Obsah (4)

§ 7§ 5§ 6§ 13

3-3-1-40-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. novembril 1999 Ene Riisna esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine maamaksu määramise aluste tuvastamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisu

§ 7järgi toimub maamaksu tasumine neljas osas neljaks tähtpäevaks.

1. augustil 1998 vastas Tallinna Maksuamet E. Roosele kirjaga, milles teatas, et maamaksu määr on kinnitatud Tallinna Linnavolikogu
2. detsembri
3. a. määrusega nr. 65, p. 3, mis on avaldatud kogumikus "Tallinna Linnavolikogu otsused ja määrused 1997". Maa maksustamishind on määratud maa korralise hindamisega. Vastav kord on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
4. aprilli
5. a. määrusega nr. 103, mis on avaldatud RT I 1996, nr. 26, art.
6. Maa korralise hindamise tulemused kinnitati
7. detsembril 1996 Harju Maakonna Katastrikeskuse poolt. Maksuteates on maamaksu tasumise tähtajad märgitud rahandusministri
8. novembri
9. a. määruse nr. 140 p. 15 alusel.
10. oktoobril 1998 esitas E. Riisna esindaja E. Roose Tallinna Halduskohtule kaebuse "Tallinna Maksuameti maamaksu määramise ja kogumise toimingu täielikult seadusevastaseks tunnistamiseks". Kaebuse taotluse osas soovis E. Roose, et tunnistataks täielikult seadusevastaseks maksuameti toiming "maamaksu sissenõudmisel". Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt KOKS §-le 23 lg. 2 avaldatakse üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid Riigi Teataja Lisas, kuid Tallinna Linnavolikogu määrus maamaksu määra kohta on seal avaldamata. Järelikult ei ole Tallinna Linnavolikogu määrus jõustunud ja maamaksul puudub õiguslik alus. Rahandusministri
11. novembri
12. a. määrusega nr. 140 kinnitatud

rakendamise korra punktis 8 sätestatakse, et kui linna- või vallavolikogu ei ole hiljemalt

1. detsembriks maksuameti kohalikule asutusele teatanud järgmiseks aastaks kehtestatud maamaksu määra, siis arvutatakse maamaksu eelmise aasta määra alusel. Kuna Tallinna Linnavolikogu kinnitas
2. a. maamaksu määra alles
3. detsembril 1997, siis on rikutud

rakendamise korda. Tallinna Maksuameti kirjalikust vastusest kaebuse esitaja järelepärimisele ei selgu, mis õigusaktiga on määratud maa maksustamishind ja kus on see akt avaldatud. Tallinna Halduskohtu

1. märtsi
2. a. otsusega haldusasjas nr. 3-81/99 jäeti E. Riisna kaebus Tallinna Maksuameti maamaksu määramise ja kogumise toimingu peale rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et tõendamist ei ole leidnud kaebuse esitaja õiguste rikkumine maksuameti nimetatud toiminguga.
3. aastal tuli rakendada Tallinna Linnavolikogu
4. detsembri
5. a. määrusega nr. 33
6. aastaks kehtestatud maamaksu määra. Tallinna Linnavolikogu see määrus on avaldatud Riigi Teataja Lisas 1997, nr. 3, art.
7. Teade maa hindamise kohta avaldati ajalehes "Õhtuleht"
8. novembril 1996, kusjuures teavitati, et vastavate materjalidega on võimalik tutvuda Tallinna Linnavalitsuse ruumides. Maa hindamise seadusega, samuti muude õigusaktidega ei ole ette nähtud maa korralise hindamise tulemuste ja maa maksustamishindade avaldamist Riigi Teataja Lisas.

ga ei ole vastuolus nõuda maamaksu tasumist maksuteates märgitud osades ja tähtpäevadel.

