Obsah (4)

§ 116§ 131§ 10§ 135

3-3-1-51-99 OTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 31. jaanuaril 2000 Avo Kärberi kassatsioonkaebuse läbivaatamine teenistusest ebaseadusliku vabastamise korral makstava hüvituse asjas Riigikohtu haldusko

§ 116lg.

1 alusel seoses Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni tegevuse ümberkorraldamisega. Nimetatud käskkirja alusel maksti

§ 131lg.

1 järgi välja hüvitus 12 kuu ametipalga ulatuses ja kompensatsioon kasutamata puhkuse eest.

1. aprillil 1999 esitas A. Kärber Tallinna Halduskohtule kaebuse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori
2. märtsi
3. a. käskkirja nr. 61-p peale ja palus tunnistada tema teenistusest vabastamine seadusevastaseks ning välja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, kuna ta loobub ennistamisest. Kaebuse esitaja väitis, et vastavalt

§ 10

lõikele 4 kinnitatakse ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis ministri määrusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 63

1. lõike kohaselt on Tehnilise Järelevalve Inspektsioon Majandusministeeriumi valitsemisalas. Majandusminister kinnitas
2. märtsi
3. a. määrusega nr. 29 Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni struktuuri ja teenistujate koosseisu
4. aastaks. Nimetatud määrusega vähendati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni koosseisus ametikohtade arvu ja muudeti struktuuri, mistõttu kuulus vabastamisele ka kaebuse esitaja. Riigi Teataja seaduse § 5 lg. 5 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse määrus kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses endas ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Nimetatud määrus avaldati Riigi Teataja Lisas
5. aprillil 1999, hilisemat tähtpäeva selles sätestatud ei olnud. Kaebaja arvates ei olnud
6. märtsil 1999 seaduslikku alust tema teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu, vaid see tekkis alles nimetatud määruse jõustumisel
7. aprillil
8. Tallinna Halduskohtu
9. juuli
10. a. otsusega haldusasjas nr. 3-1710/99 tunnistati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori
11. märtsi
12. a. käskkiri nr. 61-p seadusevastaseks teenistusest vabastamise kuupäeva osas ja loeti A. Kärberi teenistusest vabastamise kuupäevaks
13. aprill
14. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile tehti ettepanek vaadata A. Kärberi teenistusest vabastamise küsimus uuesti läbi ja teha uus otsus, samuti maksta A. Kärberile täiendavalt välja töötasu ajavahemiku 1.-
15. aprill 1999 eest summas 799 krooni ja 96 senti. Halduskohus leidis, et majandusministri
16. märtsi
17. a. määrus nr. 29 Majandusministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamise kohta jõustus
18. aprillil
19. Sellest päevast tekkis Inspektsiooni peadirektoril õiguslik alus ametnike koondamiseks seoses ametikohtade arvu vähenemisega. Vaidlustatud käskkiri anti välja
20. märtsil 1999, kui nimetatud määrus ei olnud veel seadusega ettenähtud korras avaldatud ega jõustunud. Muud seaduslikku alust A. Kärberi teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu käskkirja väljaandmise päeval ei olnud. Halduskohus jättis rahuldamata A. Kärberi nõude kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse saamiseks ja leidis, et pole seaduslikku alust kaebuse esitajale täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks.
21. juulil 1999 esitas A. Kärber halduskohtu selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu otsus, tunnistada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni
22. märtsi
23. a. käskkiri nr. 61-p õigusvastaseks ja teenistusest vabastamine ebaseaduslikuks ning mõista välja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt hüvitusena kuue kuu ametipalga suurune summa, kuna kaebaja loobub ennistamisest. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
24. oktoobri
25. a. otsusega muudeti halduskohtu otsust ja tunnistati Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori
26. märtsi
27. a. käskkiri nr. 61p täielikult seadusevastaseks, muus osas jäeti kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on õigesti tunnistanud A. Kärberi teenistusest vabastamise seadusevastaseks, kuid ületas

§-dest 135 ja 160 tulenevaid volitusi, muutes teenistusest vabastamise kuupäeva ning kohustades vastustajat maksma täiendavalt töötasu. Halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata taotluse kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks

§ 135lg.

2 alusel. Kuna A. Kärber on saanud teenistusest vabastamisel hüvitust

§ 131lg.

1 p. 4 alusel 12 kuu ametipalga ulatuses, puudub seaduslik alus täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamaksmiseks. 2. novembril 1999 esitas A. Kärber ringkonnakohtu selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles taotletakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist asja uueks arutamiseks saatmata. Kassaator palub tunnistada ebaseaduslikuks tema teenistusest vabastamine ja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, kuna ta loobub ennistamisest, ning välja mõista kohtukulud. Kassaator leiab, et: Kohus võttis hüvituse nõude rahuldamata jätmisel arvesse

§ 131lg.

1 p. 4 alusel välja makstud hüvituse suurust.

§ 135

lõikes 2 ettenähtud hüvitus ei ole seotud ametniku staaži ega ühegi muu tingimusega peale ebaseadusliku vabastamise ja ennistamisest loobumise fakti. Ringkonnakohus on alusetult sidunud

§-s 135 lg. 2 asutusele ettenähtud sanktsiooni

§ 131lg.

1 ette nähtud hüvitustega. Kuna ringkonnakohus tunnistas vaidlustatud käskkirja täielikult seadusevastaseks, ei saa sellisest aktist tulenev teenistusest vabastamine olla seaduslik. Ringkonnakohus on ekslikult jätnud

§ 135lg.

2 kohaldamata ning selles sätestatud hüvituse välja mõistmata. Kuna ringkonnakohus leidis, et halduskohus on ületanud

§-des 135 ja 160 antud volitusi, ei saa halduskohtu otsus olla seaduslik. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused on igati põhjendatud ja kohtud on õigesti asunud seisukohale, et ei ole seaduslikku alust A. Kärberile täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamaksmiseks. Kuna

1. aprillist 1999 oli Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni Tallinna Piirkonna inspektsioon likvideeritud ja piirkonna inspektsiooni ruumid üle antud, siis oli sellega seoses likvideeritud A. Kärberi töökoht. Koondamine oli seaduslik, kuid A. Kärberi teenistusest vabastamise kuupäevaks oleks tulnud märkida
2. aprill
3. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektori
4. augusti
5. a. käskkirjaga nr. 113-p maksti A. Kärberile täiendavalt töötasu ajavahemiku 1.-
6. aprill 1999 eest ja tema teenistusest vabastamise kuupäevaks loeti
7. aprill
8. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Kassatsioonkaebuses vaidlustab A. Kärber üksnes

§ 135lg.

2 rakendamata jätmise ringkonnakohtu poolt. Ringkonnakohus on jätnud rahuldamata A. Kärberi taotluse

§-s 135 lg. 2 ette nähtud kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamõistmiseks ja põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist sellega, et kuna

§ 131lg.

1 p. 4 alusel on välja makstud 12 kuu ametipalga suurune hüvitus, siis puudub seaduslik alus täiendavalt kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse väljamaksmiseks. Õige on kassaatori väide, et ringkonnakohus on alusetult sidunud

§-s 135 lg. 2 asutusele ettenähtud sanktsiooni

§ 131lg.

1 ette nähtud hüvitustega.

§-des 131 lg. 1 p. 4 ja 135 lg. 2 on ette nähtud erinevad alused hüvituste maksmiseks ning §-s 135 lg. 2 sätestatud hüvituse puhul ei ole tegemist täiendava hüvitusega.

§ 131lg.

1 kohaselt makstakse ametnikule teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu hüvitust, mille suurus sõltub tema avaliku teenistuse staažist.

§ 135

näeb ette nõudeõiguse ametniku ebaseaduslikult teenistusest vabastamise juhtudel.

§ 135lg.

1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab: "Kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga." Nimetatud hüvituse väljamõistmine on seatud sõltuvusse kahe tingimuse olemasolust: teenistusest vabastamise ebaseaduslikkus ja ennistamisest loobumine.

§-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvituse maksmise kohustus ebaseaduslikult teenistusest vabastamise korral on sanktsiooni iseloomuga ja seondub ametiasutuse poolt seaduse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega. Avaliku teenistuse seadusest ei tulene, et §-s 135 lg. 2 ette nähtud hüvitust saaks lugeda kaetuks teisel alusel makstud hüvitusega. Eeltoodust tulenevalt on A. Kärberil õigus saada hüvitust mõlemal nimetatud alusel. Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Kuna käesolevas haldusasjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, siis on võimalik teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. A. Kärberile kuulub väljamõistmisele

§ 135lg.

2 alusel kuue kuu ametipalga suurune hüvitus. Lähtuvalt Tallinna Halduskohtu poolt tuvastatud A. Kärberi ametipalgast 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni on väljamõistetava hüvituse suurus 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni. Kassatsioonkaebuses on taotletud ka kohtukulude väljamõistmist. Vastavalt HKMS §-le 93 lg. 7 esitatakse kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kuna käesolevas asjas pole kohtule esitatud kohtukulude nimekirja ega kuludokumente, siis tuleb kassaatori taotlus kohtukulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 4 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: Rahuldada Avo Kärberi kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. oktoobri 1999. a. otsus haldusasjas nr. II-3/245/99 osas, millega jäeti välja mõistmata kuue kuu ametipalga suurune hüvitus, ja välja mõista Tehnilise Järelevalve Inspektsioonilt hüvitus summas 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni Avo Kärberi kasuks

§ 135lg.

2 järgi. Tagastada Avo Kärberile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Otsus jõustub 31. jaanuaril 2000 teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann