← Eesti

3-1-1-80-99

3-1-1-80-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 7. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ja liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtui

§ 162järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu Õ. K., tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

  1. Pärnu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega tunnistati Õ. K. süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 6 kuuks. Karistuse kandmise aja hulka arvestati ajavahemik
  4. juunist kuni
  5. detsembrini
  6. a ning sellega loeti mõistetud karistus kantuks. Õ. K. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et tema, töötades alates
  7. aprillist
  8. a Edela Tolliinspektuuris X tollipunkti tolliinspektorina ja olles ametiisik KrK § 160 mõttes, kelle ametialaste kohustuste hulka kuulus deklaratsioonidel märgitud kauba vastavuse kontrollimine tegelikkusega, jättis täitmata Tolliseaduse § 11 lg 7 ja § 21 lg 4 ning töölepingu lisa punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ametialased kohustused.
  9. septembril
  10. a vormistas ja kinnitas ta oma isikliku pitsatiga nr 840 eksportdeklaratsioonil nr E01022-950921/02100 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 477 ETV/535 Kl; eksportdeklaratsioonil nr 01022-950921/02105 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 830 AAZ/931 AR;
  11. oktoobril
  12. a eksportdeklaratsioonil E 01022-951003/02234 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 477 ETV/535 Kl;
  13. oktoobril
  14. a eksportdeklaratsioonil E01022-951005/02262 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 047 KAD/290 BB;
  15. märtsil
  16. a eksportdeklaratsioonil E1022-960313/00689 loa kauba väljaveoks Eestist autoga nr 042 EKA/142 BC. Deklaratsioonidel oli märgitud kaubaks bensiin BE 95 E 135 483 kg, maksumusega 359 605 kr Eestist väljaveoks Venemaa firmale X ja Ukraina firmale Y. Nimetatud kaup Eesti Vabariigi tollipiiri ei ületanud ja kaubasaajana märgitud firmasid X ning Y Interpoli andmetel tegelikult olemas ei olnud. Fiktiivse kaubaekspordi vormistamisega tekitati riigile kahju 190 872 krooni. Kuna Õ. K. põhjustas ametikohustuste täitmatajätmisega riigi huvidele raske tagajärje, pani ta toime KrK § 162 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
  17. Kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus loobus prokurör osaliselt süüdistusest, paludes sellest välja jätta töölepingu lisa p-s 5 kirjeldatud kohustuste mittetäitmine. Maakohus, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, tuli järeldusele, et kohtualuse süü talle esitatud süüdistuses on leidnud täielikku tõendamist. Maakohtu otsuse kohaselt rikkus Õ. K. ametialaseid kohustusi, mis olid fikseeritud temaga sõlmitud töölepingus ja selle lisa p-des 1,
  18. Kohtuliku uurimise käigus tehti kindlaks, et lisaks eelnimetatule pidi ta oma töös juhinduma Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti Edela Tolliinspektuuri
  19. mai
  20. a korraldusest nr 15, millega tutvumist kinnitas Õ. K. allkiri. Maakohus tuli järeldusele, et tolliinspektorina oli kohtualune kohustatud kontrollima kauba vastavust tegelikkusele, kuid pealiskaudse suhtumise tõttu tööülesannetesse vormistas ta 5 kaubadeklaratsiooni veendumata visuaalselt kauba ja veoautode olemasolus tollitsoonis. Tolliameti tsiviilhagi 190 872 kr jäeti rahuldamata põhjendusel, et süüdistuses puudub kuriteo koosseisulise tunnusena suur varaline kahju ning kohtul pole õigust süüdistuse mahtu suurendada. Samas märkis maakohus, et Õ. K. pani toime kuriteo, millega põhjustati raske tagajärg riigi huvidele, sest ta lõi soodusolukorra ja tingimused, mis võimaldasid nimetatud kahju tekkimise. Maakohtu arvates lõi kohtualuse tegevus negatiivse arvamuse riigiametnikust - tollitöötajast, mis omakorda tekitas ettekujutuse Eestist, kui ebausaldusväärsest riigist. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastutust raskendava asjaoluna kohtualuse poolt tekitatud rasket tagajärge, kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas märgiti, et võttes arvesse Õ. K. positiivset iseloomustust ja tema poolt riigile raske tagajärje tekitamist, tuleb süüdlast karistada vabadusekaotusliku karistusega sanktsiooni keskmistes piirides tingimisi. Kohtuotsuse resolutiivosas karistati Õ. K. 6-kuulise vabadusekaotusega, mis eelvangistusaega arvestades loeti ära kantuks.
  21. Pärnu Maakohtu
  22. aprilli
  23. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse Õ. K. kaitsja vandeadvokaat P. Järve, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja Õ. K.

§ 162järgi õigeks mõista.

Apellatsioonkaebuses leiti, et kohtulik uurimine viidi läbi ühekülgselt ning puudulikult. Kohtuotsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, kohus on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust ning mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isiksusele.

  1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  2. mai
  3. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kooskõlas KrMK § 50 sätetega ja nõustus maakohtu järeldustega Õ. K. süüküsimuses. Vastavalt AKKS § 29 lg 5 sätetele jättis ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses toodud põhistused kordamata. Ringkonnakohus nõustus apellandiga selles, et maakohus arvestas ekslikult Õ. K. karistuse mõistmisel raskendava asjaoluna raske tagajärje põhjustamist. Kohtuotsuses märgiti, et raske tagajärje põhjustamine riigi huvidele on KrK § 162 koosseisuline tunnus, mis välistab selle arvestamise raskendava asjaoluna teistkordselt. II Kassatsioonkaebuse sisu
  4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  5. mai
  6. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat P. Järve. Kaitsja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassaator leiab oma kaebuses järgmist. 5.1 Õ. K. mõisteti süüdi fabritseeritud ja võltsitud dokumentide alusel. Kohtueelsel uurimisel esitati Õ. K. süüdistus töölepingus ja selle lisas kirjeldatud kohustuste täitmata jätmises, kuid uurija kasutuses Õ. K. töölepingut ei olnud. Samas väidab kaitsja, et kriminaalasja materjalidele lisatud EV Riikliku Tolliameti Edela Tolliinspektuuri
  7. mai
  8. a korraldus nr 15 on võltsitud ning selle originaali kohtule esitatud ei ole. 5.2 Õ. K. mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati 6-kuulise vabadusekaotusega tingimisi, kuid see karistus loeti süüdimõistetu poolt reaalselt kantuks tema poolt teises kriminaalasjas vahi all viibitud aja arvel. Esimese astme kohtul puudus kohtuotsuse tegemise ajal õiguslik alus arvestada kantud karistuse hulka Õ. K. poolt teises kriminaalasjas, mille menetlus hiljem lõpetati, vahi all viibitud aeg. 5.3 Kriminaalasjas esinevate tõendite alusel tulnuks Õ. K.

§ 162järgi õigeks mõista.

Kaitsja arvates puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis lükkaksid ümber süüdimõistetu väited selle kohta, et ta ei jätnud täitmata ühtegi temale reaalselt pandud töökohustust. Samuti puuduvad kriminaalasjas tõendid Õ. K. poolt riigi huvidele raske tagajärje põhjustamise kohta. Riigikohtu istungil toetasid süüdimõistetu ja tema kaitsja esitatud kassatsioonkaebust, kusjuures kaitsja taotles Õ. K. õigeksmõistmist. Prokuröri arvates ei kuulu esitatud kaebus rahuldamisele ja ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht ja põhistused

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste arvamused, leiab, et eelnevad kohtulahendid tuleb tühistada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. 6.1 Lähtudes KrK § 162 koosseisust ja kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsusega 3-1-1-70-96 R. P. süüdistusasjas, märgib kriminaalkolleegium järgnevat. KrK § 162 sätestab vastutuse ametiisiku poolt oma ametialaste kohustuste täitmata jätmise või mittevastava täitmise eest nendesse kohusetundetu või hooletu suhtumise tagajärjel, kui sellega põhjustati suur varaline kahju või muu raske tagajärg isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seadusega kaitstud õigustele ja huvidele või riigi huvidele. See kuriteo koosseis kujutab endast materiaalset kuritegu e tagajärjedelikti. Lisaks teole (kohusetundetu või hooletu suhtumine oma ametialastesse kohustustesse, mille tõttu need kohustused jäävad täitmata või neid täidetakse mittevastavalt) on vajalik ka kahjuliku tagajärje põhjustamine. Seejuures on seaduseandja tahte kohaselt käitumine kvalifitseeritav KrK § 162 järgi üksnes siis, kui kõnealuse paragrahvi dispositsioonis kirjeldatud tegevuse tulemuseks on raske tagajärje põhjustamine. Raske tagajärg võib seisneda kas esiteks suure varalise kahju põhjustamises või teiseks muu raske tagajärje põhjustamises isiku, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni seaduslikele õigustele ja huvidele või riigi huvidele. Kuna seaduseandja on selgelt piiritlenud suurt varalist kahju muudest rasketest tagajärgedest, tuleb seda arvestada süüdistuse formuleerimisel, isiku kohtu alla andmisel ja ka kohtuotsuse tegemisel. Peab olema ära näidatud konkreetne varalise kahju suurus või see, milles seisnes muu raske tagajärg. Samas ei ole välistatud ka mitme erineva raske tagajärje põhjustamine. Seega on lubamatu KrK § 162 järgi süüdi tunnistada ?muu raske tagajärje põhjustamises? isikut, kellele oli esitatud süüdistus ja kes oli antud kohtu alla ?suure varalise kahju? põhjustamise eest. 6.2 Õ. K. esitati süüdistus ja ta anti kohtu alla süüdistatuna selles, et ta fiktiivse kaubaekspordi vormistamisega on riigile tekitanud kahju summas 190 872 kr ja seega oma ametialaste kohustuste täitmata jätmisega põhjustas raske tagajärje riigi huvidele? (tl 69 ja tl 85). Süüdistusest ei ole võimalik täpselt aru saada, kas tagajärjeks on ainult varaline kahju või ka muu riigile tekitatud raske tagajärg. Kuna muud rasket tagajärge pole sisustatud, siis saab järeldada, et süüdistuses on raske tagajärjena riigi huvidele? mõeldud varalist kahju, lähtudes eeldusest, et varaline kahju onüks raske tagajärje liike. Õ. K. ei ole süüdistuses ühtegi muud tagajärge süüks pandud ning kogu süüdistus koosneb üksnes varalise kahju tekitamise kirjeldusest. 6.3 Pärnu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a otsuses leiti, et Õ. K. süü ametialases lohakuses on leidnud täielikku tõendamist (tl 126). Kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva osa lõpus tuleb aga maakohus järeldusele, et süüdistuses puudub kuriteo koosseisuline tunnus suur varaline kahju ning et kohtul puudub õigus süüdistuse mahtu suurendada. Samas omistab kohus kohtualusele kaks uut raske tagajärje vormi, mida ei ole süüdistuses ega kohtu alla andmisel esitatud soodusolukorra ja tingimuste loomine raske tagajärje tekkimiseks ning riigi huvide kahjustamine eelkõige moraalsest küljest, luues negatiivse arvamuse riigi ametnikust, tollitöötajast, samuti ettekujutuse loomise Eestist kui ebausaldusväärsest riigist (tl 129). Kohtuotsusest järeldub, et esimesel juhul eeldab maakohus, et ilma kohtualuse teota poleks eeluurimisel tuvastamata isikute poolt olnud võimalik kuritegu toime panna ning et selle teo kaudu loodi võimalus hõlbustada kuriteo toimepanemist. Neid raskeid (samas konkretiseerimata) tagajärgi pole süüdistatavale eeluurimisel ega kohtulikul arutamisel süüks pandud ning kohus on ise kohtuotsusega laiendanud süüdistust. Riigikohus nõustub kohtupraktikas aktsepteeritud seisukohaga, et muuks raskeks tagajärjeks? KrK § 162 mõttes võib olla eelduste, eeltingimuste või soodusolukorra loomine kuriteo toimepanemiseks teiste isikute poolt. Kuid kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. mai
  7. a otsusega 3-1-1-46-96 A. V. süüdistusasjas KrK § 161 järgi ja
  8. detsembri
  9. a otsusega 3-1-1-121-98 J. J. süüdistusasjas KrK § 162 järgi, tuleb arvestada, et sellisel juhul peab olema konkreetselt ära näidatud kuriteod, mida kavatseti toime panna või toime pandi, samuti peab olema tuvastatud põhjuslik seos ametiisiku tegevuse või tegevusetuse ja saabunud tagajärje vahel. Teise tagajärjena on süüdimõistetule omistatud negatiivse ettekujutuse loomine riigiametnikust ja Eesti riigi maine kahjustamine. Kriminaalkolleegium nõustub senises teoorias ja kohtupraktikas esineva tõlgendamisega, mis seostab kahju kui tagajärje mõiste vahetult teo endaga (nt võimuesindaja ebaseaduslikud teod alandavad ühtlasi võimuorgani prestiiži ja autoriteeti). Kuid samas ei tohi kahju tuvastamisel piirduda üksnes üldist laadi arutlustega ning süüdistatava kaitseõiguse rikkumise vältimiseks on vajalik tuvastada kriminaalõiguslikult kaitstud objektile selle kuriteoga konkreetselt tekitatud kahju, mis tuleb süüdistatavale esitada juba eeluurimisel või KrMK § 215 korras asja kohtulikul arutamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu poolt Õ. K. süüdistuse sisustamine uute tagajärgedega ja selle laiendamine KrMK § 215 lg 2 sätteid järgimata, on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
  10. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonkaebuses toodud väitega, et Pärnu Maakohus rikkus Õ. K. karistuse mõistmisel kriminaalseadust. 7.1 Maakohtu otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on asutud seisukohale, et Õ. K.tuleb karistada vabadusekaotusega sanktsiooni keskmistes piirides tingimisi. Kohtuotsuse resolutiivosas on talle mõistetud karistuseks 6 kuud vabadusekaotust, mis on loetud seoses eelvangistuses viibitud ajaga ära kantuks. Maakohtul puudus otsuse tegemisel õiguslik alus lugeda Õ. K. karistuse kandmise hulka ajavahemik
  11. juunist
  12. a kuni
  13. detsembrini
  14. a. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed selle kohta, et Õ. K. viibis seoses arutatava kriminaalasjaga eelvangistuses ja see aeg peaks vastavalt KrK § 45 sätetele arvestatama karistuse tähtaja hulka. Ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  15. mai
  16. a otsuses sisalduvad järeldused Õ. K. karistuse mõistmise ja eelvangistuses viibimise aja ja põhjuste kohta on oletuslikud ega tugine kriminaalasja materjalidele. 7.2 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta ja õigusliku hinnanguta kaitsja poolt esitatud kriminaalasja menetluse osalise lõpetamise määruse
  17. detsembrist
  18. a, mille kohaselt on keskuurimisbüroo uurija T. S. lõpetanud kriminaalasjas nr 97261779 menetluse Õ. K. suhtes kuriteokoosseisu puudumise tõttu (tl 143-144). Määruse kirjeldavast osast nähtub, et kriminaalasi on algatatud Edela Tolliinspektuuri X Tollipunkti tolliinspektorite kohta, kes vormistasid 1995 aastal fiktiivseid kütuse eksporti kajastavaid deklaratsioone. Õ. K. kui kahtlustatav on selles kriminaalasjas andnud ütlusi, et talle toodi deklaratsioone ja talle anti korduvalt altkäemaksu fiktiivsete tollivormistuste eest. Hiljem, tunnistajana ülekuulamisel, on ta väitnud, et andis valeütlusi. Ei kriminaalasja menetluse lõpetamise määrusest ega läbivaadatavast kriminaalasjast nähtu, milliste
  19. aastal toimunud sündmuste või Õ. K. tegude suhtes lõpetati kriminaalasi kuriteo koosseisu puudumise tõttu ja kas ta seoses selle või mõne teise kriminaalasjaga viibis
  20. aastal 6 kuud vahi all. 7.3 Kassatsioonkaebuses sisalduvad väited, millede kohaselt olevat Õ. K. süüdi mõistetud fabritseeritud ja võltsitud dokumentide alusel ning et kohtud on tõendeid ebaõigesti hinnanud, on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates alusetud ja põhjendamata. Riigikohus soostub ringkonnakohtu otsuses sisalduvate järeldustega selles, et Õ. K. kui ametiisiku kohustused tulenesid temaga sõlmitud töölepingust ja selle lisast ning Edela Tolliinspektuuri korraldusest nr 15 Kohtualune oli teadlik oma töökohustustest ja väited nende kohustuste täitmise võimatusest ei ole asjakohased. Kohtud on õigesti tuvastanud, et Õ. K. ametialane lohakus seisnes tema poolt süüdistuses märgitud viie veoki kohta tollideklaratsioonide täitmises (veokite, mis tegelikkuses EV tollipiiril ei viibinudki). Seetõttu jääb selles osas kassatsioonkaebus rahuldamata.
  21. Kuna kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine toimus juba Pärnu Maakohtus, siis tuleb kriminaalasi saata uueks sisuliseks arutamiseks samale kohtule. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2; § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
  22. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
  23. mai
  24. a ja Pärnu Maakohtu
  25. aprilli
  26. a otsused Õ. K. süüdistusasjas KrK § 162 järgi.
  27. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule.
  28. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub
  29. detsembril
  30. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.