1. aprillil 1999 esitas E. Riisna esindaja E. Roose Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtuniku otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Apellant väitis, et halduskohtunik on teinud järelduse maamaksu määra kohta rahandusministri põhiseadusevastase määruse alusel ega ole põhjendanud, miks ei ole arvestatud Tallinna Maksuameti kirjaliku vastusega E. Roose järelepärimisele. Halduskohtunik on ekslikult leidnud, et üldaktide avaldamise nõue on täidetud Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud maa hindamise korra punktist 14 tuleneva hinnatsoonide kaardi ja seletuskirja avalikustamise nõude täitmisega. Halduskohtunik on jätnud käsitlemata kaebuse esitaja väite, et maa maksustamishinna tsoonid ja maksustamishinnad on Tallinnas kehtestatud vaid
2. aastaks ning need ei kehti
3. aastal. Rahandusministri poolt kehtestatud

rakendamise korra punkt 15 on vastuolus

§-ga 7, sest minister on sisuliselt muutnud seadusega kehtestatud maksu tasumise tähtaegu ja tähtajaks tasumisele kuuluva maksusumma osa suurust. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a. otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu
3. märtsi
4. a. otsus muutmata ja E. Riisna apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd Tallinna Linnavolikogu võttis
5. aastaks maamaksu määra kehtestamise määruse vastu alles
6. detsembril 1997, siis ei saanud maksuamet, tulenevalt

rakendamise korra punktist 8 lõige 1 (

1. jaanuari
2. a. redaktsioonis), võtta volikogu nimetatud määrust aluseks
3. aasta maamaksu määramisel. Kohaldamisele kuulus ja E. Riisnale maamaksu määramisel kohaldatigi Tallinna Linnavolikogu
4. detsembri
5. a. määrusega nr. 33
6. aastaks kehtestatud maamaksu määra. Maa korralise hindamise tulemusel määratud maa maksustamishindadest tuleb lähtuda seni, kuni viiakse läbi uus maa korraline hindamine. Kuna hinnatsoonide kaart ja selle seletuskiri on avaliku väljapanekuga avalikustatud, siis maa maksustamishinna avaldamata jätmine Riigi Teataja Lisas ei too kaasa maksuameti vaidlustatud toimingu seadusevastaseks tunnistamist.

ga on kooskõlas rahandusministri poolt volikogudele ajalise piirangu kehtestamine otsuse tegemiseks maamaksu määra kohta. Asjaolu, et volikogu ei kehtesta enne eelarveaasta algust uut maamaksu määra, ei saa olla maamaksu sisse nõudmata jätmise aluseks.

§ 7

mõttega ei ole vastuolus nõue tasuda maamaksu 1/4-st suuremate võrdsete osadena nendeks seadusega määratud tähtpäevadeks, milleni on pärast maksuteate kättesaamist veel vähemalt 30 kalendripäeva. 15. juunil 1999 esitas E. Riisna esindaja E. Roose Riigikohtule kassatsioonkaebuse, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on

§ 5lg.

1 rikkudes tuletanud

1. aasta maamaksu määra Tallinna Linnavolikogu määrusest, millega kehtestati maksumäär
2. aastaks. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited maksumäära kehtestamise seaduslikkuse osas ega ole põhjendanud järeldusi
3. a. maamaksu määra kohta. Ringkonnakohus on teinud eksliku järelduse, et

rakendamise korra punkt 15 ei ole vastuolus

§-ga 7, ja vääralt kohaldanud seaduse seda sätet. Samuti on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et maa korraliseks hindamiseks ja maa maksustamishinna määramiseks ei ole vajalik haldusakti andmine ja sellise akti avaldamine. Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

rakendamise korra punktidega 8 ja 15 on üksnes täpsustatud

§-de 5 ja 7 mõtet, mitte aga neid sätteid muudetud. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: 1. Maksukorralduse seaduse § 5 p. 6 järgi on maamaks riiklik maks.

§ 6alusel laekub see maks omavalitsusüksuse eelarvesse.

Sama seaduse § 1 järgi lähtub maamaks maa maksustamishinnast, kusjuures maa maksustamishind ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse lähtudes maa hindamise seadusest.

§ 5lg.

1 alusel on maamaksu määr 0,5 - 2,0 % maa maksustamishinnast aastas ning maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu ja seda saab muuta vaid eelarveaasta algusest. Vastavalt sama seaduse §-le 7 tasutakse maamaks iga aasta vähemalt 1/4 suuruste osadena hiljemalt

1. veebruariks,
2. maiks,
3. augustiks ja
4. novembriks. Maa hindamise seaduse § 5 lg. 1 järgi toimub maa korraline hindamine maksustamise eesmärgil ja selle tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seisneb maa maksustamishinna kindlaksmääramine maa jaotamises tsoonidesse, kusjuures hinnatsoonina käsitatakse piirkonda, kus on sarnane väärtustase ja väärtuse moodustamise mehhanism. Maa hindamise seaduse § 6 lg. 1 ja 6 järgi määrab maatüki maksustamishinna kohalik omavalitsus maa korralise hindamise tulemuste alusel.
5. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
6. mai
7. a. otsuse järgi kuulus E. Riisnale
8. aastaks maamaksu määramisel kohaldamisele ja tegelikult kohaldatigi Tallinna Linnavolikogu
9. detsembri
10. a. määrusega nr. 33
11. aastaks kehtestatud maamaksu määra. Tallinna Linnavolikogu nimetatud määruse punktist 1 nähtub, et maamaksu määr oli kehtestatud üksnes
12. aastaks, mitte aga ka
13. aastaks. Maksumäära kehtestamata jätmisel ei ole võimalik arvutada maksumaksjate poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Seepärast ei saa sellisel juhtumil tekkida ka maksuõigussuhet ja maksumaksjal ei teki vastavat kohustist.

§ 13lg.

2 alusel kehtestab selle seaduse rakendamise korra rahandusminister. Vastav kord on kinnitatud rahandusministri

1. novembri
2. a. määrusega nr.
3. Korra punkti 8 lõige 1 sätestab: "Kui linna- või vallavolikogu ei ole hiljemalt jooksva aasta
4. detsembriks järgmiseks aastaks kehtestatud maksumäärasid maksuameti kohalikule asutusele esitanud, arvutatakse maamaksu eelmiseks aastaks kehtestatud määradega." See säte ei ole kooskõlas

§-ga 5 lg. 1, sest seaduse nimetatud sätte järgi kehtestab maksumäära kohaliku omavalitsuse volikogu. Rahandusminister ei saa volikogu asemel maksumäära kehtestada ka siis, kui volikogu jätab maksumäära kehtestamata. Seega oli Tallinna Maksuameti toiming E. Riisnale

