3-1-1-118-99

3-1-1-118-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Sven Sillari erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määruse peale, millega tühistati Tallinna Linnakohtu
4. septembri
5. a otsus kriminaalasjas 11-1/882 V. B.-i süüdistusasjas ja saadeti kriminaalasi Tallinna Linnakohtusse uueks kohtulikuks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtuistungist võtsid osa V. B.-i kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ja riigiprokurör Marge Püss.
6. Tallinna Linnakohtu
7. septembri
8. a otsusega mõisteti V. B. süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi mõisteti ta õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Ühtlasi mõisteti temalt välja 13 200 krooni Videomati Mängude AS kasuks. V. B. süüdistati selles, et tema
9. juunil
10. a umbes kella 03.00 ajal öösel, olles alkoholijoobes, rikkus tahtlikult võõrast vara: mänguautomaatide salongis kinos "E." Tallinnas lõhkus videokaamera ja selle aluse, kaks monitori ning neli mänguautomaadi klaasi, tekitades Videomati Mängude AS-le olulise varalise kahju summas 13 200 krooni.
11. Tallinna Linnakohtu
12. septembri
13. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune V. B. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sven Sillar. Apellatsioonkaebustes paluti tühistada esimese astme kohtu otsus V. B. süüdimõistmise ja karistamise osas KrK § 144 lg 1 järgi, samuti temalt Videomati Mängude AS kasuks 13 200 krooni väljamõistmise osas. Paluti uue kohtuotsusega V. B. KrK § 144 lg 1 järgi õigeks mõista ja tunnistada Videomati Mängude AS õigust esitada kohtualuse vastu tsiviilmenetluses hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes. Apellatsioonkaebustes leiti, et tekitatud varalise kahju suurus on kohtu poolt alusetult kindlaksmääratud vaid Videomati Mängude AS avalduse põhjal. Kaitsja leiab, et avaldus ei kinnita olulise varalise kahju tekitamist. Apellandid leidsid, et põhjustatud kahju suurus ei ole selles asjas tõendatud. Seoses sellega pole tõendatud KrK § 144 lg 1 järgi kuriteo toimepanemine kohtualuse poolt. Samuti leiti, et tsiviilhagi ei ole antud asjas esitatudki.
14. Tallinna Ringkonnakohtu
15. novembri
16. a määrusega tühistati Tallinna Linnakohtu otsus V. B. suhtes ning saadeti kriminaalasi Tallinna Linnakohtule uueks kohtulikuks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt. Kohtuistungil toetasid apellandid apellatsioonkaebusi. Prokurör palus tühistada esimese astme kohtu otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja saata kriminaalasi uueks kohtulikuks arutamiseks esimese astme kohtusse. Kohtukolleegium nõustus prokuröri arvamusega. Apellatsioonikohus leidis, et esimese astme kohus ei ole motiveerinud oma järeldust selle kohta, et kohtualuse V. B. tegudes on kuriteo koosseis KrK § 144 lg 1 mõttes. Motiivide puudumine kohtuotsuses on kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise uueks kohtulikuks arutamiseks. Seoses nimetatud alusel kohtuotsuse tühistamisega jättis kohus teised apellatsioonkaebustes toodud väited käsitlemata. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel arutamisel peab esimese astme kohus esitama vastavad motiivid ja sellest lähtuvalt lahendama küsimuse, kas kohtualuse tegudes kuriteo koosseis puudub või mitte.
17. Tallinna Ringkonnakohtu
18. novembri
19. a määruse peale esitas erikaebuse V. B. kaitsja S. Sillar. Kaebuses palutakse tühistada ringkonnakohtu määrus V. B. süüdistusasjas tervikuna ja saata kriminaalasi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kaitsja leiab kaebuses, et ringkonnakohtu määruses on rikutud oluliselt menetlusõigusnorme, mis omakorda tõid kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise. Kaebuses väidetult on rikutud AKKS § 33, § 20 lg 1 ja § 31 p 3 sätteid. Kaebuse esitaja olulisemad väited on järgmised: 4.1 Apellatsioonikohus ei võinud kriminaalasja oma määrusega tagasi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus, kui kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine tuvastati kohtuistungil. 4.2 Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta need piirid, mille raames pidanuks apellatsioonimenetlus toimuma. Apellatsioonkaebustes paluti kohtualune õigeks mõista põhjusel, et tema tegevuses ei esinenud KrK § 144 lg 1 tunnuseid. Prokuröri taotlusel apellatsioonimenetluse piiridest väljumine oli kohtualuse huvide vastane ja viitab kriminaalmenetluse seaduse olulisele rikkumisele. Apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida tuleb apellatsioonimenetluses uuesti analüüsida. Kriminaalmenetluse eseme mõistega tähistatakse kuriteotunnustega tegu, mille kohta kogutakse kriminaalmenetluses teavet selgitamaks selle teo suhtes kriminaalseaduse rakendamise võimalikkust. Juhtudel, mil esimese astme kohtuotsuse on vaidlustanud vaid kaitsja, võib ringkonnakohus väljuda apellatsiooni piiridest üksnes siis, kui ta tuvastab kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise, millega on raskendatud kohtualuse seisukorda. 4.3 Ringkonnakohus on ekslikult tuvastanud, et Tallinna Linnakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Ringkonnakohtu määruse motiveerivast osast võib vaid tuletada, et kriminaalseaduse olulise rikkumise all on ringkonnakohus silmas pidanud AKKS § 39 lg 3 p 7 rikkumist. Nende väidete põhistamisel viitab erikaebuse esitaja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustele (nr-d 3-1-188-98, 3-1-1-79-98, 3-1-1-97-98).
20. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud V. B. kaitsja, kes toetas erikaebuses esitatud seisukohti ning prokuröri, kes taotles apellatsioonikohtu määruse muutmata jätmist, l e i d i s: 5.1 Seadusandja poolt AKKS § 30 tekstis tehtud muudatuste kohaselt (RT I, 51, 756) ei vormistata alates
21. juunist
22. a ringkonnakohtu poolt kriminaalasja esimese astme kohtule saatmist enam mitte kohtuotsuse vaid määrusega. Sellest tulenevalt on Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma seisukohad vormistanud seadusega kooskõlas oleva menetlusdokumendiga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. detsembri
24. a kohtumäärus nr 3-1-1-117-98). 5.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et apellatsioonimenetluse piiride all tuleb mõista kriminaalmenetluse eseme kui terviku seda osa, mida apellatsioonimenetluses tuleb uuesti analüüsida. Kriminaalmenetluse eseme mõistega aga tähistatakse kuriteotunnustega tegu või tegusid, mille kohta kogutakse kriminaalmenetluses teavet selgitamaks selle teo suhtes kriminaalseaduse rakendamise võimalikkust. Lähtuvalt KrMK § 263 lg-st 1 tulenevate ülesannete loetelust on apellatsioonikohus jõudnud seisukohale, et esimese astme kohus ei ole V. B. käitumise inkrimineerimisel KrK § 144 lg1 järgi selgelt avanud nimetatud kuriteokoosseisu elemente, on jätnud piiritlemata kuriteoga tekitatud varalise kahju tegeliku ulatuse ja selle vastavuse kriminaalseaduse rakendamiseks kehtestatud piiridele. Sellest tulenevalt on Tallinna Linnakohtu
25. septembri
26. a kohtuotsus oluliste õiguslike järelduste osas motiveerimata, mis oli apellatsioonikohtu poolt käsitletav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. See tingiski Tallinna Linnakohtu
27. septembri
28. a otsuse tühistamise V. B. suhtes ja kriminaalasja saatmise uueks kohtulikuks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. novembri
30. a määrus on põhjendatud ja seaduslik ning alus selle tühistamiseks puudub. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s:
31. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
32. novembri
33. a määrus muutmata, V. B. kaitsja erikaebus jätta rahuldamata.
34. Välja mõista V. B.-lt 525 krooni ja 743.40 krooni kohtukulu riigieelarve tuludesse kaitsjatasude katteks. Kohtumäärus jõustub
35. detsembril
36. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Ott Järvesaar, Jüri Rätsep