3-1-1-120-99

3-1-1-120-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. K. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. K. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalmenetluse senine käik
2. Kohtla-Järve Linnakohtu
3. juuni
4. a otsusega tunnistati A. K. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. Vastavalt KrK § 40 lg 3 liitis linnakohus mõistetud karistusele osaliselt Tallinna Linnakohtu
5. augusti
6. a otsuse järgi mõistetud karistuse ja mõistis kohtualusele A. K.-le lõplikuks karistuseks vabadusekaotuse kaheks aastaks ja kaheks kuuks kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks luges kohus
7. novembri
8. a. Samuti rahuldati AS Järle tsiviilhagi ning A. K.-lt mõisteti välja 3246 krooni. Kohtualusele esitatud süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4; § 139 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja § 195 lg 3 järgi mõisteti ta kuriteo koosseisu puudumise tõttu õigeks. Selles osas kohtuotsust ei vaidlustatud. Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi R. M. KrK § 140 lg 2 p 1 järgi. Tema suhtes ei ole linnakohtu otsust vaidlustatud. A. K. mõisteti süüdi selles, et tema
9. novembril
10. a kella 05.45 paiku tuli alkoholijoobes Kohtla-Järvel X tn 19 asuva AS Järle juurde otsima oma endist elukaaslast M. Z.-t ja huligaansel ajendil lõhkus kiviga tsehhi akna. Kivi viskamise ajal viibis ruumis hulk töötajaid. AS-le Järle tekitati kahju 3246 krooni.
11. novembril
12. a kella 18.00 paiku tuli A. K. Kohtla-Järvele Y tn 13-2 oma endise elukaaslase T. I.-i juurde otsima oma elukaaslast M. Z.-t, et temaga rääkida. Viinud M. Z. teise tuppa, peksis A. K. teda peaga vastu seina, kägistas kaelast ja lõi ühe korra rusikaga näkku, tekitades kerge terviserikkega kehavigastuse. Sellega rikkus kohtualune jämedalt avalikku korda ja väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu erilise jõhkrusega, olles huligaansuse eest varem karistatud.
13. Kohtla-Järve Linnakohtu
14. juuni
15. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualune A. K. Apellant leidis kaebuses, et teda on ebaõigesti süüdi tunnistatud KrK § 195 lg 2 järgi
16. novembril
17. a akna lõhkumise episoodis ning palub ennast õigeks mõista. Samuti vaidlustas ta kohtuotsuse tsiviilhagi osas. Apellandi väitel on tunnistaja M. Z. andnud tema suhtes valeütlusi ning palub võtta viimane kriminaalvastutusele teadvalt vale kaebuse esitamise eest.
18. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
19. oktoobri
20. a otsusega jäeti Kohtla-Järve Linnakohtu
21. juuni
22. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu istungil avaldas riigiprokurör R. Hlebnikova arvamuse, et linnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ning arvestada A. K.-i karistuse hulka eelvangistusaeg
23. novembrist 1997 -
24. jaanuarini
25. a, s.o kaks kuud ja üks päev. Karistuse kandmise alguseks lugeda
26. märts
27. a, mitte
28. november
29. a nagu otsustas oma otsuse resolutiivosas linnakohus. Muus osas palus prokurör jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Linnakohtu järeldused tuginevad kriminaalasjas kogutud tõendite analüüsile, mille puhul on otsuses lähtutud KrMK § 50 sätestatud alustest. Ringkonnakohus nõustus prokuröri arvamusega, et KrK § 45 kohaselt tulnuks kohtualuse karistuse hulka arvestada eelvangistusaeg
30. novembrist 1997 -
31. jaanuarini
32. a. Karistuse kandmise algust arvestada alates
33. märtsist
34. a. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtualune oli vahi all kaks kuud ja üks päev. Linnakohus on arvestanud eelvangistusaja hulka ka aega, mil A. K. oli vabaduses, s.o periood
35. jaanuarist 1998
36. märtsini
37. a. Karistuse kandmist arvestati alates
38. novembrist
39. a. Ringkonnakohus leiab, et Kohtla-Järve Linnakohus pidanuks arvestama karistuse kandmise aja alguseks
40. märtsi
41. a. Ringkonnakohus leidis, et ei ole alust tühistada linnakohtu otsust. Selleks, et tühistada esimese astme kohtuotsus ja raskendada kohtualuse olukorda, peab olema kannatanu või erasüüdistaja kaebus või prokuröri protest. Samuti ei leidnud ringkonnakohus alust tühistada linnakohtu otsus AKKS § 39 alusel.
42. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
43. oktoobri
44. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kohtualune A. K. Kassaator palub oma kaebuses vaadata üle karistuse kandmise alguse aja arvestamise. Kassaatori arvates on kohus lugedes karistuse kandmise algusajaks
45. märtsi
46. a pikendanud tema karistusaega kahe kuu võrra. Kassaator viibis vahi all alates
47. novembrist
48. a ning kohus ei ole arvestanud vahi all viibitud kahte kuud karistuse kandmise alguse arvestamisel. II Menetlus Riigikohtus Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu kaitsja, kes pidas vajalikuks selgitada karistuse kandmise aja arvestust ning prokuröri, kes oli seisukohal, et kassatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, l e i d i s: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
49. oktoobri
50. a otsus on oma järeldustes seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Apellatsioonikohus on AKKS § 32 mõttest tulenevalt olnud õigesti seisukohal, et kannatanu kaebuse või prokuröri protesti puudumise puhul ei ole ta pädev korrigeerima kandmisele kuuluvat karistust viisil, mis halvendaks kohtualuse olukorda. See ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht on kohtuotsuse kirjeldav-motiveerivas osas põhistatud viisil, mis on sisult õige, kuid mida on kassaator tõlgendanud vääralt. Seetõttu peab Riigikohtu kriminaalkolleegium oluliseks rõhutada, et A. K.-i karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda
51. novembrit
52. a. Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
53. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
54. oktoobri
55. a otsus muutmata, A. K.-i karistuse kandmise alguseks lugeda
56. november
57. a.
58. A. K.-i kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
59. Mõista A. K.-lt väljakohtukulu 1486.80 krooni riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
60. detsembril
61. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Jüri Rätsep