3-3-1-49-99 MÄÄRUS Tartus 31. jaanuaril 2000 J.-M. Annuse kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtusse pöördumise ja tõendite kogumise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja),

§ 10

lõigete 1 ja 2 alusel käiguta ja anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevane tähtaeg. Määruse kohaselt tuli kaebuses põhjendada, miks kaebuse esitaja loeb kaevatava haldusakti oma õigusi ja vabadusi rikkuvaks, esitada kohtule tõendid subjektiivsete õiguste olemasolu kohtulikuks tuvastamiseks, märkida teadaolevate kolmandate isikute nimed ja aadressid, samuti esitada põhjendused, miks ei esitatud kaebust halduskohtule seaduses sätestatud tähtajal, ning põhjendada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust. 12. juulil 1999. a. esitas M. Tornius Tallinna Halduskohtule taotluse J.-M. Annuse kohtusse pöördumise tähtaja mitteennistamiseks. Tallinna Halduskohtu 13. juuli 1999. a. määrusega jäeti M. Torniuse taotlus rahuldamata. Halduskohus juhtis taotluse esitaja tähelepanu asjaolule, et

§ 7

ei näe käesolevas protsessistaadiumis ette protsessiosaliseks mitteoleva isiku taotluste lahendamist tähtaja ennistamise küsimuses.

1. juulil 1999 esitas J.-M. Annus kaebuse lisa, milles märkis, et vaidlustatav korraldus rikub tema subjektiivset õigust eluruumide erastamiseks tulenevalt Eluruumide erastamise seaduse §-st 3 lg. 4 p. 1 ja §-st 4 ning teatas omandireformi õigustatud subjekti M. Torniuse aadressi. Kaebuse hilinenult esitamist põhjendas ta asjaoludega, et sai oma õiguste rikkumisest teada M. Torniuse teatise põhjal
2. jaanuaril
3. a., misjärel esitas
4. jaanuaril
5. a. Tallinna Linnavalitsusele avalduse, mida menetletakse käesoleva ajani. Kuna linnavalitsus asus tehtud vigu parandama ja lubas tühistada korralduse, millega vara ebaseaduslikult tagastati, oli tal õigustatud lootus asja kohtuvälisele lahendamisele, mistõttu ei pidanud ta enne
6. juunit
7. a. vajalikuks kaebust kohtusse esitada. Nimetatud kuupäeval ajendas teda kaebust esitama Tallinna Linnavalitsuse tegevusetus tema avalduse lahendamise lõppetapil. Tallinna Halduskohtu
8. augusti
9. a. määrusega jäeti kohtusse pöördumise tähtaeg ennistamata nii vaidlustatud korralduse kui ka Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamise osas ning kaebus tagastati läbivaatamatult

§ 7lg.

4 ja § 24 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja toodud põhjendused kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvad, sest kohtule ei ole esitatud argumente ega tõendeid selle kohta, et kohtusse pöördumine olnuks takistatud. Kaebaja sai vaidlustatud korraldusest, seega oma õiguste rikkumisest teada 14. jaanuaril 1998. a.

§ 7lg.

2 sätestab kohtusse pöördumise tähtaja kulgemise olukorras, kus seadusega on kehtestatud kaebuse kohtueelse lahendamise kord. Kehtiv õigus ei näe ette, et üürniku poolt avaldustaotluse esitamine Tallinna Linnavalitsusele ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks oleks kaebuse kohtueelne lahendamine. Ka Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse kohtulikuks vaidlustamiseks seoses kaebaja 29. jaanuaril 1998. a. esitatud avalduse lahendamisega on möödunud

§-s 7 lg. 1 sätestatud ühekuuline tähtaeg. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja oleks pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt

1. märtsil
2. a.
3. septembril
4. a. esitas J.-M. Annus erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, milles taotles halduskohtu määruse tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Tallinna Linnavalitsuse
5. detsembri
6. a. korraldus nr. 3025-k seadusevastaseks. Erikaebuse kohaselt viibis J.-M. Annus Tallinna abilinnapea E. Finki vastuvõtul, kus abilinnapea kinnitas, et ei ole mingeid takistusi eksliku Valdeku tn. 92 tagastamise korralduse muutmiseks. Sama kinnitas ka Tallinna Omandireformiameti juhataja oma
7. märtsi
8. a. kirjas nr. 2-8/
9. J.-M. Annusel oli põhjendatud lootus vaidlustatud korralduse muutmiseks kohtuvälisel teel. Ta uskus täitevvõimu esindajaid ja ei pidanud seetõttu kohtusse pöördumist vajalikuks. Samas olid ametnike poolt antud lubadused ka takistuseks kohtusse pöördumisel. J.-M. Annus pidas ekslikuks kohtumääruses esitatud seisukohta, et kaebuses on viide kohtueelsele lahendile

§ 7lg.

