← Eesti

3-1-1-101-99

3-1-1-101-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

  1. novembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi T. V. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. septembri
  3. a määruse peale, millega valiti tema suhtes tõkendiks vahi all pidamine. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. V. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalmenetluse senine käik
  4. Harju Maakohtu
  5. mai
  6. a otsusega tunnistati T. V. süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 203 lg 1 ja § 144 lg 1 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 3 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. T. V. suhtes valitud tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta ? jäeti muutmata Sama kohtuotsusega tunnistati lisaks T. V.-le süüdi veel 17 isikut.
  7. Harju Maakohtu eelnimetatud kohtuotsuse peale esitas teiste hulgas apellatsioonkaebuse ka T. V., kes vaidlustas temale mõistetud karistuse selle ranguse motiivil. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  8. septembril
  9. a istungile jäid kohtualune T. V. ja veel kaks kaaskohtualust ilmumata. Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamisest osavõtnud prokurör leidis kohtuistungil, et kriminaalasja arutamine ei ole ilma kohtualusteta võimalik ning taotles T. V. ja tema kaaskohtualuste suhtes valida tõkendiks - vahi all pidamine.
  10. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  11. septembri
  12. a määrusega valiti teiste hulgas ka T. V. suhtes uueks tõkendiks vahi all pidamine ja peatati apellatsioonimenetlus kuni kohtualuste vahistamiseni. Kohus põhjendas uue tõkendi valikut sellega, et kohtualused, kelle hulgas oli ka T. V., ei ilmunud ringkonnakohtu istungile, ega teatanud kohtule ilmumata jäämise põhjust. Kriminaalkolleegium tuli järeldusele, et kohtualuste kohtuistungile ilmumist pole võimalik kohtukutsete saatmise teel tagada ning nad tuleb vahi alla võtta.
  13. Kohtualune T. V. esitas Riigikohtule erikaebuse, milles ta vaidlustab Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  14. septembri
  15. a määruse enda suhtes valitud tõkendi - vahi all pidamine osas. Erikaebuses märgitakse, et tal puudub igasugune põhjus kriminaalasja arutamisest kõrvale hoidumiseks ning ringkonnakohtu istungile jättis ta ilmumata temaga
  16. augustil
  17. a asetleidnud õnnetuse tõttu. Kaebuse esitaja selgitab, et nimetatud päeval kukkus ta välja liikuvast autost ning sai selle tagajärjel vigastada. Väidetavalt ei saanud ta
  18. septembril
  19. a ilmuda ringkonnakohtu istungile õnnetuse tagajärjel saadud vigastustest tingitud tüsistuste (tugevad peavalud ning kuulmishäired) tõttu. T. V. taotleb tema suhtes valitud tõkend - vahi all pidamine muutmist ja endise tõkendi - allkiri elukohast mittelahkumise kohta - kohaldamist, lubades edaspidi elada õiguskuulekat elu ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. II Menetlus Riigikohtus Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leidis: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt
  20. septembril
  21. a A. L. süüdistusasjas tehtud kohtumääruses (RT III, 1999, 26, 248) on rõhutatud, et KrMK § 781 lg-s 2 loetletud menetlustoimingus osalemiseks ilmumata jäämise mõjuvad takistused, sealhulgas ka haigestumine, ei legitimeeri veel iseenesest KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmist. Ka menetletava kriminaalasja materjalidest ei nähtu, mis oleks takistanud T. V.t täitmast KrMK § 781 lg-s 1 sätestatud kohustust. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab jätkuvalt vajalikuks märkida, et tulenevalt EIÕK art 6 p-s 1 sätestatud nõudest ? tagada kohtuasjade menetlemist mõistliku aja jooksul ? tuleb lugeda igati põhjendatuks neid kohtute poolt võetavaid seaduslikke meetmeid, mis takistavad menetlusosaliste poolt kohtumenetluste pahatahtlikku venitamist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
  22. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  23. septembri
  24. a määrus, millega kohaldati T. V., A. A. ja A. J. suhtes tõkendina vahi all pidamist, jätta muutmata.
  25. T. V. erikaebus jätta rahuldamata.
  26. Mõista T. V.-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu summas kuussada üheksateist krooni ja viiskümmend senti (619 kr 50 s ). Kohtumäärus jõustub
  27. novembril
  28. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.