← Eesti

3-1-3-16-99

3-1-3-16-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Mart Nippmanni süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 41 , § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 31 , § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 184 lg 1, § 185 lg 2, § 186, § 207 lg 3 p 1, § 2071 lg 3, § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 203 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Mart Nippmanni kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss. I KRIMINAALASJA ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. M. Nippmann anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta
  3. veebruaril
  4. a kella 6.00 paiku tungis koos M. R-iga ja V. Južaninoviga Harjumaal Harku vallas Tutermaal AS-i UGM ruumidesse. M. R. ja M. Nippmann, varjates nägusid näokattega, ähvardasid aktsiaseltsi töötajaid A. S-i ja V. S-i relvataolise esemega. M. Nippmann, M. R. ja V. Južaninov panid V. S-il käed käeraudadega selja taha kinni ning kilekoti talle pähe. Nad lõid A. S-i püstolitaolise eseme päraga korduvalt näkku ja kuklasse, millega tekitasid rasked kehavigastused. Lisaks sellele röövisid nad A. S-i sõiduauto Ford Sierra registrimärgiga 835 RAM ning muid esemeid kokku 48 284 krooni väärtuses. Lisaks kirjeldatud kuriteole anti M. Nippmann kohtu alla üheksas röövimise episoodis, mis kvalifitseeriti KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 41 järgi. Veel anti M. Nippmann kohtu alla süüdistatuna KrK § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 31 , § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 143 lg 2 p 2, § 184 lg 1, § 2071 lg 3, § 207 lg 3 p 1, § 185 lg 2, § 186 ning § 197 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.
  5. Tallinna Linnakohtu
  6. oktoobri
  7. a otsusega mõisteti M. Nippmann süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 2, 3, 4 ja 41 , § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 31 , § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, § 184 lg 1, § 185 lg 2, § 186, § 207 lg 3 p 1, § 2071 lg 3, 197 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 203 lg 1 järgi. KrK § 43 ja § 40 lg 1 alusel mõisteti talle lõplikuks karistuseks 11 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama otsusega mõisteti süüdi R. A., Viljar Vahesalu, Timo Vaks, Kaido Kaisel, Mart Haug ja Janek Viktorov. Mitmes kuriteoepisoodis süüdistuse kohaselt osalenud O. A. suri
  8. mail
  9. a (kd VI tl 102) ja seetõttu lõpetati tema suhtes eeluurimisel kriminaalmenetlus (kd X tl 96-97). Linnakohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli muuhulgas järeldusele, et M. Nippmanni tegevusele - AS-i UGM ruumidest toimepandud röövimisele - on antud õige juriidiline hinnang ning ta tuleb ka selles kuriteoepisoodis süüdi mõista.
  10. Tallinna Linnakohtu
  11. oktoobri
  12. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused teiste hulgas M. Nippmann ja tema kaitsja E. Jundas. Esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustas M. Nippmann muuhulgas enda süüdi mõistmise AS-st UGM toime pandud röövimises
  13. veebruaril
  14. a. Apellant leidis, et kohus pole küllaldase põhjalikkusega välja selgitanud eeltoodud röövimisest osavõtnud isikuid ning käesolevas kriminaalasjas tunnistajana üle kuulatud M. R. on M. Nippmanni arvates Harju Maakohtu
  15. aprilli
  16. a otsusega sama kuriteoepisoodi eest alusetult süüdi mõistetud. Lisaks eeltoodule kinnitas kohtualune, et pole tõendatud tema poolt kannatanute suhtes vägivalla tarvitamine ning seoses sellega palus selle kuriteo ümber kvalifitseerida. Muuhulgas vaidlustas M. Nippmanni poolt vägivalla tarvitamise ka tema kaitsja E. Jundas. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  17. jaanuari
  18. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu
  19. oktoobri
  20. a otsus osaliselt, kuid M. Nippmanni süüdimõistmine AS-st UGM toime pandud grupilises röövimisest jäeti muutmata. M. Nippmanni ja tema kaitsja apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kassatsiooni korras M. Nippmann enda kohtuotsust vaidlustanud ei ole. II KOHTUVIGADE PARANDAMISE AVALDUSE SISU
  21. M. Nippmann esitas Riigikohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles ta sarnaselt apellatsioonkaebusele vaidlustab Tallinna Linnakohtu
  22. oktoobri
  23. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  24. jaanuari
  25. a otsused M. R-i süüdimõistmises AS-st UGM toime pandud röövimises. M. Nippmann leiab jätkuvalt, et kohtud pole võtnud tarvitusele küllaldasi abinõusid lõpliku tõe väljaselgitamiseks ning M. R-i näol on kriminaalvastutusele võetud süütu isik. Avaldaja kinnitab jätkuvalt, et eeltoodud röövimise pani ta toime koos V. Južaninovi ja O. A-ga. Väidetavalt on ka Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi eeltoodud otsustega tuvastatud, et eelnimetatud röövimisest võttis peale tema ja V. Južaninovi osa hoopis O. A., mitte M. R., kes on sama kuriteo eest Harju Maakohtu
  26. aprilli
  27. a otsusega alusetult süüdi mõistetud. M. Nippmann palub oma avalduses välja selgitada tõde ning tühistada M. R-i alusetu süüdimõistmine Harju Maakohtu poolt
  28. aprillil
  29. a. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes taotles võimaluste leidmist M. Nippmanni avalduses sisalduvate seisukohtade arvestamiseks ja kriminaalasja saatmiseks Harju Maakohtule uueks arutamiseks, ning prokuröri, kes taotles Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  30. jaanuari
  31. a otsuse muutmata jätmist, l e i d i s: M. Nippmann ei taotle enda kriminaalõigusliku kohtlemise muutmist, vaid on avalduse esitanud ühemõtteliselt M. R-i huvides, kes on Harju Maakohtu
  32. aprilli
  33. a kohtuotsusega süüdi mõistetud
  34. veebruaril
  35. a koos avaldaja ja V. Južaninoviga toimepandud grupilise röövimise eest. M. Nippmann selgitab oma avalduses jätkuvalt, et nimetatud kuriteos ei osalenud süüdimõistetu M. R., vaid
  36. mail
  37. a surnud O. A. Vaidlusaluses kuriteoepisoodis on nii M. Nippmann kui M. R. ja V. Južaninov kohtu alla antud süüdistatutena ühiselt grupis toimepandud röövimise eest, kusjuures M. R. ja V. Južaninov mõisteti sellest kuriteost osavõtjatena süüdi Harju Maakohtu
  38. aprilli
  39. a otsusega, M. Nippmann aga Tallinna Linnakohtu
  40. oktoobri
  41. a otsusega. Viimatinimetatud kohtulahendi ajaks oli süüdimõistev kohtuotsus M. R-i suhtes jõustunud, tema apellatsioonkaebuse oli Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium rahuldamata jätnud. Harju Maakohtu
  42. aprilli
  43. a ja Tallinna Linnakohtu
  44. oktoobri
  45. a otsustes on tuvastatuks loetud tehiolud - ka kuriteost osavõtnute ring - kokkulangevad, esitatud tõendeid on hinnatud nende kogumis ja kohtud on eraldi KrMK § 50 nõuete kohaselt motiveerinud, miks on võetud asjaolude tuvastamisel aluseks ühed tõendid ja osa tõendeid tagasi lükatud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumil ei ole AKKS § 65 lg-s 4 sätestatust tulenevalt võimalust tuvastatud tehiolude ümberhindamiseks. Vaidlustatud seisukohti on apellatsioonikorras hinnanud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  46. juuni
  47. a ja
  48. jaanuari
  49. a kohtuotsustes. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  50. Tallinna Ringkonnakohtu
  51. jaanuari
  52. a kohtuotsus Mart Nippmanni suhtes jätta muutmata, tema avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata.
  53. Mõista Mart Nippmannilt välja kohtukulu kaitsjatasu katteks 2601.90 krooni riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub
  54. novembril
  55. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg Jüri Rätsep

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.