3-2-1-109-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. detsembril 1999. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, vandeadvokaat A. Pohla kui kassaat

) § 1 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 kohaselt esindab korteriühistut juhatuse liige seadusest või põhikirjast tulenevate piirangutega.

1. novembri
2. a erakorralise üldkoosoleku protokollist ja avalikus toimikus olevast korteriühistu liikmete nimekirjast nähtub, et koosolekul osales 13-st liikmest 7, kellest kaks olid uue juhatuse valimise poolt. Ülejäänud koosolekust osavõtjad ei olnud mitte korteriühistu liikmed, vaid Lauteri 7 elamu korterite omanikud või nende esindajad.

§ 17

lg 2 kohaselt võib korteriühistu liikmeks olla iga erastatud korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omanik. Sellest tuleneb, et korteriomanik ei saa korteriühistu moodustamisel ühistu liikmeks automaatselt.

§ 5lg 1 on kohaldatav vaid korteriomandi omanike osas.

Kuna korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud ühistu liikmeks vastuvõtmise korda, siis tuleb selles osas

§ 1lg 2 kohaselt rakendada mittetulundusühingute seadust.

Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise tingimused ja kord on sätestatud mittetulundusühingute seaduse kolmandas peatükis. Puudusid tõendid selle kohta, et kõik koosolekust osavõtjad oleksid seaduses ja Lauteri 7 KÜ põhikirjas ettenähtud korras ühistu liikmeteks vastu võetud. Seega ei olnud

1. novembril
2. a toimunud koosolek mitte korteriühistu koosolek, vaid korteriomanike koosolek, mis ei olnud pädev tegema muudatusi korteriühistu juhatuse koosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a otsusega linnakohtu kandeotsus tühistati ja asi saadeti esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohus leidis, et

§ 5lg 1 on kohaldatav ka korteri kui vallasasja omanike suhtes.

Vastavalt

§ 17

lg 1 kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid. Lauteri 7 KÜ põhikirja kohaselt on ühistu tegevuse eesmärgiks just nimelt kaasomandis oleva elamu mõtteliste osade hooldamise organiseerimine. Seega olid Lauteri 7 erastatud korterite omanikud korteriühistu liikmeteks seaduse järgi.

1. novembri
2. a koosolek oli Lauteri 7 KÜ erakorraline koosolek, mis oli pädev valima uut juhatust. Seadusest ei tulene, et korteriühistu juhatuse liikmeteks saavad olla ainult korteriomanikud. Seega ei oma tähtsust, kas K. Reimaa ja R. Borodin olid või ei olnud korteriomanikud. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega vastulaused rahuldada. Kaebuses kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõigusnorme.

§ 5

lg 1 tulenevalt on korteriühistu liikmelisuse määramine otseses sõltuvuses vastava korteriühistu asutamise korrast. Kuna Lauteri 7 KÜ moodustamise otsus tehti 1994. aastal, lähtudes eluruumide erastamise seadusest, ei kuulu

§ 5

lg 1 käesoleval juhul kohaldamisele.

§ 17

lg 2 kohaselt ei ole iga korteriomanik automaatselt korteriühistu liige, vaid ta võib ühistu liikmeks astuda. Lauteri 7 erastatud korterite omanikud ei ole Lauteri 7 KÜ liikmed seaduse järgi. Liikmelisuse määramisel tuleb lähtuda Lauteri 7 KÜ põhikirjast. Väär on kohtu seisukoht, et tegemist oli korteriühistu erakorralise koosolekuga. Kuivõrd korteriühistuseaduses puuduvad korteriühistu juhtimist puudutavad sätted, tuleb juhinduda mittetulundusühingute seadusest. Korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja ja MTÜS § 20 lg 1, mille kohaselt kutsub korteriühistu üldkoosoleku kokku juhatus. Vastavalt MTÜS § 21 lg 3 ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Lauteri 7 KÜ põhikirja kohaselt võib juhatuse liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda 2/3 ühistu liikmete häälteenamusega. Kui ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt toimuski korteriühistu üldkoosolek, siis ikkagi puudus juhatuse liikmete tagasikutsumiseks vajalik häälteenamus. Korteriühistu juhatuse liikmeteks saavad olla ainult korteriomanikud. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeid esindada vaid teine mittetulundusühingu liige. Kuivõrd mittetulundusühingu esindamine kujutab endast sisuliselt mittetulundusühingu liikmete esindamist, siis sellest tulenevalt saab mittetulundusühingu, sh korteriühistu, juhatuse liikmeks olla üksnes ühingu liige. Ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõigusnormi, vaadates apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses. Apellant oli teatanud, et ta soovib asja arutamist kohtuistungil vastustajate osavõtul. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leidis Lauteri 7 KÜ, et kaebuse väited ei ole õiged. Protsessiõigusnormi rikkumist ei esinenud, kuna apellatsioonkaebuse esitas üksnes I. Järva, kes ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Ka ei ole ringkonnakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Kolleegiumi istungil jäi vandeadvokaat A. Pohla kaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige tõlgendamise tõttu. Ekslik on apellatsioonikohtu seisukoht, et tulenevalt

§ 17

lg 1 ja § 5 lg 1 on vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu liikmeks igal juhul kõik erastatud korterite omanikud. Vastavalt

§ 17

lg 1 kohaldatakse vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes korteriühistuseaduse sätteid.

§ 5

lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud samas seaduses sätestatud korras. Nendest sätetest tuleneb, et erastatud korteri omanikud on igal juhul vastava korteriühistu liikmeks, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel Lauteri 7 KÜ liikmelisuse

imuse lahendamisel esmalt otsustada, kas ühistu moodustamise otsus on tehtud korras, mis on ette nähtud korteriühistuseaduses ning alles seejärel vaidlus lahendada. Kassatsioonkaebuses on ebaõigesti leitud, et korteriühistu juhatuse liikmeks saab olla ainult korteriühistu liige. Sellist piirangut ei tulene ei korteriühistu ega mittetulundusühingute seadusest. MTÜS § 21 lg 5 kohaselt saab mittetulundusühingu üldkoosolekul ühingu liikme esindajaks olla ainult teine ühingu liige. See säte reguleerib mittetulundusühingu liikme esindamist ühingu üldkoosolekul. Nõuded mittetulundusühingu juhatuse liikmetele on kehtestatud MTÜS §-s

1. TsMS § 316 lg 1 kohaselt võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kui apellant ega vastustaja ei ole taotlenud asja lahendamist kohtuistungil. Vastav taotlus tuleb TsMS § 302 lg 5 ja § 313 lg 4 kohaselt esitada apellatsioonkaebuses või selle vastuses. Lauteri 7 KÜ apellatsioonkaebuses ja I. Järva vastuses sellele puudub taotlus asja lahendamiseks kohtuistungil. Seega apellatsioonikohus, vaadates apellatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, protsessiõiguse norme ei rikkunud. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. juuli
3. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Pohla & Hallmägi
4. juulil
5. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja A. Kull Liikmed H. Jõks, T. Vernik