3-1-1-106-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. novembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul

§ 245lg 2 tuleb tõlgendada laiemalt, kui seda on teinud ringkonnakohus.

Kassatsioonkaebuses märgitakse, et tsiviilisik ei muutu kaitseväelaseks, sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, üksnes vastavasisulise käskkirja väljaandmisega. Teenistuslike ülesannete nõuetekohane täitmine eeldab noorsõduritele mõeldud väljaõppe läbimist, millele järgneb Kaitseväeteenistuse seaduse §-s 101 sätestatud Eesti kaitseväelase tõotuse andmine ning alles seejärel selles sisalduvate kohustuste võtmine. P. K. ei olnud väeosast lahkumise ajaks seda tõtust andnud ega võtnud endale täielikku vastutust selles kirja pandud kohustuste täitmise eest. III. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja ja prokuröri seletused, leidis, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a kohtuotsus P. K. osas on seaduslik ja põhjendatud ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks või muutmiseks. Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab,

§ 245

lg 1 kohaselt kannavad kaitseteenistusalaste kuritegude toimepanemise eest vastutust isikud, kes on tegevteenistuses kaitseväes, piirivalves, sisekaitse- ja päästeameti üksustes või muudes organisatsioonides, millele on laiendatud kaitseväes kehtivad määrustikud, samuti õppekogunemistel viibivad reservväelased. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse isik tegevteenistuses olevaks käskkirjaga määratud päevast, mil ta arvati väeosa või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutuse või organisatsiooni koosseisu. Sama kinnitab ka Kaitseväeteenistuse seaduse § 34. Eeltoodust nähtub, et kaitsja väide,

§ 252

järgi saab vastutada vaid kaitseväelane, kes on andnud Eesti kaitseväelase tõotuse vastavalt Kaitseväeteenistuse seaduse §-le 101, ei tulene seadusest vaid on otseses vastuolus KrK § 245 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. septembri
3. a kohtuotsus P. K. süüdistusasjas KrK § 252 lg 1 järgi jätta muutmata.
4. Süüdimõistetu kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub
5. novembril
6. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep