3-2-1-105-99

3-2-1-105-99 MÄÄRUS Tartus

1. novembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas kirjalikus menetluses
3. oktoobril
4. a läbi Sirje Targamaa erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuli
6. a määruse Sirje Targamaa avalduses kaja esitamise tähtaja ennistamiseks AS Hansapank hagis Sirje Targamaa ja Riho Targamaa vastu laenu ja viivise saamiseks. Menetledes AS Hansapank hagi Sirje Targamaa ja Riho Targamaa vastu laenu 17 283 krooni 90 sendi ja viivise 770 krooni 15 sendi saamiseks, Lääne Maakohus rahuldas eelmenetluses
7. mai
8. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja 17 283 krooni 90 senti laenu, 770 krooni 15 senti viivist ning 922 krooni 20 senti kohtukulu.
9. mail
10. a esitasid kostjad kaja menetluse taastamiseks. Kohus tagastas kaja kirjaga, milles teatas, et asjas menetlust ei taastata, sest kaja on esitatud pärast kaja esitamiseks ettenähtud 10päevase tähtaja möödumist.
11. mail
12. a esitas S. Targamaa avalduse kaja esitamise tähtaja ennistamiseks, sest ta oli haige ja ravis end kodus. Lääne Maakohus jättis
13. juuni
14. a määrusega kaja esitamise tähtaja ennistamata. Kohus leidis, et S. Targamaa avaldus on paljasõnaline. Ta ei ole tõendanud kaalukate põhjuste olemasolu.
15. juuli
16. a määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt esitasid S. ja R. Targamaa kaja peale 10-päevase protsessitähtaja möödumist ning kohus tagastas õigesti kaja kirjaga, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta kaja tagastamise korda määrusega. Kohus jättis põhjendatult kaja esitamise tähtaja ennistamata, kuna taotlusest ega erikaebusest ei selgu, millal S. Targamaa haigestus, kui kaua tema haigus kestis või mis liiki haigusega oli tegemist. Erikaebuses palus S. Targamaa ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Kassaator leidis, et ebaõige on ringkonnakohtu väide, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta kaja tagastamise korda määrusega, mistõttu oli õige kaja kirjaga tagastamine. TsMS §-st 211 lg 1 tuleneb, et kõik protsessuaalsed toimingud, mis loovad protsessiosalistele õiguslikke tagajärgi, tuleb fikseerida määrusega, mille peale on õigus kaevata. Kaja tagastamisel kirjaga võttis kohus kostjalt edasikaebeõiguse. Kassaator on seisukohal, et TsMS § 168 lg 1 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 on vastuolus põhiseaduse § 24 teise lausega, mille kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Põhiseaduse § 152 kohaselt peab kohus jätma kohaldamata mistahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Vastuses erikaebusele palus hageja jätta erikaebuse rahuldamata. S. Targamaa haigus ei saanud olla kaalukaks põhjuseks kaja esitamise tähtaja ennistamisel. S. Targamaa haiguse ajal oleks tähtaegselt saanud kaja esitada kaaskostja R. Targamaa. Kolleegium leidis, et erikaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Kohus võib vastavalt TsMS § 201 lg 2 p 1 teha eelmenetluses enne eelistungit tagaseljaotsuse pooli kutsumata käesoleva seadustiku §-s 168 sätestatud alustel. Omal algatusel tagaseljaotsusega võib kohus TsMS § 168 lg 1 p 1 kohaselt hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku osundatud paragrahvides sätestatu ei võta kostjalt õigust viibida oma asja arutamise juures, vaid sätestab, et kohtul on õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada kui kostja, olles saanud hagiavalduse ärakirja ja kohtu hoiatuse, jätab kirjalikult tähtajaks vastamata. Kuna vaatamata hoiatusele kostjad ei vastanud kohtule kirjalikult, loobusid nad õigusest esitada vastuväiteid ja viibida kohtuistungil asja arutamise juures Kohus taastab menetluse TsMS § 203 lg 1 kohaselt, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kajas kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest samalt kohtult menetluse taastamist. Kostjad said tagaseljaotsuse kätte
17. mail
18. a. Menetluse taastamise avalduse esitasid kostjad
19. mail
20. a. Vastavalt TsMS § 40 lg 3 tehakse protsessitoiming seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kostjad pidid tagaseljaotsusele kaja esitama 10 päeva jooksul ja kümnes päev oli
21. mai
22. a. Protsessitoimingu tegemise õigus lõpeb TsMS § 42 lg 1 kohaselt tähtaja lõppemisega. Seega oli kaja esitamise tähtaeg enne
23. maid
24. a lõppenud. Kuna protsessuaalse toimingu tegemise õigus oli lõppenud, siis ei ole õige kostja S. Targamaa väide, et pärast kaja esitamise tähtaja möödumist sai selle esitamine luua kostjale õiguslikke tagajärgi. Kuna kaja esitamine õiguslikke tagajärgi ei loonud, siis pidigi kohus kostjate esitatud kaja vastavalt TsMS § 42 lg 2 jätma tähelepanuta ja tagastama. Tulenevalt TsMS § 45 lg 3 oli kostjatel seejärel õigus esitada kohtule möödalastud tähtaja ennistamise avaldus. Seda ka kostja S. Targamaa tegi. Kohus võib vastavalt TsMS § 45 lg 1 seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Selleks, et kohus saaks ennistada kaja esitamise tähtaja, pidi kostja tõendama, et kaja esitamiseks pärast tähtaja möödumisel olid tal kaalukaid põhjusi. Kuna kostja S. Targamaa ei tõendanud asjaolu, et ta haiguse tõttu ei saanud kaja tähtaegselt esitada, jättis ringkonnakohus kaja esitamise tähtaja õigesti ennistamata. Juhindudes TsMS § 362 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25. juuli
26. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik