3-1-1-119-99

3-1-1-119-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja I. K. süüdistuses KrK § 203 lg 1 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
2. Narva Linnakohtu
3. juuni
4. a otsusega mõisteti I. K. süüdi KrK § 203 lg 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 8 kuuks ja 5 päevaks. Vastavalt KrK §-le 45 arvestas kohus karistuse hulka eelvangistuse aja
5. oktoober
6. a -
7. juuni
8. a, s.o 8 kuud ja 5 päeva, luges kohtualusele mõistetud karistuse kantuks ning vabastas ta vahi alt kohtusaalis. I. K. oli antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema
9. a maikuus Narvas T. 6 keldriruumis omastas alaealiselt V. S.-lt teadlikult kuritegelikul teel saadud keevitusaparaadi ja lõikemasina ning hoidis neid oma kodus aadressil Narva K. 9-
11. a juunikuus müüs ta keevitusaparaadi 300 kr eest juurdlusega tuvastamata isikule. Lõikemasin võeti I. K.-lt ära politseitöötajate poolt. Kohtueelsel uurimisel kvalifitseeriti I. K.-i teod KrK § 203 lg 1 järgi kui teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine. Eeluurimise käigus tunnistas I. K. end temale esitatud süüdistuses süüdi osaliselt, kohtulikul arutelul tunnistas ta end süüdi täielikult. Karistuse mõistmisel märkis linnakohus, et kohtualune on varem kohtulikult karistamata, haldusvastutusele võetud ei ole, iseloomustus elukohast on rahuldav, pikemat aega ei tööta ja ei oma sissetulekuallikat. Kooskõlas kohtueelse uurimisega on risk, et kohtualune võib panna toime uusi kuritegusid. Vastutust kergendavaks asjaoluks tunnistas linnakohus süü ülestunnistamise, vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
12. Narva Linnakohtu
13. juuni
14. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune I. K. Apellant palus muuta linnakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas ning taotles karistuseks trahvi või aresti. Apellant leiab, et talle mõistetud karistus ei vasta teo raskusele ja tema isiksusele. Ta pole varem kriminaalkorras karistatud. Vastutust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, vastutust raskendavad asjaolud puuduvad. Linnakohus ei ole oma otsuses motiveerinud, miks kohaldati raskemat karistust. Apellant leiab, et kohus on mõistnud talle karistuse lähtudes mitte kuriteo raskusest ja isikust, vaid ta vahi all viibimise kestvusest.
15. Viru Ringkonnakohtu
16. oktoobri
17. a otsusega tühistati osaliselt Narva Linnakohtu otsus I. K.-le KrK § 203 lg 1 järgi karistuse mõistmise osas. Apellatsioonkaebus rahuldati. Ringkonnakohus mõistis I. K.ile KrK § 203 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 40 päevapalga ulatuses, s.o 1120 krooni. Muus osas jäeti linnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning kohtu poolt mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule tuleb tühistada esimese astme kohtu otsus karistuse mõistmise osas ja mõista kohtualusele kergem karistus. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et linnakohtu otsuses puuduvad motiivid kohtualusele mõistetud karistuse kohta. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu järeldusega ka selles, et J. K.-t tuleb karistada reaalse vabadusekaotusliku karistusega. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtul ei olnud alust mõista kohtualusele KrK § 203 lg 1 järgi reaalset vabadusekaotust ning talle võib mõista karistuseks rahatrahvi, mis on minimaalne karistuse liik KrK § 203 lg 1 järgi. Ringkonnakohus märkis otsuses, et linnakohus ei tuvastanud kohtualuse suhtes vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Märgiti veel, et vastavalt KrK §-le 44 arvutatakse vabadusekaotuse tähtaega kuudes ja aastates, mitte päevades, nagu mõistis linnakohus. II Kassatsioonkaebuse sisu
18. Viru Ringkonnakohtu
19. oktoobri
20. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse I. K.-i kaitsja vandeadvokaadi vanemabi I. Belugin. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse I. K.-i vastutust kergendava asjaolu tuvastamata jätmise ja talle mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, milles tunnistatakse kohtualuse süüd kergendavaks asjaoluks tema poolt süü ülestunnistamine, kergendatakse kohtualuse karistust ja otsuses märgitakse alusetult vahi all viibitud päevade arv. Kaebust põhistatakse sellega, et Narva Linnakohtu otsusega tuvastati kohtualuse vastutust kergendava asjaoluna tema poolt süü ülestunnistamine, kuid Viru Ringkonnakohus oma otsuses on märkinud ebaõigesti, et linnakohtu otsuses puudub vastutust kergendav asjaolu. Seega ei ole ringkonnakohus arvestanud linnakohtu poolt tuvastatud vastutust kergendavat asjaolu, s.t jättis kohaldamata kohaldamisele kuuluva seaduse karistuse kergendamise kohta. Kohtuotsuses on jäänud märkimata alusetult vahi all viibitud päevade arv vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse nõuetele. Riigikohtu istungil toetas kaitsja esitatud kassatsioonkaebust, prokuröri arvates puudub alus I. K.-le mõistetud karistuse kergendamiseks. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht
21. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus I. K.-ile karistuse mõistmise osas tuleb tühistada. 5.1 Ringkonnakohus on alusetult ja põhjendamatult tühistanud linnakohtu otsuse karistuse mõistmise motiveerimatuse tõttu. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et vastavalt KrMK § 274 p-le 5, on Narva Linnakohus ära näidanud motiivid, miks ta peab I. K.-le vajalikuks mõista vabadusekaotusliku karistuse. Nendeks motiivideks on, et ? I. K. pikemat aega ei tööta, ei oma sissetulekuallikat ja võib toime panna uusi kuritegusid? (tl 145). Ringkonnakohus on ka ise tunnistanud nende motiivide olemasolu linnakohtu otsuses, asudes aga seisukohale, et ei nõustu linnakohtu nende järeldustega (tl 161). Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et teise astme kohtu mittenõustumisel esimese astme kohtu otsuse motiividega ja järeldustega, ei anna õigust tühistada esimese astme kohtu otsust motiveerimatuse tõttu. 5.2 Ringkonnakohus, mõistes I. K.-le ise uue karistuse, pole vastuolus KrK §-le 36 ja KrMK § 274 p-le 5, arvestanud linnakohtu poolt tuvastatud vastutust kergendava asjaoluga ? süü ülestunnistamisega ning KrK § 45 kohaselt arvestanud karistuse tähtaja hulka eelvangistusaega. 5.3 I. K. ei viibinud eelvangistuses alusetult, vaid tema suhtes muudeti
22. oktoobril
23. a tõkendit seoses kõrvalehoidumisega kohtulikust menetlusest. Vastavalt Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega seotud kahjude hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p-le 2, ei hüvitata kahju isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku loata oma elukohast või põgenes või läks pakku. Seetõttu on kassatsioonkaebuses esinev taotlus, mille kohaselt kohtuotsuses peaks olema ära näidatud alusetult vahi all viibitud päevad, asjakohatu ja ei kuulu rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
24. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
25. oktoobri
26. a otsus I. K.-i süüdistusasjas KrK § 203 lg 1 järgi karistuse mõistmise osas.
27. Saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
28. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
29. Välja mõista I. K.-lt 619,50 kr kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub
30. detsembril
31. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Peeter Vaher