3-1-1-71-99

3-1-1-71-99 ERIMÄÄRUS Tartus

1. oktoobril 1999 Tallinna Linnakohtu
2. märtsi
3. a kohtuotsusega mõisteti U. K. ja S. K. õigeks süüdistuses KrK § 161 (ametiseisundi kuritarvitamine), § 1411 lg 3 p 1 ja § 15 lg 1 (suures ulatuses riisumise ettevalmistamine ametiseisundi kuritarvitamise teel) järgi. Mõlemad kuriteokoosseisud kuuluvad nn materiaalsete kuriteokoosseisude liiki, mille olemasoluks on vaja tuvastada isiku õigusvastane tegu ning selle teoga vahetus põhjuslikus seoses olev tagajärg - antud juhul olulise kahju tekitamine asutuse, organisatsiooni või riigi huvidele või vara üleminek riisuja õigusvastasesse valdusse. Õigeksmõistev kohtuotsus tugines asjaolule, et 10 miljoni USD suurune kahju tekitati mitte vahetult Eesti Panga, vaid Põhja-Eesti Panga töötajate tegevusega, kes põhjendamatult riskides investeerisid nimetatud summa väljapoole Eesti Vabariiki. Kuna Põhja-Eesti Panga ametiisikuid pole antud kriminaalasjas vastutusele võetud, U. K. ja S. K. süüdistuses kirjeldatud tegevus aga ei ole vahetus põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga, asus linnakohus seisukohale, et nimetatud isikute käitumises puudub kuriteokoosseis, ning nad mõisteti õigeks. Selle seisukohaga nõustus nii Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kui ka Riigikohtu kriminaalkolleegium. Samal ajal nähtub kriminaalasja materjalidest, et selle investeeringuga seoses eiras Eesti Pank õigusaktide nõudeid ning jättis täitmata keskpanga kohustused panganduse järelevalve alal. U. K. töötas Eesti Panga nõunikuna, omamata ilma erilise volituseta õigust sõlmida tehinguid, millega Eesti Pank võtab enesele varalisi kohustusi. Ometi kirjutas ta 14.09.
4. a Eesti Panga nimel alla kokkuleppele A. S-ga, mille kohaselt viimane kohustus uurima, analüüsima ja arendama investeerimisprojekte rahvusvahelistel finantsturgudel tööandja, s.o Eesti Panga huvides. Vahendaja tasustamine oli ette nähtud komisjonitasu kaudu, mis ulatus kuni 50%-ni investeeringutest saadud tulust. Selle asemel, et anda hinnang U. K. poolt ametivolituste ületamisele, kirjutasid S. K. ja Eesti Panga asepresident E. T.
5. oktoobril
6. a alla täisvolitusele, millega U. K. anti õigus esindada Eesti Panka läbirääkimistel finantsorganisatsioonidega Šveitsis ja kirjutada alla investeerimislepingule 10 miljoni USD väärtuses ning teistele sellega seonduvatele dokumentidele. Volitus kehtis kuni
7. oktoobrini
8. a ning selles kinnitati, et allakirjutatud dokumendid on Eesti Pangale siduvad pärast panga kinnituse saamist. Kummaline on asjaolu, et nagu nähtub kriminaalasja materjalidest, oli Eesti Panga juhtkond hiljemalt
9. oktoobriks
10. a jõudnud seisukohale, et A. S. vahendusel pakutud investeerimisprojekti näol on tegemist kommertstehinguga, milles Eesti Pangal kui keskpangal ei sobi osaleda. Siiski lähetati U. K.
11. oktoobril
12. a nimetatud volitustega Šveitsi, kus ta viibis 26.-
13. oktoobrini ja 7.-
14. novembrini
15. a.
16. a oktoobrikuu lõpupäevadel pakuti seda investeerimisvõimalust Põhja-Eesti Pangale.
17. novembril
18. a sõlmisidki Eesti Pank panga presidendi kohustusi täitnud V. K. isikus ning Põhja-Eesti Pank panga juhatuse esimehe P. V. isikus laenulepingu nr 25, mille alusel anti Põhja-Eesti Pangale 10 miljonit USD laenu laenuvõtja finantsseisundi tugevdamise eesmärgil, paigutamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud väärtpaberitesse. Samal päeval kandis Eesti Pank nimetatud summa üle Põhja-Eesti Panga korrespondentkontole Bankers Trust Company`s. Juba järgmisel päeval,
19. novembril
20. a, kandis Põhja-Eesti Pank laenuna saadud 10 miljonit USD üle ühte Šveitsi panka, kusjuures raha saajaks oli märgitud LS Soil, aluseks aga leping 35684-A
21. Väärib tähelepanu, et Põhja-Eesti Pangal puudus sel ajal igasugune lepinguline alus raha ülekandmiseks, sest nimetatud lepingu Soil C.L.L. Consortium`iga kirjutas Eesti Panga nimel alla U. K. ja seda alles
22. novembril
23. a. Pealegi lõppes U. K. kirjalikult antud volitus 10 miljoni USD investeerimislepingu allakirjutamiseks
24. oktoobril
25. a ning lepingu allkirjastamise ajaks oli Eesti Pank otsustanud sellest projektist loobuda.
26. novembril
27. a tagastas Societe Generale Alsacienne de Banque Sogenal ülekande Põhja-Eesti Pangale, soovides täiendavaid instruktsioone. Selle asemel, et lõpetada 10 miljoni USD õigusliku aluseta ülekandmine kontrollimata saajale, allkirjastasid S. K. ja E. T. samal päeval dokumendi pealkirjaga Confirmation of the Funds (kinnitus raha olemasolu kohta), mille kohaselt Eesti Pank kinnitab, et Põhja- Eesti Pank tegutseb tema agendina ning tal on olemas raha väärtuses 10 miljonit USD investeerimaks lepingu 35684-A1 alusel. Seega viitasid nad lepingule, mida
28. novembril
29. a polnud veel sõlmitud.
30. novembril
31. a sõlmis U. K. Eesti Panga nimel Šveitsis Zürichis sealses ettevõtteregistris registreerimata Paradiso SAL c/o Consortium Oil Trade Corp. SA esindaja V. Schiralliga erainvesteerimislepingu nr 12.11.1, mille kohaselt Eesti Pank investeerib 10 miljonit USD 1 aastaks ja 1 päevaks. 15.-
32. novembril
33. a kirjutasid U. K. ja P. V. alla
34. septembril
35. a Eesti Panga ja A. S. vahel sõlmitud agendilepingu lisale (Addendum of the Agreement dt. Sept. 14, 1993), mille kohaselt Põhja-Eesti Pank võtab lepingu nr 12.11.1 järgi üle kõik investori õigused ja kohustused. Sellel lisal on ka allkiri A. S. nimel, mis osutus võltsituks. Lõpuks,
36. novembril
37. a tegi PEP uue ülekande summas 10 miljonit USD Rüegg Bank Zürichis, mille tagajärjel läks raha ringlusse erinevate välisfirmade vahel ning PEP kaotas ãa 8 miljonit USD. Ülalloetletud faktid viitavad tõsiasjale, et Eesti Panga ametiisik ning juhatuse liige U. K. on sõlminud rea kohustisi loovaid lepinguid. Vähemalt üks nendest, leping 35684-A1, on hiljem aktsepteeritud Eesti Panga presidendi ja tema asetäitja poolt, kusjuures on ignoreeritud
38. a kehtinud Eesti Panga Nõukogu ajutise reglemendi p 5.9, mille kohaselt Eesti Pank võis osaleda ettevõtluses vaid panga nõukogu otsusel. Kuigi Eesti Pank ei asunud ise neid lepinguid täitma, on
39. novembri
40. a erainvesteerimislepingu sõlmimine juba iseenesest ettevõtluses osalemine. Leiame samuti, et Eesti Pank ei ole nõuetekohaselt täitnud järelevalvefunktsiooni Põhja-Eesti Panga suhtes, on mahitanud viimase ebaseaduslikku tegevust
41. novembri
42. a alusetu rahaülekande puhul ega ole järginud
43. juunil
44. a kinnitatud Eesti Panga seaduse § 22 lg 3 nõudeid, mille kohaselt Eesti Pank peab teatama krediidiasutustes avastatud õigusrikkumistest, millel võivad olla kuriteo tunnused, 1 kuu jooksul kirjalikult õiguskaitseorganitele. See on ka üheks põhjuseks, miks kriminaalasi algatati eelnimetatud tegude toimepanemisest üle kolme aasta hiljem ning käesoleval ajal pole seoses aegumisega enam võimalik läbi viia täiendavat eeluurimist, selgitamaks rea isikute võimalikku vastutust. Kuigi U. K. ja S. K. kõnealused teod, mille põhjalikum analüüs on esitatud kohtuotsustes, ei moodusta KrK § 161 ettenähtud kuriteokoosseisu, viitavad need olulistele puudustele Eesti Panga tegevuses. Leides, et need asjaolud väärivad arutamist Eesti Panga Nõukogu istungil ning juhindudes KrMK §-st 472, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: Informeerida Eesti Panga Nõukogu erimääruses märgitud asjaoludest. Kavandatud meetmetest palume teavitada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Henn Jõks, Ott Järvesaar, Hele-Kai Remmel, Jüri Rätsep