3-1-1-121-99

3-1-1-121-99 KOHTUMÄÄRUS Tartus

1. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil erikaebemenetluse korras läbi R. L. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Harland Paasi erikaebused Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata R. L. kaitsja H. Paasi taotlus Tartu Linnakohtu
4. oktoobri
5. a kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa R. L., tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Tatjana Vassilevskaja. I Kriminaalmenetluse senine käik
6. Tartu Linnakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati R. L. süüdi KrK § 1642 lg 4 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 2 aastaks ühes riigi- ja omavalitsuse asutustes töötamise õiguse äravõtmisega kolmeks aastaks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta 3-aastase katseajaga tingimuslikult karistuse kandmisest. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka M. L.
9. Nimetatud kohtuotsuse peale esitasid tähtaegselt apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri prokurör Kaire Hänilene ja apellatsioonkaebuse kohtualuse M. L. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must. R. L. kaitsja H. Paasi poolt esitatud apellatsioonkaebus registreeriti aga Tartu Linnakohtus
10. oktoobril
11. a - s.o üks päev pärast AKKS § 6 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist.
12. R. L. kaitsja H. Paas esitas
13. novembril
14. a Tartu Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt viis kaitsja oma apellatsioonkaebuse
15. oktoobril
16. a isiklikult Tartu Linnakohtu kantseleisse ning sellest tulenevalt leiab ta, et kaebus on esitatud tähtaegselt.
17. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
18. detsembri
19. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus põhistas oma määrust sellega, et kaitsja ei esitanud kohtule ühtki tõendit, mis kinnitaks tema väidet apellatsioonkaebuse linnakohtusse õigeaegse esitamise kohta.
20. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
21. detsembri
22. a määruse peale esitasid R. L. ja tema kaitsja H. Paas erikaebused, milles taotletakse määruse tühistamist ja apellatsioonitähtaja ennistamist. Kaitsja leiab oma erikaebuses jätkuvalt, et ta esitas apellatsioonkaebuse Tartu Linnakohtusse õigeaegselt, s.o
23. oktoobril
24. a. Samas tunnistab kaitsja kaebuse registreerimise päeva endale siduvaks ja märgib, et taotlebki kaebetähtaja ennistamist põhjusel, et kas tema enese või linnakohtu töötaja vea tõttu ei tohiks kannatada tema kaitsealune. R. L. märgib oma erikaebuses, et tal pole alust kahelda oma kaitsja H. Paasi sõnades apellatsioonkaebuse tähtaegse esitamise kohta ning ta leiab samuti, et tegemist on linnakohtu kantselei töötaja kahetsusväärse eksimusega kaebuse registreerimisel. R. L. leiab, et isegi siis, kui kaitsja jättis kaebuse tähtaegselt esitamata ei tohiks tema selle tõttu kannatada. II Menetlus Riigikohtus Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebustes sisalduvaid taotlusi. Kaitsja märkis, et isikul, kes toimetab ise kaebuse kohtu kantseleisse on väga raske tõendada oma tegevuse õiguspärasust juhul, mil kohtukantselei töötajad eksivad kaebuse saabumise kuupäeva märkimisega. Prokurör taotles erikaebuse rahuldamata jätmist, sest polevat mingit alust arvata, et kohus on kaebuse registreerimisel eksinud. Prokurör rõhutas sedagi, et kaebetähtaja ennistamata jätmine ei võta R. Llt võimalust esineda ringkonnakohtu istungil ja esitada oma seisukohti. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, l e i d i s:
25. R. L. kaitsja H. Paasi erikaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 8 on erikaebe korras vaidlustatavad tähtaja ennistamata jätmise määrused. Kaebetähtaja ennistamist on aga põhjust taotleda siis, kui kaebuse esitaja ei vaidlusta, et on kaebetähtaja mööda lasknud, kuid on samas seisukohal, et see on toimunud mõjuval põhjusel. H. Paasi poolt esitatud erikaebus on vastuoluline. Ühelt poolt väidab H. Paas, et tegelikult on ta esitanud apellatsioonkaebuse tähtaegselt, kuid teiselt poolt loeb ta apellatsioonkaebuse registreerimise kuupäeva (seega ? apellatsioonitähtaja möödalaskmise) endale siduvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub H. Paasiga selles, et apellatsioonkaebuse registreerimise kuupäev on talle siduv. Kui isik annab kaebuse kohtukantseleis vahetult ise üle, on ta kohustatud isiklikult veenduma kaebusele õige registreerimiskuupäeva märkimises. See tähendab, et vaidluse korral registreerimiskuupäeva üle lasub tõendamiskoormis kaebuse esitajal.
26. Kuna kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub alus kahelda kõnealuse apellatsioonkaebuse õiges registreerimises, ei saa kaebetähtaja ennistamisel olla aktsepteeritav ?linnakohtu töötaja süü kaebuse registreerimisel?. Seega võiks H. Paasi poolt esitatud apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise motiividena kõne alla tulla esiteks kaitsja enda süü apellatsioonkaebuse mittetähtaegses esitamises ja teiseks see, et ?ei ole õige R. L. kaitseõigust piirata seoses kolmandate isikute eksimusega?. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kumbki viimatinimetatud kahest motiivist ei saa AKKS § 6 lg 3 mõtte kohaselt olla apellatsioonitähtaja ennistamise aluseks. H. Paasi poolt apellatsioonkaebuse mittetähtaegne esitamine kui juriidiline fakt ei saa ise põhimõtteliselt kuidagi olla iseenese ? s.o apellatsioonkaebuse mittetähtaegse esitamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebuse tähtaegselt esitamata jätmine lepingulise kaitsja poolt on käsitatav kaitsja ja kaitsealuse vahelise lepingu rikkumisena, millest tulenevad probleemid tuleb lahendada lepinguosaliste eneste vahel. Kuid AKKS § 6 lg-s 3 sätestatu mõttega ei ole kooskõlas see, et kõnealuse lepingu kaitsjapoolne rikkumine peaks kaasa tooma kaebetähtaja ennistamise.
27. R. L. erikaebus tuleb jätta läbi vaatamata põhjusel, et vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 8 võib tähtaja ennistamata jätmise määruse peale erikaebust esitada menetlusosaline, kelle taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole rahuldatud. Käsitletava kriminaalasja menetlemisel jäeti rahuldamata R. L. kaitsja taotlus ja seega oli ka erikaebuse esitamise õigus üksnes kaitsjal. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS§ 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras:
28. Jätta muutmata Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
29. detsembri
30. a määrus, millega jäeti rahuldamata R. L. kaitsja Harland Paasi taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
31. Harland Paasi erikaebus jätta rahuldamata, R. L. erikaebus jätta läbi vaatamata. Kohtumäärus jõustub
32. detsembril
33. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Lea Kalm, Eerik Kergandberg