§-st 142 lg 1 ja Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduse §-st 15 lg 1, tegiõiguskantsler
ning seadusega. Kuna Tallinna Linnavolikogu õiguskantsleri ettepanekut ei arutanud, pöördus õiguskantsler
Ka
Parkimisseadus ei sisalda norme, mis annaksid aluse tasulise sissesõidu kui piirangu kehtestamiseks. Eelmärgitud põhjustel taotleb õiguskantsler, et Riigikohus tunnistaks kehtetuks Eeskirja p-d 2, 6, 7 ja 8. Kohtuistungil jäi õiguskantsler oma taotluse juurde. Õiguskantsler rõhutas, et kuna Tallinna Linnavolikogu õiguskantsleri ettepanekut ei arutanud, on selline tegevusetus vastuolus
§-ga 142 lg 2, millest tuleneb vaidlustatud akti vastuvõtnud organi kohustus arutada õiguskantsleri ettepanekut kahekümne päeva jooksul. Täiendavalt taotluses märgitule osutas õiguskantsler Eeskirja p-de 2, 6, 7 ja 8 vastuolule
§-ga 157 lg 2. Tallinna Linnavolikogu esindajad selgitasid, et Eeskirja p-d 2, 6, 7 ja 8 ei piira isikute liikumisvabadust
mõttes, sest piirangud on kehtestatud mootorsõidukite liiklemisele, mitte aga isikute liikumisele. Tallinna Linnavolikogu esindajate arvates ei ole tasuline sissesõit vanalinna käsitatav maksustamisena. See on tasulise teenuse pakkumine. Eeskirja õiguslikuks aluseks on lisaks Parkimisseadusele ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Justiitsministri esindaja arvates on liikluse korraldamine omavalitsusüksuse territooriumil kohaliku elu küsimus, mis on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Liikluse korraldamine, s. h teatud alale sissesõidu piiramine, ei ole käsitatav isikute liikumisvabaduse piiramisena.
ga vastuolus olevaks tuleks pidada Tallinna vanalinna sissesõidu piiramise viisi " sissesõidu maksustamist. Sellise käsituse korral oleksid Eeskirja vaidlustatud punktid vastuolus
§-ga 157 lg 2, sest pole järgitud selles sättes väljenduvat nõuet, mille kohaselt võib kohalik omavalitsus kehtestada ja koguda makse üksnes seaduse alusel. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud õiguskantsleri, justiitsministri esindaja ja Tallinna Linnavolikogu esindajad, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium l e i d i s: I Tallinna vanalinna sissesõidu ja vanalinnas parkimise eeskiri on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu
lg 1 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seadustealusel iseseisvalt. Selle sätte tekstiosast "kõiki kohaliku elu küsimusi" tuleneb kohaliku omavalitsuse õigus otsustada ja korraldada
alusel ja tingimustel kohaliku elu küsimusi ilma volitusnormita seaduses.
tingimustena tuleb seejuures mõista küsimuse olemuslikku kuulumist kohaliku elu, mitte aga riigielu küsimuste hulka, ja seaduslikkuse nõuet. Seega võib kohalik omavalitsus sellekohase volitusnormita otsustada iga küsimust, mis ei ole riigielu küsimus. Kui kohalik omavalitsus ei võiks volitusnormita otsustada kohaliku elu küsimusi, siis ei saaks ta otsustada ja korraldada kõiki selliseid küsimusi. See tuleneb ka asjaolust, et kõiki kohaliku elu küsimusi on võimatu ette näha.
st ja seadustest ei tulene, et mootorsõidukite Tallinna vanalinna sissesõidu piiramine on riigielu küsimus. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse punktist 13 järeldub, et ka Vabariigi Valitsus pidas Tallinna vanalinnas mootorsõidukite liiklemise piiramist kohaliku elu küsimuseks, sest nimetatud sätte kohaselt kehtestab Tallinna Linnavalitsus kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga autoliikluse piirangud Tallinna vanalinna muinsuskaitseala tuumikus. Seega on Tallinna vanalinna sissesõidu piiramine kohaliku elu küsimus, mida võib Tallinna Linnavolikogu otsustada vastava volitusnormita seaduses.
lg 1 tekstiosa "tegutsevad seaduste alusel" tuleb mõista kui seaduslikkuse nõuet. Selline järeldus tuleneb ka
lg 1 ja § 3 lg 1 võrdlevast analüüsist.
lg 1 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes
ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Mõlemal juhul on mõiste "seaduste alusel" sisuks seaduslikkuse nõue. Seega peab kohalik omavalitsus küsimused lahendama vastavuses seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse üldakt, millega otsustatakse omavalitsuse pädevusse kuuluvaid kohaliku elu küsimusi, on vastuolus seadusega, siis on selline üldakt seadusevastane sellele vaatamata, et lahendatakse kohaliku elu, mitte aga riigielu küsimusi. III Õiguskantsler tegi Riigikohtule ettepaneku tunnistada kehtetuks Eeskirja punktid 2, 6, 7 ja 8 tervikuna. Nimetatud punktidega reguleeritakse nii parkimist kui ka Tallinna vanalinna sissesõitu. Sissesõidu piiramiseks on kasutatud loasüsteemi ja tasulist sissesõitu. Õiguskantsleri taotluse motiivid seonduvad üksnes tasulise sissesõiduga, mitte aga parkimise ja sissesõidu loasüsteemiga. Seega on õiguskantsleri ettepanek taotluses esitatud motiividest laiem. Kuna Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 11 lg 1 p 5 kohaselt peab taotluses olema näidatud ka selle põhistus, siis jääb käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas läbi vaatamata Eeskirja punktide 2, 6, 7 ja 8 vastavus
le Tallinna vanalinnas parkimise ja vanalinna sissesõidu loasüsteemi osas. IV Käesolevas põhiseaduslikkuse järelevalve asjas on õiguskantsleri taotluse põhistuseks osutus Eeskirja punktide 2, 6, 7 ja 8 vastuolule
§-ga 34 Tallinna vanalinna tasulise sissesõidu osas. Nimetatud vastuolu raames on õiguskantsler rõhutanud asjaolu, et
alusel võib piirata õigust vabalt liikuda vaid seaduses sätestatud juhtudel ja korras
samas paragrahvis märgitud eesmärkidel. Õiguskantsleri taotluses osutatud vastuolu Tallinna vanalinna tasulise sissesõidu ja
§-ga 34 sätestatud õiguse vabalt liikuda vahel on näilik. Õigus vabalt liikuda on igaühel, vaatamata mootorsõidukite Tallinna vanalinna sissesõidu piiramisele. Mootorsõidukite liiklemise maksustamine ei riku õigust vabalt liikuda. Liikumisvabadus on individuaalse enesemääramisõiguse ja isiku füüsilise vabaduse sisuliseks väljenduseks. Õigus vabalt liikuda kaitseb eelkõige võimalust jõuda sihtkohta. Seepärast on oluline, et Eeskirja p 9 lubab Tallinna vanalinna tasuta sisse sõita liikumispuudega juhil ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindaval sõidukil. Seega puudub vastuolu Eeskirja punktide 2, 6, 7 ja 8 ning
V Tallinna vanalinna sissesõidu tasu tuleb käsitada mitte teenustasuna, vaid erieesmärgiga kohaliku maksuna.
lg 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada ja koguda makse üksnes seaduse alusel. Selles sättes tähendab tingimus "seaduse alusel" seaduse reservatsiooni, mille järgi kohaliku maksu kehtestamise volitus peab tulenema vastavast seadusest. Kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise kord ja nendele esitatavad nõuded on sätestatud Kohalike maksude seadusega. Selle seaduse §-s 5 loetletud kohalikud maksud ei hõlma sissesõidu maksu. Kohalike maksude seaduse § 4 lg 2 kohaselt ei tohi kohalik maks takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Kuna Tallinna vanalinna sissesõidu maksustamine ei toimu seaduse alusel, siis on Eeskirja punktid 2, 6, 7 ja 8 sissesõidu maksustamise osas vastuolus
§-ga 157 lg 2. Kuigi õiguskantsler osutas sellele vastuolule alles kohtuistungil, peab kolleegium võimalikuks lahendada küsimus Eeskirja p-de 2, 6, 7 ja 8 vastuolust
§-ga 157 lg 2. Sellise järelduse aluseks on asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu ei arutanudki õiguskantsleri ettepanekut, mistõttu
§-s 142 sätestatud kohaliku omavalitsuse õigus otsustada õiguskantsleri ettepaneku üle iseseisvalt kaotas linnavolikogu tegevusetuse tõttu oma tähtsuse. VI Eeskirja punkt 11 kohaselt on parkimist korraldaval ettevõttel kohustus Tallinna vanalinna tasulise sissesõidu nõuet rikkuva sõiduki avastamisel rakendada Tallinna Linnavolikogu
§-ga 154 lg 1. Selline järeldus tuleneb Haldusõiguserikkumiste seadustiku §-st 2 lg 2, mille alusel võib haldusvastutuse kehtestada sama seadustiku §-des 81, 118, 133, 142 ja 167 nimetatud kohalike eeskirjade rikkumise eest. Neis paragrahvides ei ole märgitud eeskirja, mis võiks hõlmata haldusvastutuse mõnda linnaossa tasulise sissesõidu kui piirangu rikkumise eest. Kuna Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 4 lg 3 alusel lahendab Riigikohus õigusaktide ja välislepingute vastavust
le või seadusele üksnes taotluses soovitud ulatuses, siis puudub Riigikohtul volitus lahendada Eeskirja punkti 11 vastavust
le ja seadusele. Samal põhjusel puudub Riigikohtul volitus lahendada Eeskirja punktide 2, 6, 7 ja 8 vastavust
le ja seadusele koostoimes Eeskirja punktiga 11. Juhindudes
§-st 152 lg 2 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg 1 p 2, Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o t s u s t a b: Rahuldada õiguskantsleri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.