3-1-1-39-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 20. aprillil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistun

§ 115lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa Aleksandr T?ubarovi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv ja riigiprokurör Marge Püss. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr T?ubarov mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai 1995. a otsusega süüdi

§ 140

lg 2 p-de 1, 2 ja 4; § 141 lg 1 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 197 lg 2 p 2 järgi. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. jaanuar
2. a. A. T?ubarov mõisteti süüdi
3. juunil
4. a ning
5. mail,
6. ja
7. juunil
8. a toimepandud kuritegude eest. Ta vabanes seoses karistuse ärakandmisega
9. jaanuaril
10. a.
11. Narva Linnakohtu
12. detsembri
13. a otsusega mõisteti A. T?ubarov süüdi

§ 115

lg 2 pde 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti

1. mai
2. a. Karistuse kandmise tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg
3. septembrist kuni
4. oktoobrini
5. a. A. T?ubarov mõisteti süüdi selles, et ta
6. septembril
7. a, olles alkoholijoobes, grupis koos teiste isikutega, vägistas Narvas Pu?kini tn 23-3 alaealise J. P. Narva Linnakohtu
8. detsembri
9. a otsuse peale esitas A. T? ubarov apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda süüdimõistmise

§ 115lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning palus kergendada talle mõistetud karistust.

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. veebruari
3. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu
4. detsembri
5. a otsus A. T?ubarovile mõistetud karistuse osas.

§ 40lg 3 alusel arvestas ringkonnakohus A.

T?ubarovile Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega mõistetud ja ajavahemikul

1. jaanuarist
2. a kuni
3. jaanuarini
4. a ärakantud 3-aastase vabadusekaotuse Narva Linnakohtu
5. detsembri
6. a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja hulka ning luges mõistetud 3-aastase vabadusekaotusliku karistuse kantuks. Ringkonnakohus märkis, et A. T?ubarovi lõplik karistus kuritegude kogumi eest tuleb mõista

§ 40lg 3 alusel ning karistusmäär peaks ületama kolme aastat.

Kuid kuna kriminaalasja vaadatakse läbi üksnes kohtualuse apellatsioonkaebuse alusel, milles taotletakse karistuse kergendamist, ei pidanud kohus võimalikuks väljuda apellatsioonkaebuse piiridest ja raskendada kohtualuse olukorda.

1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Riigiprokurör Jaan Naaber kassatsioonkaebuse, milles taotletakse Viru Ringkonnakohtu
2. veebruari
3. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks sisuliseks arutamiseks. Kassaator nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, et Narva Linnakohus oleks pidanud A. T? ubarovi suhtes kohaldama hiljem tuvastatud konkurentsi põhimõtet, kuna arutatud kuriteo pani ta toime
4. septembril
5. a, s.o enne Kohtla-Järve Linnakohtu
6. mai
7. a otsust. Seega oleks tulnud kohaldada

§ 40lg 3 sätteid sõnastuses, mis kehtis enne 5.

veebruari

1. a. Kolmeaastasele vabadusekaotuslikule karistusele oleks tulnud liita Kohtla-Järve Linnakohtu
2. mai
3. a otsusega mõistetud 3 aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, millest kantuks lugeda 3 aastat vabadusekaotust. Prokurör taotleb A. T?ubarovi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust algusega
4. maist
5. a. Vastupidiselt teise astme kohtu otsuses sisalduvale, prokurör ei leia, et A. T?ubarovile mõistetud karistuste osaline liitmine

§ 40lg 3 alusel oleks käsitatav kohtualuse olukorra raskendamisena.

Samas pidades teoreetiliselt võimalikuks A. T?ubarovile mõistetud karistuste kaetuks lugemist

§ 40

lg 3 alusel, leiab prokurör, et sisuliselt pole ringkonnakohtu taoline lahend põhjendatud ning on täielikult motiveerimata.

1. Riigikohtu istungil vaidles kaitsja protestile vastu ning leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamine raskendab A. T?ubarovi olukorda. Prokurör toetas esitatud kassatsioonprotesti selles toodud motiividel. II RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud kaitsja ja prokuröri seletused leiab, et esitatud kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Narva Linnakohus, mõistes A. T?ubarovi
3. detsembril
4. a süüdi
5. septembril
6. a toimepandud vägistamise eest, jättis tema suhtes kohaldamata

§ 40

lg 3 sätted.

§ 40lg 3 (1.

juuni 1992. a redaktsioonis) sätestas, et kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et isik on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne esimeses asjas kohtuotsuse tegemist, mõistetakse karistus

§ 40lg 1 sätete järgi.

Karistuse kandmise hulka arvatakse esimese kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt kantud karistus. Kui eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on täielikult kantud, arvatakse see lõplikust karistusest maha.

§ 40lg 1 (1.

juuni

1. a redaktsioonis) sätestas nõuded kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel. Selle sätte kohaselt võib kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskema karistusega või liita mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahvi piirides, mis näeb ette raskema karistuse. Narva Linnakohus jättis A. T?ubarovile
2. detsembril
3. a kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse üldse mõistmata. Seda kohtuviga püüdis parandada Viru Ringkonnakohus
4. veebruari
5. a otsusega, lugedes kuritegude kogumi eest mõistetud karistused kaetuks ja seega ka kantuks.
6. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab
7. aprilli
8. a otsuses L. B süüdistusasjas nr 3-1-144-97 (RT III 1997,16,169) väljendatud seisukohta, mille kohaselt lõpliku karistuse mõistmine kuritegude kogumi eest kuulub vastavalt KrMK § 266 lg-le 2 obligatoorselt lahendamisele ka ringkonnakohtus kohtuotsuse tegemisel. Seega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võis mõista lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest

§ 40lg 3 järgi.

Karistuse mõistmisel kuritegude kogumi eest on ringkonnakohus jätnud aga arvestamata põhimõttega, mille kohaselt kogumisse kuuluvate kuritegude eest üheliigiliste ja ?suuruste karistuste mõistmisel on lubatud ühe karistuse teisega kaetuks lugemine ainult siis, kui need karistused on mõistetud kriminaalkoodeksi vastava paragrahvi sanktsiooni ülempiires. See on kuritegude kogumi eest mõistetud karistuste liitmise üldpõhimõte, mis tuleneb kohustusest arvestada asjaoluga, et isiku poolt mitme tahtliku kuriteo toimepanemine peab tooma kaasa rangema karistuse.

1. Ringkonnakohtu otsuses nenditakse, et A. T?ubarovi lõplikuks karistuseks peab olema rohkem kui kolm aastat vabadusekaotust. Järelikult ka ringkonnakohus ise tunnistab, et A. T?ubarovile peab lõplik karistus kuritegude kogumi eest kujunema karistuste liitmise, mitte hõlmamise teel. Ringkonnakohus on põhistanud mõistetud karistuse kantuks lugemist asjaoluga, et kuna ükski menetlusosaline pole taotlenud kohtualusele mõistetud lõpliku karistuse tühistamist, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks apellatsioonkaebuse piiridest väljumist ega saa raskendada kohtualuse olukorda. See põhjendus on asjakohatu, kuna A. T?ubarovile ei mõistetud linnakohtu otsusega lõplikku karistust kuritegude kogumi eest ja seega ei saanud selle tühistamist ka keegi menetlusosalistest nõuda.
2. Kohtualuse poolt esitatud apellatsioonkaebuses taotleti

§ 115lg 2 p-de 2 ja 3 eest mõistetud karistuse kergendamist.

Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, mis osas A. T?ubarovi apellatsioonkaebus rahuldati ja milles seisnes mõistetud karistuse tühistamine. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut esitatud apellatsioonkaebusele ega ole uue otsuse tegemisel ka ise mõistnud A. T?ubarovile karistust kuritegude kogumi eest, vaid on arvestanud ainult varem ärakantud karistuse Narva Linnakohtu

1. detsembril
2. a otsusega mõistetud karistuse hulka. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu
3. veebruari
4. a otsus Aleksandr T?ubarovi süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt. Välja mõista Aleksandr T?ubarovilt 450.-kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
5. aprillil 1999 ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Lea Kalm Liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher