ei hõlma juba tekkinud töö- või teenistussuhet ega selle lõpetamist. Niisugusele seisukohale asus Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium oma
13. juuni
14. a. kohtulahendis nr 34-1-1-
15. Selle lahendi kohaselt peetakse Põhiseaduse § 29 lg 1 teises lauses sõnade "selle õiguse kasutamine" all silmas õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. See säte ei reguleeri aga juba tekkinud töö- või teenistussuhteid. Seadusandjale põhiseaduslikult kuuluv õigus (,,seadus võib"") reguleerida selle õiguse kasutamise tingimusi ja korda, ei piira subjektiivset valikuõigust. Seepärast ei saa Põhiseaduse § 29 kaudu põhjendada Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 vastuolu Põhiseaduse §-ga 87 ning selle osas on Viljandi Maakohtu järeldus ekslik. III Täitemenetluse seadustik jõustus
16. juulil
17. a. Sel ajal ei olnud veel kehtestatud Avaliku teenistuse seadust. See hakkas kehtima
18. jaanuaril
19. a. Töölepingu seadus kehtis
20. juulist
21. a. Vabariigi Valitsus kinnitas Täitevametnike teenistusmäärustiku oma
22. mai
23. a. määrusega. Selleks oli Vabariigi Valitsusel Täitemenetluse seadustiku selleaegse § 14 lg 2 antud (praegu § 10 lg 5 vanglaametnike osas) delegatsiooni alusel õigus. Sel ajal ei saanud teenistusmäärustiku p 91 osas, mis sätestas täitevteenistusest vabastatud täitevametnikule hüvitise maksmise Töölepingu seaduses ettenähtud korras, olla vastuolus Põhiseaduse §-ga 87 p 6.

§ 12

lg 3 p 6 kohaselt hakkasid

sätted kehtima täitevametnikele (välja arvatud täiturid)

kehtestamise päevast.

§-s 13 sätestatakse otsesõnu, et Töölepingu seadus ametnikele ei laiene. Seega ei saanud pärast

1. jaanuari
2. a. Töölepingu seaduse alusel, millele Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 viitab, arvestada täitevametnikule koondamise eest saadaolevat hüvitist. Hüvitise arvestamise aluseks on

§ 131

. Täitemenetluse seadustiku § 10 lg 4 praeguse redaktsiooni kohaselt laieneb vanglaametnikele ja kohtutäituritele Avaliku teenistuse seadus Täitemenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Asjaolu, et Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 oli teenistusmäärustiku kinnitamise ajal kooskõlas Põhiseadusega, ei tähenda seda, et see teenistusmäärustiku punkt on jätkuvalt Põhiseadusega kooskõlas. IV Eestis teostatakse Põhiseaduse § 3 kohaselt riigivõimu üksnes Põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seepärast tähendab Põhiseaduse § 87 p 6 riigivõimu kohustatust tagada mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla Põhiseaduse ja seadusega, vaid ka kohustust jälgida varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute seadustega.

kehtimahakkamisega

1. jaanuarist
2. a., sattus Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 vastuollu Põhiseaduse §-ga 87 p
3. Vabariigi Valitsus ei viinud Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 kooskõlla

§-dega 12 lg 3 p 6 ja 13 lg

1. Teenistusmäärustik on seadusega kooskõlla viimata sellele vaatamata, et juba
2. detsembril
3. a. laiendati

muutmise seadusega Avaliku teenistuse seadus selgesõnaliselt täitevametnikele. Eeltoodust tulenevalt on Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 vastuolus Põhiseaduse §-ga 3 ja 87 p

1. Juhindudes Põhiseaduse §-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p 2, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o t s u s t a b: Rahuldada Viljandi Maakohtu
2. juuni
3. a. taotlus ja tunnistada Täitevametnike teenistusmäärustiku p 91 kehtetuks. Otsus jõustub kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees Rait Maruste