3-3-1-3-99

3-3-1-3-99 MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. veebruaril 1999 AS Epp kassatsioonkaebuse läbivaatamine notari toimingu seadusevastaseks tunnistamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas
2. veebruaril 1999 avalikul kohtuistungil läbi AS Epp kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu
3. novembri
4. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3-117/
5. Protsessiosalisena võttis istungist osa AS Epp esindaja Maia Ploom. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Notar Ree Milvere tõestas
6. aprillil 1997 AS Epp ja Riina Auväärti vahelise Tartus Küüni tn. 5a asuva ühekorruselise paviljoni ostu-müügi lepingu, milles sisaldus ka kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta. AS Epp palus
7. märtsil 1998 Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada täielikult seadusevastaseks notari toiming
8. aprilli
9. a. ostu-müügi lepingu vormistamisel AS Epp esindaja õigusvõimelisuse ja volituste kontrollimise osas. Kaebuses toodud väidetel ei kontrollinud notar AS Epp esindaja volitusi lähtuvalt aktsiaseltsi põhikirjast, rikkudes sellega Notariaadiseaduse § 47 p. 1, 3 ja 4 ja § 52 lg. 1 p. 3 ning justiitsministri
10. novembri
11. a. määrusega nr. 6 kehtestatud Notariaaltoimingute tegemise korra p. 48 ja
12. Ostu-müügi lepingu sõlmimisel esindas AS Epp
13. juunil 1992 aktsiaseltsi juhatajaks valitud aktsionär Heino Varikmägi. AS Epp põhikirja kohaselt valitakse seltsi juhatus kolmeks aastaks. Kaebuse esitaja järeldas sellest, et H. Varikmäe volitused seltsi juhatajana olid lõppenud
14. juunil
15. Lisaks osundas kaebaja esindaja kohtuistungil Äriseadustiku § 506 lg.-le 6, mille kohaselt hoonet kui vallasasja võis äriühingu nimel võõrandada üksnes üldkoosoleku otsuse alusel. Kaebaja leidis, et tema õigusi on rikutud notari toiminguga seetõttu, et tehinguga ei ole tagatud Põhiseaduse §ga 32 ettenähtud omandi puutumatus ja nii Põhiseaduse kui ka Asjaõigusseaduse § 68 lg.-ga 1 ettenähtud õigus omandit vallata, käsutada ja kasutada. Halduskohus tunnistas notari toimingu seadusevastaseks, sest notar ei kontrollinud AS Epp esindaja volitusi vastavalt Notariaadiseaduse § 47 lg.-le 2 ja Notariaaltoimingute tegemise korra p.-le
16. Kohus asus seisukohale, et notarile esitatud tõenditest ei nähtunud H. Varikmäe volitused AS Epp nimel tehingute tegemiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas
17. novembri
18. a. otsusega halduskohtu otsuse motiivil, et ei ole tõendatud AS Epp õiguste rikkumine. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kaebaja seostanud oma väidetavate õiguste rikkumise
19. aprilli
20. a. lepingu kehtetusega. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et halduskohus ei saa Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 2 p.-st 3 tulenevalt anda õiguslikku hinnangut, kas tehing on teostatud volituseta, ning kas tehing on tühine või mitte. Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud jõustunud kohtuotsust tsiviilasjas, millega oleks tuvastatud
21. aprilli
22. a. ostu-müügi lepingu kehtetus, siis ei ole tõendatud, et notari toiminguga rikuti tema õigusi. AS Epp kassatsioonkaebuse kohaselt toimus hoone ebaseaduslik võõrandamine seetõttu, et notar täitis oma kohustustusi mittenõuetekohaselt. AS Epp esindaja volituste puudumine ostu-müügi lepingu sõlmimiseks on tõendatud toimikus olevate dokumentidega. Notar on tõestanud lepingu vastuolus kehtiva seadusandlusega. Rikutud on kaebuse esitaja huve ja õigust omandi puutumatusele. AS Epp palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule teises koosseisus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Tartu Ringkonnakohus on
23. novembri
24. a. otsuses õigesti leidnud, et kaevatud notariaaltoiming ei riku AS Epp õigusi, kuid põhjendanud seda seisukohata ebaõigete motiividega.
25. Ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et halduskohus ei saa tulenevalt HKS § 3 lg. 2 p.st 2 anda hinnangut asjaoludele, kas tsiviilõiguslik leping on teostatud volituse olemasolul või volituseta, ning kas tehing on sellest sõltuvalt tühine või mitte. HKS § 3 lg. 2 p. 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse taotlused ja kaebused, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. AS Epp ei ole halduskohtule esitanud taotlust lepingu kehtetuks tunnistamiseks, lepingu tühisuse tunnustamiseks ega ka AS Epp esindaja volituste kontrollimiseks. Notari poolt lepingu tõestamise toiming, mille seadusevastaseks tunnistamist kaebuse esitaja taotleb, ei ole notari poolt tsiviil-, perekonna- ega tööõigussuhtes tehtud toiming. Järelikult on halduskohus pädev hindama selle toimingu õiguspärasust. Kui tehing tehakse esindaja kaudu, peab notar Notariaadiseaduse § 47 lg. 3 ja Notariaaltoimingute tegemise korra p. 50 lg. 1 kohaselt kontrollima esindaja volitusi. See, et volituse olemasolu tuleb kindlaks teha tsiviilõigussuhteid reguleerivate normide alusel, ei ole aluseks halduskohtulikust kontrollist loobumiseks. Riigikohtu halduskolleegium asus
26. mai
27. a. määruses nr. 3-3-1-6-95 seisukohale, et tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamist otsuse põhjendavas osas ei saa käsitada tsiviilõigusliku asja läbivaatamisena HKS § 36 lg. 1 p. 1 tähenduses.
28. Volituse puudumine lepingu sõlmimisel tähendab, et notari poolt lepingu tõestamise toiming on objektiivselt õigusvastane. Osutades, et pole tõendatud AS Epp esindaja volituste puudumine, on apellatsioonikohus käsitlenud üksnes kaevatud notariaaltoimingu objektiivse õiguspärasuse küsimust. Halduskohus peab selgitama, kas lisaks õigusvastasusele võib vaidlustatud toiming riivata ka kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Muude motiividega pole ringkonnakohus kaebaja väiteid tema õiguste rikkumise kohta ümber lükanud. Ringkonnakohtu otsuses puudub seega asjakohane motiiv, miks notari toiming ei riku kaebaja õigusi.
29. Asutuse või ametiisiku toiming saab rikkuda kaebuse esitaja õigusi üksnes siis, kui toiming lisaks õigusvastasusele toob kaasa ka kaebaja õiguste lõppemise või kitsendamise. AS Epp peab oma õiguste rikkumiseks Tartus Küüni tn 5a asuva paviljoni omandiõiguse üleminekut R. Auväärtile. Tulenevalt Asjaõigusseaduse § 92 lg.-st 1 läheb omand ehitise kui vallasasja suhtes üle omandaja ja võõrandaja vahelise omandi üleandmise kokkuleppe alusel, mitte notari poolt kokkuleppe tõestamise toimingu tulemusel. Õigusliku tagajärje, mida AS Epp oma õiguste rikkumiseks peab, lõi AS Epp ja R. Auväärti vaheline asjaõiguskokkulepe, mitte aga kaevatud notariaaltoiming. Kaevatud notariaaltoiminguga anti ostu-müügi lepingule üksnes seadusega nõutav vorm. Seega ei saa kaevatud toiming rikkuda AS Epp omandiõigust paviljonile. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p.-st 4 ja § 68 lg.-st 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Jätta AS Epp kassatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
30. novembri
31. a. otsust haldusasjas nr. II-3-117/98 motiivide osas vastavalt käesolevale määrusele. Kanda AS Epp poolt tasutud kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse. Määrus jõustub
32. veebruaril 1999 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann