3-2-1-112-99

3-2-1-112-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, kostjate I. Reitmanni ja L. Reitmanni osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a läbi Ivar Reitmanni ja Laida Reitmanni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. aprilli
6. a otsuse Türi valla hagis Ivar Reitmanni ja Laida Reitmanni vastu halduskulu nõudes. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt erastas Laida Reitmann
7. detsembril
8. a eluruumi Säreveres Põllu tn 20-2 ja
9. märtsil
10. a eluruumi Põllu tn 20-
11. Elumaja haldajaks jäi kuni korteriühistu moodustamiseni munitsipaalettevõte Särevere. ME Särevere nõudis L. Reitmannilt ja I. Reitmannilt
12. jaanuarist
13. a kuni
14. oktoobrini
15. a halduskulu 6471 krooni 75 sendi väljamõistmist. Seoses ME Särevere ümberkujundamisega astus tema asemele hagejaks Türi vald. Kostjad hagi ei tunnistanud. Järva Maakohus rahuldas
16. detsembri
17. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis L. Reitmannilt välja keskkütte eest 2665 krooni, sooja vee eest 40 krooni, külma vee eest 820 krooni ja prügiveo eest 567 krooni. Halduskulu nõudes jättis kohus hagi rahuldamata põhjusel, et hagejal puudus kostjaga hooldusleping. Hageja ei tõendanud Põllu tn 20 elamu haldamiseks tehtud kulutusi. Kostja I. Reitmanni vastu jättis kohus hagi rahuldamata, sest tegelikult kasutatud teenuste eest peab tasuma korteri omanik, mitte tema abikaasa. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt korraldab eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15 lg 1 alusel kuni korteriühistu asutamiseni elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. Seega oli ME Särevere eluruumide erastamise kohustatud subjektina õigustatud haldama eluruume kuni korteriühistu moodustamiseni. Halduskulu hakati kostjatele arvestama alates
18. augustist
19. a. L. Reitmann keeldus hoolduslepingu sõlmimisest. Korteriühistu, mille liikmeks on ka L. Reitmann, registreeriti
20. septembril
21. a. Pooltel puudus hooldusleping, kuid kostjad kasutasid
22. jaanuarist
23. a kuni
24. oktoobrini
25. a hageja osutatud kommunaalteenuseid. ME Särevere varustas kostjate eluruume soojusega kuni
26. maini
27. a, müüs külma vett kuni
28. augustini
29. a, sooja vett kuni
30. jaanuarini
31. a ning alates
32. jaanuarist
33. a kuni
34. oktoobrini
35. a vedas prügi. Kuigi L. Reitmann teatas
36. märtsil
37. a hagejale soovist keskküttest loobuda, ei esitanud kostjad hagejale kütte ümberehitamiseks projekti. Ei ole tõendatud, et ajavahemikul
38. jaanuar
39. a kuni
40. mai
41. a ei kasutanud kostjad oma korteris keskkütet. AS Kähri hakkas Särevere elanikkonnale teenuseid osutama alles alates
42. septembrist
43. a. Seega kuni
44. augustini
45. a kasutatud kütte, sooja ning külma vee eest on L. Reitmann kohustud maksma hagejale. Kohus pidas tõendamatuks kostjate väidet, et nende prügi hageja ei vedanud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hagi I. Reitmanni vastu ja L. Reitmanni vastu halduskulu nõudes ning kohtukulud jäeti poolte kanda. Ringkonnakohus tegi asjas uue otsuse millega mõistis solidaarselt L. Reitmannilt ja I. Reitmannilt välja täishaldustasu 6 471 krooni 75 senti, sealhulgas halduskulu 2 379 krooni 75 senti, tasu keskütte eest 2 665 krooni, sooja vee eest 40 krooni, külma vee eest 820 krooni ja prügi veo eest 567 krooni ning kohtukulu mõlemalt 246 krooni 30 senti. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vabasta kostjaid halduskulu tasumisest kirjaliku hoolduslepingu puudumine. Hagejal oli EES §-st 15 lg 1 seadusest tulenev kohustus hallata elamut ja kostjatel oli kohustus selle eest tasuda. Vabariigi Valitsuse
46. juuli
47. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra (EEK) p 11 järgi jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub elamu haldamiskulude eest kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenustasutariifidele. Korteriomanik ei tasu kohustatud subjektile halduskulu mitte elamule juba tehtud kulutuste, vaid kehtestatud tariifide järgi ja seetõttu ei oma tähtsust elamule tehtud tegelike kulutuste tõendamine. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud halduskulu suurust, siis mõistis ringkonnakohus kostjatelt välja nõutud halduskulu 2 379 krooni 75 senti. Kommunaalteenuste osutamisel on hageja oma kohustuse täitnud ning õigustatud nõudma korteriomanikult selle eest tasumist. Nõutud summade suurust kostjad ei vaidlustanud. Kuna kostjad ei tasunud teenuste eest mõõdikute järgi, ei oma tähtsust, millises mahus nad teenuseid tarbisid. Ühisest küttesüsteemist eraldumise avalduse rahuldamiseks puudus maja haldaja nõusolek ja vastav projektlahendus. Tõendatud ei ole, et kostjad ei kasutanud munitsipaalettevõtte prügiveoteenust. Samuti leidis ringkonnakohus, et hagi rahuldamata jätmine I. Reitmanni vastu oli põhjendamatu. Kostjad on abikaasad, kes vastutavad solidaarselt elamu haldamise kulude ja kommunaalteenuste tarbimise eest. Kassatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt halduskulu väljamõistmine EES § 15 ja EEK p 11 alusel ei ole õige. Pooltel puudus lepinguline suhe ja nad ei olnud kohustatud hagejaga hoolduslepingut sõlmima. Tarbimata teenuste eest võla sissenõudmine on põhjendamatu. Korterite remonttööd hõlmasid küttesüsteemi, veevarustust, kanalisatsiooni ning elektrisüsteemi. Remonttööd ei nõudnud vastavaid projekte ja kooskõlastusi, kuna need ei puudutanud maja põhikonstruktsioone. Torustiku ja kanalisatsiooni remonttööde tegemise ajal ei saanud nad tarbida soojust, vett ega kasutada kanalisatsiooniteenust. Ka ei kasutanud nad hageja pakutud prügiveoteenust. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegiumi istungil jäid kostjad kassatsioonkaebuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada halduskulu väljamõistmise osas TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide EES § 15 ja EEK p 11 ebaõiges kohaldamises. EES § 15 lg 6 kuni
48. märtsini
49. a kehtinud redaktsiooni kohaselt elamutes, kus korteriühistut ei moodustata, sõlmivad korteriomanikud EES § 6 nimetatud kohustatud subjektiga elamu edasise haldamise lepingu. EES § 15 lg 1
50. märtsil
51. a jõustunud redaktsiooni järgi elamutes, kus korterite erastamise käigus on tekkinud viis või enam omanikku, asutavad omanikud elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu, kusjuures korteriühistu liikmeks on ka kohustatud subjektid erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Kuni korteriühistute asutamiseni korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele erastatud eluruumide omanikud on kohustatud maksma halduskulusid vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kokkuleppele. ME Särevere ja L. Reitmanni vahel
52. detsembril
53. a ja
54. märtsil
55. a sõlmitud ostumüügilepingute p 9 kohaselt pidi erastamise ostu-müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest toimuma eluruumide edasine haldamine vastavalt Vabariigi Valitsuse
56. juuli
57. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra p-le
58. Selle punkti
59. juunist
60. a kehtiva redaktsiooni alusel jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu põhikirja registreerimiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule. Eluruumi haldamiskulud tuli tasuda seega kuni ühistu moodustamiseni vastavalt hoolduslepingule. Seega ei tulenenud eluruumide erastamise seadusest ega eluruumide erastamise korrast, et kostjatel oli kohustus ilma vastava kokkuleppeta maksta eluruumide erastamise kohustatud subjektile kuni korteriühistu moodustamiseni halduskulu samadel alustel isikutega, kes olid sõlminud hoolduslepingu.
61. märtsil
62. a jõustus elamureformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus. Sellega muudeti EES § 15 lg 1 sõnastust ning täiendati EES §-ga 151, mille
63. lõike kohaselt elamu haldamise üleandmiseni korteriühistule või elamu omanikele korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjekt, kellele eluruumide omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt sõlmitud pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulu samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. Osundatud eluruumide erastamise seaduse muudatus ei kuulu asjas kohaldamisele, sest sellele ei ole antud tagasiulatuvat jõudu ja halduskulu nõutakse kuni
64. oktoobrini
65. a. Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse väidetele tõendite hindamise osas vastanud. Kassatsioonkaebuses ei väideta, et ringkonnakohus on tõendite hindamisel rikkunud protsessiõiguse normi. Kuna Riigikohus kontrollib TsMS § 353 lg 1 järgi kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus on järginud protsessiõiguse norme, siis jäävad tähelepanuta kassatsioonkaebuse väited, et kostjad ei kasutanud kütet, sooja ja külma vett ning prügiveoteenust. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
66. aprilli
67. a otsus osas, millega mõisteti Laida Reitmannilt ja Ivar Reitmannilt Türi Valla kasuks solidaarselt välja täishaldustasu hulgas haldustasu 2379 krooni 75 senti ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Laida Reitmannile
68. aprillil
69. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni ja Ivar Reitmannile
70. aprillil
71. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, T. Vernik