Obsah (7)

§ 201§ 60§ 363§ 198§ 169§ 204§ 362

3-2-1-95-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. novembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, hageja OÜ M&G Kinnisvarabüroo esind

§ 201

lg 5 kohaselt kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi ulatuses, millega hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seadus ei näe ette kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi rahuldamata jätmist selle tõendamatuse tõttu. Seega ei pidanud kohus uurima tõendeid.

§ 201

lg 1 kohaselt on tagaseljaotsus kohtuotsus, mille põhjendus esitatakse lihtsustatud vormis ja see ei tähenda tõendite hindamist. Hageja esitas nõude RS § 12 lg 1 ning hageja ja kostja vahel

1. oktoobril
2. a sõlmitud rendilepingu p 4.2.
3. alusel, mille kohaselt on rentnikul õigus nõuda rendilepingu lõpetamisel rendileandja loal parendusteks tehtud kulutuste hüvitamist. Seega oli hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Asjaolu, kas AS Hansa Projekt oli loobunud oma nõudest Nõmme Lastehaigla vastu ja rendileandja loa olemasolu või selle puudumine parenduste tegemiseks ning kulutuste suurus on tõendite hindamise küsimus, mis oleks kuulunud lahendamisele sisulise otsuse tegemisel.

§ 60

lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. AS Hansa Projekt ei ole selles asjas protsessiosaline ega saanud kohtukulude nõuet hagejale loovutada. Kuna hageja ei esitanud kohtule kantud kohtukulude nimekirja, ei saanud talle neid välja mõista. Kassatsioonkaebuses palus Tallinna linn ringkonnakohtu otsuse tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et linnakohus on hinnanud hageja esitatud tõendeid " rendilepingut, kinnisvarabüroo hindamisakti, Nõmme Lastehaigla peaarsti kirja, AS Hansa Projekt 17. juuli 1992. a akti ja remondi kuludokumente -, mistõttu ei ole tegemist tagaseljaotsusega, vaid sisulise otsusega. Samal ajal jättis kohus täielikult tähelepanuta kostja vastuväited ja tõendid, millega ringkonnakohus rikkus

§-des 1, 3 ja 6 sätestatut. Kassaator leidis, et nii linnakohus kui ka ringkonnakohus hindas tõendeid lihtsustatult ja valikuliselt. Linnakohtu tagaseljaotsus ei olnud õiguslikult põhjendatud. Kohtud kohaldasid vääralt

§ 201lg 5.

Hagi õiguslik põhjendatus saab tuleneda hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest ning neid kinnitavatest tõenditest. Tagaseljaotsusega hagi rahuldamine on põhjendamatu, kui hageja ei ole oma nõudeid veenvalt põhjendanud. Kohus jättis arvesse võtmata mitmed esitatud tõendid. Vastavalt

1. oktoobri
2. a kokkuleppele puudusid AS-l Hansa Projekt nõuded kostja vastu. Seega oli hageja nõue, mis tulenes AS Hansa Projekt ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, alusetu. Kohus ei arvestanud, et ümberehituste tegemine oli omavoliline. Rentniku ebaseaduslikud remonditööd ei kuulu hüvitamisele. Kassaator leidis, et tagaseljaotsuse tegemiseks puudus vajadus, sest kostja esindaja osales mitmel eelistungil, kus esitas hagile arvukalt vastuväiteid ning kostja õiguslik positsioon oli kohtule teada. Hageja kassatsioonkaebusele ei vastanud. Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse väidete juurde. Vastustaja esindaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada

§ 363

p 2 alusel protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu.

§ 201

lg 5 sätestatuga ei ole kooskõlas ringkonnakohtu seisukoht, et hagi rahuldamine tagaseljaotsusega on õige ning rendileandja loa olemasolu või selle puudumine parenduste tegemiseks on tõendite hindamise küsimus. Eelistungilt puudumise tagajärjed on sätestatud

§-s 198. Kui pool eelistungile ei ilmu, võib kohus vastavalt

§ 198

lg 2 kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Seega on kohaloleval poolel õigus taotleda tagaseljaotsust ja kohus võib teha sel juhul tagaseljaotsuse või kui ta seda ei tee, määrata uue eelistungi aja. Hageja nõudis eelistungil kostja puudumise tõttu tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse tegemisel pidi kohus juhinduma

§ 201

lg 5, mille kohaselt kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega rahuldatakse hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega võis kohus tagaseljaotsusega rahuldada hagi ulatuses, milles hageja nõue oli kostjale teatavaks tehtud ning kohus pidi tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel võtma aluseks hagiavalduses õiguslikult põhjendatud asjaolud. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt 850 000 krooni ja põhjendas nõuet RS § 12 lg 1 ja rendilepingu p-ga 4.2.

1. Kui renditud vara rendileandja loal parendatakse, on RS § 12 lg 1 kohaselt lepingu lõppemisel või lõpetamisel rentnikul õigus nõuda selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, kui Eesti Vabariigi seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
2. oktoobri
3. a rendilepingu p 4.2.6 kohaselt on rentnikul õigus nõuda rendilepingu lõpetamisel rendileandja loal parendusteks tehtud kulutuste hüvitamist, mis on tehtud alates
4. juunist
5. a kuni lepingu lõpetamiseni, võttes arvesse lepingu lõpetamise päeval Eesti Vabariigis tegutseva kinnisvarabüroo poolt tehtud maja väärtuse hinnangut. Hagiavalduse asjaolusid tuli hagejal õiguslikult põhjendada. Nii rendiseadus kui ka pooltevaheline rendileping sätestas, et parendusteks tehtud kulutuste hüvitamist on rentnikul õigus nõuda, kui need tehti rendileandja loal. Hagiavalduses ega hagiavalduse lisas ei ole hageja tuginenud hagi rahuldamiseks õiguslikult olulisele asjaolule, et renditud vara parendamiseks tehti vajalikke kulutusi rendileandja loal. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses väljendatud seisukohaga, et kohus ei pea tagaseljaotsuses tõendeid hindama. Eelistungil esitatakse vastavalt

§ 169

lg 3 tõendeid ja neile ei anta õiguslikku hinnangut ning seetõttu kohus mitte ainult et ei pea, vaid ta ei saa tagaseljaotsuses tõendeid hinnata. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta apellatsioonkaebuse väite osas, mida kassaator kordas kassatsioonkaebuses, et kohus on tagaseljaotsuses hinnanud tõendeid ja teinud seda ühekülgselt. Asja uuel läbivaatamisel peab apellatsioonikohus võtma seisukoha, kas kohus hindas tagaseljaotsuses tõendeid, kui luges kohtuotsuse põhjendavas osas tõendatuks hagi aluseks olevad asjaolud hageja eelistungitel esitatud tõenditega ning kui kohus hindas tõendeid, kas siis kohus on üldse teinud tagaseljaotsuse või on tegemist sisulise kohtuotsusega, mida aga

§ 198järgi eelistungilt puudumise tagajärjena ei ole lubatud teha.

Sellega seoses peab Riigikohtu tsiviilkolleegium vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et vastavalt

§ 204lg 2 jätkub taastatud menetlus samas kohtus sealt, kus menetlus pooleli jäi.

1. juuli
2. a tagaseljaotsus tehti eelistungil, kuid
3. novembri
4. a tagaseljaotsus tehti kohtuistungil. Asja materjalidest nähtub, et pooled kutsuti
5. novembri
6. a kohtuistungile. Juhindudes

§ 362

p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna linna kassatsioonkaebus rahuldada. Eesistuja J. Odar Liikmed A. Kull, L. Laarmaa