2 mõttes. Tema pidas silmas kohtuvälist lahendit. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri
2. a. määrusega jäeti halduskohtu määrus muutmata ja J.-M. Annuse erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruses märgitakse, et halduskohtunik on õigesti leidnud, et kaebajal oli võimalus pöörduda halduskohtusse pärast kaevatavast haldusaktist teada saamist. Katse kohtuväliselt vaidlust lahendada ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel. J.-M. Annus esitas
3. novembril
4. a. kassatsioonkaebuse, milles palub muuta ringkonnakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule. Kassatsioonkaebuses korratakse erikaebuses esitatud põhjendusi ning lisatakse, et kassaator vaidlustas ametnike tegevusetuse ebaseadusliku korralduse tühistamisel niipea, kui selgus, et Tallinna Linnavalitsuses on ettevalmistamisel korraldus Valdeku tn. 92 maa tagastamiseks M. Torniusele. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et halduskohtusse esitatud kaebuse punktis 3 taotleti Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse seadusvastaseks tunnistamist. Tallinna Linnavalitsuse kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele vaieldakse kassatsioonkaebusele vastu, pidades piisavateks ja põhjendatuteks varasemaid määrusi antud asjas ning palutakse jätta kaebus läbi vaatamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium leidis:
6. detsembrini
7. a. kehtinud Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg. 1 p. 4 ja § 5 lg. 1 kohaselt võis kaebusega halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leidis, et kohaliku omavalitsuse täitevorgani toiming rikub tema õigusi. Toiminguna tuleb mõista lisaks täitevorgani tegevusele ka viivitust ja tegevusetust. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 33 lg. 1 kohaselt on igaühel õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on õigusvastaselt kitsendatud tema õigusi. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust vaidlustatud õigusakti muuta või tühistada, kuid tal on kohustus isikut tema taotluse suhtes vastu võetud otsustusest kirjalikult teavitada. Kui seda ei tehta, on isikul õigus mõistliku aja jooksul pöörduda kohaliku omavalitsuse organi tegevusetuse vaidlustamiseks kohtusse. Kui aga volikogu või valitsus otsustab jätta õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal vastavalt Kohaliku omavalitsuse seaduse § 33 lg-le 2 ja

1. jaanuarist
2. a. jõustunud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg-le 1 õigus pöörduda 30 päeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest kohtusse. J.-M. Annus esitas
3. jaanuaril
4. a. Tallinna Linnavalitsusele avalduse, milles taotles Tallinna Linnavalitsuse
5. detsembri
6. a. korralduse nr. 3025-k tühistamist, millega tagastati Tallinnas Valdeku tn. 92 asuvad ehitised M. Torniusele, ning tagastamismenetluse uuendamist ja selle käigus ehitusekspertiisi tegemist. Kuna antud haldusasja materjalidest ei nähtu, et Tallinna Linnavalitsus oleks nimetatud taotluse kohta otsuse teinud, oli esimese ja teise astme kohtute poolt Tallinna Linnavalitsuse tegevusetuse vaidlustamise tähtaja möödunuks lugemine ebaõige.
7. Antud kohtuasjas on Tallinna Halduskohtu toimikusse (lk-d 20-26) võetud M. Torniuse poolt esitatud järgmised dokumendid: Tallinna Omandireformiameti juhataja
8. märtsi
9. a. vastus nr. 2-8/284 J.-M. Annuse poolt
10. jaanuaril
11. a. esitatud avaldus-taotlusele, väljavõte M. Torniuse pangakontost, Nõmme Linnaosa Valitsuse tõend
12. oktoobrist
13. a., Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni kiri Valdeku tn. 92 üürnikele J.-M. Annusele ja M. Metsarile
14. a. maikuust ning Harju maavanema kohusetäitja
15. mai
16. a. kiri nr. 1-33/68 J.-M. Annusele ja M. Metsarile.

§ 14lg.

2 kohaselt võisid tõendeid esitada protsessiosalised. Kuna M. Tornius ei olnud antud kohtuasjas protsessiosaliseks, ei saa nimetatud dokumente lugeda protsessiosalise poolt esitatud tõenditeks. Seetõttu tuleb protsessiosaliseks mitteoleva isiku poolt esitatud ja kohtu poolt vastu võetud dokumente lugeda

§ 14lg.

2 alusel kohtu poolt omal algatusel kogutud tõenditeks.

§ 14lg.

3 järgi ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu ning kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kohtud on jätnud eelnimetatud tõendid põhjendamatult hindamata. Juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2, Riigikohtu halduskolleegium määrab: Rahuldada Jaan-Miikael Annuse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu

1. augusti
2. a. määrus haldusasjas nr. 3-1823/99 ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi
3. oktoobri
4. a. määrus haldusasjas nr. II3/269/99 ning saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule. Tagastada Jaan-Miikael Annusele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub
5. jaanuaril
6. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann