§-de 229 lg 1 ja 319 lg 1 norme, ületades hagi piire ja kontrollides otsust osas, mille peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Laenulepingu järgi ei ole hageja ei esimese ega teise astme kohtus midagi nõudnud. Apellatsioonikohus jättis kostja ilma võimalusest esitada laenust tulenevaid vastuväiteid. Apellatsioonikohus luges allkirjastatud lepinguga tõendatuks loetletud teenuste osutamise. Kohus jättis tähelepanuta, et kauplust ei esindanud volikirja alusel AS Taur või tema volitatud isik, vaid kaupluse volikirja alusel L. Päeske. Ringkonnakohus sellele asjaolule hinnangut ei andnud. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 66 lg 1, kui leidis, et leping ei olnud vastuolus heade kommetega. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole heade kommetega vastuolus AS Taur ja kaupluse vahel suure rahalise kohustisega lepingu sõlmimine, kui kaupluse vastu oli juba algatatud pankrotimenetlus ning tal ei olnud võimalik majandusliku olukorra tõttu lepingulisi kohustusi täita ja kui pooled olid teadlikud kaupluse kandmisest erastamisnimekirja, mistõttu kohustuste täitmine pidi ilmselgelt jääma uuele omanikule. Heade kommete mõõdupuuks on õigusteaduses nimetatud kõigi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste sündsustunnet. Õigusabi leping oli vastuolus heade kommetega vastuhagiavalduses esitatud põhjustel ja apellatsioonikohus oleks pidanud kõigile kostja väidetele hinnangu andma. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Käesoleva vaidluse objektiks on õigusteeninduse leping, mida lepingupooled lepingu sõlmimisel nimetasid tööettevõtulepinguks ja mida hagiavalduses nimetati käsunduslepinguks. Apellatsioonikohus rikkus kohtuotsusele
lg 2 järgi esitatavat nõuet, mille kohaselt ei või kohus rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtulahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. Hageja tugines hagi esitades asjaolule, et AS Taur ja raamatukaupluse Meelika vahel oli sõlmitud käsundusleping. Maakohus lahendas vaidlust käsunduslepingust tulenevalt ja leidis, et ei ole tõendatud AS Taur poolt õigusabi osutamine kauplusele ja kostja ei pea seetõttu hagejale midagi maksma. Ka apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse käsunduslepingust tulenevaid asjaolusid esile tuues. Apellatsioonikohus leidis, et vaidlustatud õigusteeninduse lepingul ei ole käsunduslepingu tunnuseid, kuid ei põhjendanud, millest selline järeldus tehti. Maakohus tuvastas, et AS Taur ei osutanud kauplusele õigusabi. Kui apellatsioonikohus leidis, et AS Taur siiski oma kohustused täitis, siis pidi kohus põhjendama, millistele tõenditele tuginedes selline järeldus tehti (
Apellatsioonikohus tuvastas, et kaupluse direktor E. Kapsta oli lepingu sõlmimise ajal haige ning tema kohustusi täitis osakonnajuhataja M. Kruuser. Kohus leidis, et direktor võis haiguse ajal lepingule alla kirjutada ning see ei too kaasa tehingu tühisust TsÜS § 103 lg 1 järgi volituse puudumise tõttu, sest direktori volitused tulenevad raamatukaupluse Meelika põhikirja p-st 4.
Apellatsioonikohus rikkus seda nõuet, jättes põhjendamata, miks ei anna asjaolu, et lepingu sõlmimise ajaks oli kaupluse suhtes algatatud pankrotimenetlus, mille tõttu kauplusel ei olnud võimalik lepinguga võetud kohustusi täita ja pooled olid teadlikud kaupluse kandmisest erastamisnimekirja, alust lugeda lepingut heade kommetega vastuolus olevaks. Maakohus on otsuses põhjendanud, miks tehing oli heade kommetega vastuolus. Kui apellatsioonikohus asus vastupidisele seisukohale, siis pidi kohus oma seisukohti põhjendama (
Juhindudes
p 2, kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.