1. aastaks maamaksu määramisel seadusevastane juba seepärast, et maksuamet kohaldas
2. aastaks kehtestatud maksumäära seadusliku aluseta.
3. Vabariigi Valitsuse
4. aprilli
5. a. määrusega nr. 103 kinnitatud Maa korralise hindamise korra punkti 11 alapunkti 2 alusel moodustab maatükkide maksustamishinna määramiseks vajalikud hinnatsoonid ja leiab tsoonihinnad maa-ameti määratud maa hindaja koostöös kohaliku omavalitsuse täitevorganiga. Vastavalt Maa hindamise seaduse §-le 4 lg. 1 on maa hindajaks isik, kellele on välja antud vastav litsents, kusjuures korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse ametnik. Korra punkti 18 järgi esitab hindaja kohaliku omavalitsuse täitevorganiga kooskõlastatud hinnatsoonide kaardid maakonna katastrikeskusele, kes korra punktide 19-22 alusel sisuliselt otsustab hinnatsoonide kehtestamise ja muutmise. Katastrikeskus saadab vastavalt korra punktile 19 ühe hinnatsoonide kaardi kohalikule omavalitsusüksusele ja teise Riigi Maa-ametile. Selles haldusasjas ei ole kohtud selgitanud, mis õigusaktiga on maa hinnatsoonid kehtestatud ja kas see üldakt on avaldatud.
6. Maa hindamise seaduse § 6 lg. 6 alusel määrab maatüki maksustamishinna kohalik omavalitsus. Seda sätet tuleb mõista kui kohaliku omavalitsuse riiklikku kohustust otsustada maamaksu määramise eesmärgil iga maksustamisele kuuluva maatüki maksustamishind. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg. 5 järgi tuleb riikliku kohustuse täitmise kulud katta riigieelarvest. Vabariigi Valitsuse
7. aprilli
8. a. määrusega nr. 103 kinnitatud Maa korralise hindamise korra punkti 24 alusel määrab maatüki maksustamishinna valla- või linnavalitsus maakasutuse sihtotstarbele vastava hinnatsooni maksustamishinna, parandusteguri ja maatüki pindala alusel. Seega tuleb valla- või linnavalitsusel teha maatüki maksustamishinna määramiseks otsustus, mis eeldab üksikakti vastuvõtmist. Vastavalt korra punktile 25 peab valla- või linnavalitsus esitama maatükkide maksustamishinnad maksuameti kohalikule talitusele maamaksu arvutamiseks. Maatüki maksustamishinna määramise otsustuse tegemiseks peab valla- või linnavalitsus vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 7 lg. 2 andma korralduse. Sama seaduse § 31 lg. 5 alusel tuleb korraldus saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Kui haldusmenetluses kohaldatakse isiku suhtes üksikakti, mis jäeti sellele isikule kui asjaosalisele saatmata, siis on selline toiming seadusevastane.
9. Maamaksu rakendamise korra punkti 13 alusel väljastab maa asukohajärgse maksuameti kohalik talitus maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva jooksva aasta maamaksu summa kohta vähemalt 30 kalendripäeva enne esimest maksutähtaega. Sama korra punkti 15 järgi antakse aga maamaksuteate väljastamisel pärast seaduses ettenähtud tasumistähtaja möödumist sellele tähtajale langenud maksuosa tasumiseks uus tähtaeg nii, et maksu tasumiseks jääks vähemalt 30 kalendripäeva. Kui uus tähtaeg langeb järgmisele seaduses ettenähtud tasumistähtajale või sellest hilisemale kuupäevale, jaotatakse kogu aasta maksusumma võrdsetes osades eelseisvatele seaduses ettenähtud tasumistähtaegadele. Seega ei ole korra punkt 15 kooskõlas

§-ga 7, mille järgi tasutakse maamaks iga aasta vähemalt 1/4 suuruste osadena hiljemalt

1. veebruariks,
2. maiks,
3. augustiks ja
4. novembriks.

§ 7

adressaadiks on maksumaksja, sest selles sättes reguleeritakse maamaksu tasumist. Seepärast on õige tõlgendada seda sätet nii, et maksumaksjal on õigus tasuda maamaksu ka 1/4-st suuremate osadena, kuid maksuametil ei ole õigust nõuda maamaksu tasumist 1/4-st suuremate osadena. Kuna maksuamet ja kohtud on kohaldanud ebaõigesti

§ 5lg.

1 ja asjas on võimalik teha uus otsus, siis kuulub E. Riisna kaebus Tallinna Maksuameti toimingu peale talle maamaksu määramisel rahuldamisele. Ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused kuuluvad tühistamisele. Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuametil tuleb tunnistada Ene Riisnale

1. a. maamaksu määramine kehtetuks ja tagastada talle selle aasta tasutud maamaks. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 4 ja 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Ene Riisna esindaja Enn Roose kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
2. mai
3. a. otsus haldusasjas nr. II-3/142/99 ja Tallinna Halduskohtu
4. märtsi
5. a. otsus haldusasjas nr. 3-81/
6. Tunnistada Tallinna Maksuameti toiming Ene Riisnale
7. aastaks maamaksu määramisel vastavalt maksuteatele nr. 001-12158 täielikult seadusevastaseks. Tagastada Enn Roosele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
8. novembril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann