3-1-1-104-99

3-1-1-104-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. novembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. S. süüdistuses KrK § 100 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi ja riigiprokurör Marge Püss. I. Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
2. T. S. mõisteti Lääne-Viru Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 aastaks kinnises vanglas. T. S. mõisteti süüdi selles, et olles alkoholijoobes,
5. aprillil
6. a Lääne-Virumaal X külas K. R. elukohas tappis ta isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus tahtlikult Ü. K.-i. T. S. peksis kannatanut kestvalt tunni aja jooksul kella 22.00 kuni 23.00 jalgadega rindkeresse ja pähe. Seejärel viskas ta kannatanu maja välistrepist alla. T. S., ähvardades tapmisega, lõi maaslamavat Ü. K.-it korduvalt jalaga vastu pead. Hiljem, ähvardades jälle tapmisega, jätkas kohtualune kannatanu peksmist viimase elukohas saunas ja selle lähikonnas. T. S. tekitas Ü. K.-i kestva tahtliku peksmisega viimasele aju-kolju kinnise tömptrauma, peaaju põrutuskolded otsmikusagarate allpinnal, vasaku oimusagara poolusel, külje kõõlustanud verevalumid vasakus oimupiirkonnas, oimu-kiirupiirkonnas, parema kiiru ülaosas, põrutushaava ja verevalumi paremal kukla-kiirupiirkonnas, lõikehaava vasaku kiiru tagaosas, nahamarrastuse vasakul lõuatsil, peaajuturse, verevalumitega roidemurrud vasakul eesmisel keskmisel kaenlajoonel, verevalumi vasaku neeru tagapinnal, nahamarrastused ja verevalumid küünarnukkidel, verevalumi parema silma ülalaul. Nimetatud ülirasked kehavigastused põhjustasid kannatanu surma sündmuskohal.
7. Lääne-Viru Maakohtu
8. augusti
9. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse T. S.-i kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes palus eeltoodud maakohtu otsuse tühistada ning T. S.-i kuritegu ümber kvalifitseerida KrK § 105 järgi ning mõista talle karistus, mis ei ole seotud reaalse vabadusekaotusega. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
10. septembri
11. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu
12. augusti
13. a otsus muutmata ning esitatud apellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu otsus on küllaldaselt motiveeritud, T. S.-i kuritegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. II. Kassatsioonkaebuste sisu
14. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
15. septembri
16. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu T. S. ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. 3.1 T. S. ei nõustu enda süüdi mõistmisega KrK § 100 järgi ning palub talle mõistetud karistust kergendada. Kassaator väidab, et tema kontrollimatu käitumise põhjustas kannatanu poolne rünnak ning et tal puudus tahtlus saabunud tagajärje suhtes. 3.2 Kaitsja palub ringkonnakohtu eeltoodud otsuse tühistada ning T. S. süüdistuses KrK § 100 järgi õigeks mõista. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et tema kaitsealuse süüdimõistmisel on kohtud jätnud kõrvaldamata kriminaalasjas esinevad vastuolud ning kohtuotsuses sisalduvad järeldused on oletuslikud. Samuti ei nõustu kaitsja kohtute järeldusega sellest, et kannatanu hilisem peksmine toimus tahtlusega kannatanu tappa. Kassaatori arvates võib T. S.i käitumist hinnata piiride ületamisena kurjategija kinnipidamisel, kuid taolist kuriteokoosseisu kehtiv kriminaalkoodeks ette ei näe. III. Menetlus Riigikohtus Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu kaitsja, kes taotles kassatsioonkaebuste rahuldamist ja prokuröri, kes palus jätta ringkonnakohtu otsus muutmata, l e i d i s:
17. septembri
18. a kohtuotsuses nõustus Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kõigi Lääne-Viru Maakohtu
19. augusti
20. a otsuses käsitletud õiguslike järeldustega, kusjuures AKKS § 29 lg 5 kohaselt ei peetud vajalikuks esimese astme kohtu põhjenduste kordamist. Niisugune apellatsioonikohtu hoiak tuleneb asjaolust, et maakohus on oma otsuse kirjeldav-motiveerivas osas KrMK § 50 nõuete kohaselt tõendeid hinnates analüüsinud menetlusosaliste poolt esitatud väiteid T. S.-i süü tõendatuse ja õigusliku hinnangu kohta. Maakohus on kõigisse tõendiallikatesse sisukohase tähelepanuga suhtudes tuvastanud ka neid asjaolusid, mis T. S.-i ja Ü. K.-li vahel
21. aprilli
22. a õhtul K. R. korteris puhkenud konflikti algstaadiumis selgitasid või ka õigustasid T. S.-i aktiivset vastutegutsemist Ü. K.-i poolt ähvardanud vägivallale. Maakohus leidis, et T. S. oli K. R. elukohas algselt hädakaitseseisundis, kuid politseikonstaabli sündmuskohale saabumise ja sekkumisega hädakaitseseisund lõppes. Hiljem aga jätkus T. S.-i poolt selgelt väljendatud vaen Ü. K.-i suhtes, mille ajel ta käis samal õhtul viimast tema elukohas veel kolmel korral jalgadega peksmas. Kohtu järelduste kohaselt väljendas T. S. korduvalt sõnades oma tahet Ü. K. tappa ning vaatamata teiste isikute keelule peksis kängistatud jalgadega Ü. K.-it pähe ja kehasse - elutähtsatesse organitesse. Sel viisil surma põhjustamisega panigi T. S. toime kuriteo KrK § 100 järgi. Ü. K.-le põhjustatud elupuhuste hulgivigastuste tekkemehhanismi analüüsiga on kohus T. S.-i kuriteo kvalifitseerimisel välistanud need tagajärjed, mille tekkimist T. S. tahtlikult ei soovinud või mille põhjustaja võis konflikti algfaasis olla K. R. Selle käsitlusega on välistatud nii T. S.-i tegevuse inkrimineerimine KrK § 105 järgi kui ka seostamine Ü. K.-li kui kurjategija kinnipidamisega, nagu on taotlenud kassatsioonkaebuses süüdimõistetu kaitsja. Riigikohtu kriminaalkolleegium peab mõlema kohtuastme lahendites väljendatud sisuliste seisukohtadega nõustudes vajalikuks täpsustada, et Lääne-Viru Maakohtu
23. augusti
24. a kohtuotsuse kirjeldavmotiveerivas osas
25. lehekülje ülalt teises lõigus on muu tekstiga sobimatu lausekatke, mis võib eksitada T. S.i tahtluse sisu mõistmist. Seetõttu tuleb see lauseosa kohtuotsuse tekstist välja jätta. Juhindudes AKKS § 63 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Jätta Lääne-Viru Maakohtu
26. augusti
27. a kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivast osast
28. lehekülje ülalt teisest lõigust välja sõnad: "... võis ja pidi T. S. ette nägema Ü. K. surma saabumist,...". Muus osas jätta kohtuotsus muutmata, kassatsioonkaebused rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
29. novembril
30. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep