Obsah (4)

§ 1111§ 147§ 182§ 361

3-1-1-115-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ja liikmed Lea Kalm ning Eerik Kergandberg vaatas avalikul ko

§ 1111

lgle 1 on uurija pädev iseseisvalt otsustama, kas kutsuda uurimistoimingust osa võtma spetsialisti või mitte. Seega ? erinevalt kassaatori arvamusest - ei saa spetsialisti kaasamata jätmine olla käsitatav kriminaalmenetluse seaduse rikkumisena. Ekslik on kassaatori seisukoht ka küsimuses, et spetsialisti osalemine oleks kindlasti taganud tema tegevuse teistsuguse kriminaalõigusliku kvalifitseerimise.

§ 1111

lg-le 3 ei kuulu spetsialisti pädevusse õiguslike küsimuste lahendamine, seega ka mitte tegevuse kriminaalõiguslik kvalifitseerimine. 6. Kassaator leiab, et tema korteri läbiotsimisel rikuti KrMK §-des 139, 140, 141, 142, 147 ja 148 sätestatut sellega, et läbiotsimist jätkati ka pärast seda, kui ta oli vabatahtlikult välja andnud noa ja kruvikeeraja ning et uurimistoimingu käigus võeti tema seifist ära 600 gr elavhõbedat, kuigi sellel puudub seos kriminaalasjaga. Seejuures on aga kassaator jätnud tähelepanuta, et vastavat KrMK § 140 lg-s 1 sätestatule võidakse läbiotsimisel lisaks kriminaalasjas tähtsust omavatele esemetele võtta ära ka esemeid, mida võib omandada üksnes eriloal, kui see luba puudub. See, et läbiotsimise käigus äravõetud elavhõbedat ei kajastatud uurimistoimingu protokollis, samuti see, et V. A.-le ei antud läbiotsimisprotokolli ärakirja, on kahtlemata käsitatav

§ 147lg 1 ja § 148 lg 1 rikkumisena, mida V.

A. oleks võinud koheselt vaidlustada

§ 182lg-le 1.

Kuid ? nagu eelnevalt märgitud ? ei mõjustanud need rikkumised kohtulahendeid ja kuna need ei ole ka käsitatavad kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumistena AKKS § 39 mõttes, siis ei saa need ka olla vaidlustatud kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks. 7. KrMK § 361 lg-s 2 sätestatakse tõepoolest, et määratud kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest tagatakse Eesti Advokatuuri poolt riigi kulul. Kuid erinevalt kassaatori arusaamast tähendab see üksnes seda, et kaitsjale ei pea kaitseülesannete täitmise eest vahetult tasuma kaitsealune ja kaitsja saab oma töötasu kätte vahetult riigilt. Kummatigi ei tähenda see veel kaitsealuse vabastamist õigusabi eest tasumisest.

§ 361lg-le 5 võidakse kaitsealune ?ettenähtud alustel ja korras?

vabastada õigusabi eest tasumisest. Käesolevaks ajaks aga on Eesti Vabariigis sätestamata sellised õiguslikud alused ja kord, mis võimaldaks kaitsealust vabastada õigusabi eest tasumisest. Seega ? kooskõlas KrMK § 87 p-s 3ja 89 lg-s 1 sätestatuga ? mõistetakse süüdimõistava kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult riigi kasuks muuhulgas välja ka riigi poolt määratud kaitsjale makstud töötasu. Seega on V. A.ilt kaitsjatasu väljamõistmisel põhimõtteliselt toimitud seaduslikult.

1. Nõustuda tuleb V. A.-i arusaamatusega temalt kohtukulude väljamõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtukulude ebaõige väljamõistmine on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes. Seetõttu tuleb kõigepealt tühistada Tallinna Linnakohtu
2. juuni
3. a kohtumäärus, millega V. A.-lt mõisteti sisuliselt teistkordselt välja kaitsjatasu. Samas tuleb tühistada ka Tallinna Linnakohtu
4. juuni
5. a otsus kohtukuludena kaitsjatasu väljamõistmise osas. Kohtuotsuse osalise tühistamise põhjuseks on asjaolu, et kuna kohtuotsuses ja ülalnimetatud kohtumääruses on kaitsjatasu summad erinevad, puudub Riigikohtul võimalus otsustada, milline riigieelarve tuludesse väljamõistetav summa on seaduslik. Samuti ei nähtu kriminaalasja materjalidest seda, millest lähtuvalt on kaitsjatasu arvestatud. Kuna kaitsjatasu väljamõistmisel on eksitud ka N. K. osas, siis, kooskõlas AKKS § 49 lg-s 3 sätestatuga, tuleb kõnealused kohtulahendid tühistada ka temalt kaitsjatasu väljamõistmise osas. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2 § 64 p-st 2 ja § 63 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas:
6. Tühistada Tallinna Linnakohtu
7. juuni
8. a otsus Natalja Kirpit?jovalt ja V. A.-lt kohtukuluna kaitsjatasu väljamõistmise osas ning Tallinna Ringkonnakohtu
9. oktoobri
10. a otsus osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu
11. juuni
12. a otsusega N. K.-lt ja V. A.-lt kohtukuluna kaitsjatasu väljamõistmine ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule.
13. Tühistada Tallinna Linnakohtu
14. juuni
15. a määrus, millega N. K.-lt ja V. A.-lt mõisteti kohtukuluna välja kaitsjatasu.
16. Muus osas jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
17. oktoobri
18. a ja Tallinna Linnakohtu
19. juuni
20. a otsused muutmata.
21. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
22. Mõista välja V. A.-lt riigituludesse 1362 kr 90 s (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks krooni üheksakümmend senti) kohtukuluna kaitsja esinemise eest Riigikohtus. Kohtuotsus jõustub
23. detsembril
24. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg