← Eesti

3-2-1-1-00

3-2-1-1-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. jaanuaril
  2. a Arry Hango hagi Kaie Nehringu ja Sulev Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks, kaevu tunnistamiseks maa oluliseks osaks ning Kaie Nehringu vastuhagi Arry Hango vastu 77 835 krooni saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, vaatas avalikul kohtuistungil
  3. detsembril
  4. a läbi Arry Hango kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-294/
  7. Istungist võtsid osa hageja A. Hango ja kostja K. Nehring ning tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa. I Asjaolud ja varasem menetluse käik Tartu Maakohus rahuldas
  8. jaanuari
  9. a otsusega Arry Hango hagi ja mõistis Kaie Nehringu ebaseaduslikust valdusest välja Haaslava Vallavalitsuse
  10. septembri
  11. a korraldusega nr 158 hagejale tagastatud Kangro nr 38 elumaja Kuuste vallas Tartumaal. Sama otsusega jättis kohus rahuldamata kostjate eluruumist väljatõstmise nõude. Kohus leidis, et vara tagastamisel hagejale jäi poolte vahel püsima elamuõiguslik suhe. Eluruumist väljatõstmise nõue saab tuleneda ainult elamuseadusest. Kuna hageja ei tunnista üürisuhet, ta ei ole teinud kostjatele ettepanekut üürilepingu sõlmimiseks ega nõudnud üüri, siis ei saa kohaldada ES § 54 lg 1 p
  12. Kuna ei ole tuvastatud kooselu võimatuse aluseks olevaid asjaolusid, siis ei kuulu hagi rahuldamisele ka ES § 41 lg 1 p 1 alusel. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega.
  15. oktoobril
  16. a tegi A. Hango K. Nehringule ettepaneku üürilepingu sõlmimiseks. Kostja keeldus üürilepingu sõlmimisest.
  17. detsembril
  18. a esitas A. Hango hagi K. Nehringu ja S. Nehringu väljatõstmiseks Kangro nr 38 talu elumajast ja teistest hoonetest ning sama talu maadel asuva kaevu tunnistamiseks maa oluliseks osaks. Hagi põhjendas ta sellega, et K. Nehring ei ole hooneid vabatahtlikult üle andnud, keeldus üürilepingut sõlmimast ning ei ole alates
  19. septembrist
  20. a kuni hagi esitamiseni tasunud üüri. Hageja vajab taluhooneid oma pereliikmetele elamiseks ja talupidamise vajadusteks. Seoses elamu tagastamisega endisele omanikule kohalik omavalitsus andis K. Nehringule teise eluruumi. Hagi paluti rahuldada ES §-de 4 lg 1, 54 lg 1 p 1 ja 57 lg 2, ORAS §-de 2 lg 1, 12 lg 1 ja 121 lg 7 ja AÕS § 80 alusel. Kostjad väljatõstmise hagi ei tunnistanud, sest samadel alustel esitatud hagi jäeti Tartu Maakohtu
  21. jaanuari
  22. a otsusega rahuldamata. Vastuhagis palus K. Nehring A. Hangolt välja mõista puurkaevu ja keldri ehitamise ning elumaja ja aida kapitaalremondi kulu 77 837 krooni. Tartu Maakohus rahuldas
  23. märtsi
  24. a otsusega hagi täielikult ja vastuhagi osaliselt. Kohtuotsusega tõsteti K. Nehring ja S. Nehring Kangro nr 38 eluruumidest ja teistest hoonetest koos neile kuuluva vara ja loomadega välja AÕS § 80 lg 1 alusel ning tunnistati A. Hango omandiõigust puurkaevule kui maa olulisele osale. Kohus mõistis A. Hangolt K. Nehringu kasuks välja puurkaevu eest 6 986 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohus tühistas
  25. oktoobri
  26. a otsusega maakohtu otsuse K. Nehringu eluruumist väljatõstmise osas ja lõpetas selles nõudes menetluse. Muus osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt esitas A. Hango hagi K. Nehringu väljatõstmiseks Kangro nr 38 elumajast eluruumi kasutamise õigusliku aluse puudumise motiivil teist korda. Samas vaidluses on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu
  27. mai
  28. a otsus tsiviilasjas nr II-2-124/95, millega mõisteti AÕS § 80 alusel K. Nehringu ebaseaduslikust valdusest välja A. Hango valdusse Kangro nr 38 elumaja. TsMS § 217 p 3 kohaselt tuleb lõpetada menetlus, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. II Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses leidis hageja, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõiguse norme, lõpetades TsMS § 217 p 3 alusel menetluse K. Nehringu elumajast väljatõstmise nõudes. Hagi, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, oli esitatud K. Nehringu väljatõstmiseks elumajast ES §-des 41 lg 1 p 1, 44 ja 45 sätestatud alustel, mitte rakendades ES § 67 sätteid. Kostja ei kasutanud eluruume üürilepingu alusel vaid seadusliku aluseta. Tartu Maakohus kohaldas ES § 67 ja luges üürilepingu sõlmituks kuni
  29. juulini
  30. a. Hageja pöördus avaldusega kohtuotsuse täitmiseks täitevametisse ja palus elumaja nõuda välja K. Nehringu võõrast ebaseaduslikust valdusest. Kuna seda ei tehtud, K. Nehring keeldus eluruumi üürilepingu sõlmimisest ja ei ole jätkuvalt maksnud eluruumi kasutamise eest, siis esitas ta hagi kostjate eluruumist väljatõstmiseks ES §-des 4 lg 1 ja 54 lg 1 p 1, 57 lg 2 ning ORAS §-des 12 lg 1 ja 121 lg 7 kehtestatud alustel. III Vastus kassatsioonkaebusele Vastuses kassatsioonkaebusele palus kostja K. Nehring jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. IV Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegiumi istungil jäi hageja kassatsioonkaebuse väidete ja kostja K. Nehring ning tema esindaja vastuse väidete juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega lõpetati menetlus A. Hango hagis K. Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks. Ringkonnakohus on ekslikult menetluse lõpetanud TsMS § 217 p 3 alusel. Kohus lõpetab TsMS § 217 p 3 alusel menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Vastavalt TsKS § 146 lg 2 p 5 (TsMS § 147 lg 2 p 5) märgiti asjaolud, millega hageja põhjendas oma nõuet, hagiavalduses.
  31. märtsi
  32. a hagis palus hageja K. Nehringu eluruumist välja tõsta seetõttu, et talumaad ei ole võimalik sellest kaugel elades majandada, hooned vajavad kapitaalremonti ning kooselu kostjatega on võimatu. Hageja palus mitte kohaldada ES § 67 sätteid. Maakohtu
  33. jaanuari
  34. a otsusega, mis jõustus Tartu Ringkonnakohtu
  35. juuni 1995.a otsusega, jäeti hagi kostjate väljatõstmiseks rahuldamata põhjusel, et tähtajatult sõlmitud eluruumi üürileping loeti ES § 67 kohaselt sõlmituks viieks aastaks. Kohus leidis, et ei ole tõendatud ES § 41 lg 1 p1, § 44 ja § 45 rikkumine.
  36. detsembri
  37. a hagis põhjendas hageja K. Nehringu eluruumist väljatõstmist sellega, et: 1) K. Nehring keeldus temaga üürilepingut sõlmimast; 2) ta kasutab eluruume õigusliku aluseta; 3) kohalik omavalitsus andis K. Nehringule seoses elamu tagastamisega hagejale teise eluruumi ja kohaldada tuleb ORAS § 121 lg 7; 4) kostja ei ole jätkuvalt tasunud eluruumi kasutamise eest üüri. Seega on menetletav hagi esitatud teistel alustel kui see, mille kohta on jõustunud Tartu Maakohtu
  38. jaanuari
  39. a otsus. Maakohtu nimetatud otsusega on tuvastatud poolte vahel elamuõiguslik suhe. Tulenevalt TsMS § 242 lg 2 tuleb eelnevat asja läbivaatamisel arvestada. Juhindudes TsMS § 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  40. oktoobri
  41. a otsus osas, millega lõpetati menetlus Arry Hango hagis Kaie Nehringu vastu eluruumist väljatõstmiseks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Muus osas jätta otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Arry Hangole
  42. oktoobril
  43. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. H. Jõks, L. Laarmaa, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.