3-1-1-5-99

3-1-1-5-99 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil tõlk Lüüli Lombi osavõtul kassatsiooni korras läbi kriminaalasja S. D. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p 1 järgi Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa S. D., tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Tallinna Linnakohtu
3. juuli
4. a otsusega tunnistati A. Z. süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega 3 aastaks kinnises vanglas, sama kohtuotsusega tunnistati S. D. süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. A. Z. ja S. D. mõisteti süüdi selles, et nad
5. aprillil
6. a kella 02.00 paiku, olles alkoholijoobes Tallinnas X tee N asuva X kaupluse juures, kasutades L. B. suhtes tema elule ja tervisele ohtlikku vägivalda, hõivasid viimasele kuulunud vara kokku 1669 krooni väärtuses. Võõra vara hõivamise eesmärgil tõukas S. D. kahe käega L. B., mille tagajärjel kannatanu kukkus asfaldile ja seejärel lõi A. Z. mitu korda kannatanut kängistatud jalaga pea, näo ja parema käe pihta, tekitades L. B. kergeid kehavigastusi, verevalumid näole, ajupõrutuse, verevalumi paremale õlavarrele. Linnakohtu otsuse vaidlustasid apellatsioonikorras prokurör, kohtualune S. D. ning mõlema kohtualuse kaitsja Alevtina Sazanova. Prokuröri apellatsioonprotestis taotleti kohtuotsuse tühistamist kohtualustele mõistetud karistuse osas ja neile rangema karistuse mõistmist inkrimineeritava sätte sanktsiooni piires. Prokurör rõhutas, et linnakohus kohaldas põhjendamatult KrK § 39 sätteid. Vaid vastutust kergendavate asjaolude loetlemine ja selgelt vastutust raskendavate asjaolude käsitlemata jätmine ei saa olla põhjenduseks karistuse mõistmisele alla seaduses ettenähtud alammäära. Kohtualune S. D. ning kohtualuste kaitsja A. Sazanova taotlesid kohtuotsuse tühistamist ning kohtualuste süüdimõistmist KrK § 188 järgi ja neile kergema karistuse mõistmist. Väidetult lootsid kohtualused ründega saada L. Brauerilt raha mänguautomaatide zetoonide eest, milliseid nad olid L. B. andnud kasiinos olles. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
7. novembri
8. a otsusega rahuldati osaliselt prokuröri apellatsioon. Kohtukolleegium leidis, et linnakohus on kohtualuste käitumisele andnud õige juriidilise hinnangu kvalifitseerides nende käitumise röövimisena s.o võõra vara hõivamisena, mille käigus kasutati kannatanu tervisele ohtlikku vägivalda. Kolleegium nõustus linnakohtu järeldusega, et ka 15-20 krooni suurune võlasuhe ei ole kontrollitud tõenditega usaldusväärselt tõendatud ning kui selline suhe olekski olnud tuvastatud, ei annaks see alust süüdlaste käitumise kvalifitseerimiseks omavolina. Ründe intensiivsust ja laadi ning sellest tulenenud tagajärgi arvestades leidis apellatsioonikohus, et tegu oli kannatanu tervisele ohtliku vägivallaga. Leiti, et kuriteost osavõtu astet arvestades on poolteist kuud enne uue kuriteo toimepanekut kinnipidamiskohast vabanenud A. Z. suhtes KrK § 39 sätete kohaldamine põhjendamatu. Inkrimineeritud tegevust ja sellest osavõttu analüüsides diferentseeris ringkonnakohtu kriminaalkolleegium kohtualuste kriminaalõigusliku kohtlemise, mõistes KrK § 141 lg 2 p 1 järgi A. Z. karistuseks 6 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas ja S. D. 4 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Piiramatu kassatsiooni õigust kasutades on kassatsioonkaebuse esitanud süüdimõistetu S. D. Kassaator leiab, et kohtud eelistasid vastuolude selgitamisel kannatanut õigustanud tõendiallikaid. Tegelikult lahendasid nad füüsilise konfliktiga võlavahekorda, mis neile meenus konflikti käigus. L. B. vara hõivamise mõtet neil ei olnud, kannatanu vääritu käitumine õhutas konflikti iseloomu. S. D. hindab enda osa kuriteona KrK § 188 järgi, sest võttis väidetud võla katteks kannatanult vaid 30-ne kroonise telefonikaardi. Karistamisel palub arvestada tema tervet eluhoiakut ja perekondlikku olukorda. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu S. D. ja tema kaitsja, kes taotlesid kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas kassatsioonkaebust põhjendamatuks, l e i d i s: Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on ammendava põhjalikkusega analüüsitud kõiki kohtualuste käitumise õigusliku hindamise aspekte, ka neid, mis tulenevad süüdlaste soovist rõhutada kannatanu osa sündmuste arengus. Kohus on arvestanud, et S. D. poolt jõuliselt asfaldile lükatud kannatanut peksis A. Z. jalaga pähe ja kehasse, koostegutsemise mõjul tekkisid verevalumid ning ajupõrutus, mis tekitamisviisi arvestades on vigastustena hinnatavad tervisele ohtlikena. Kaasnevalt kannatanu vara hõivamisega panid süüdlased toime grupilise röövimise KrK § 141 lg 2 p 1 mõttes. Süüdlaste vastuväidete põhjendamatuse selgitamisel on apellatsioonikohus sisukohaselt rõhutanud, et isegi siis, kui kohtualuste väidetud võlasuhe oleks tõendatud, ei vääraks see tegevusele antud õiguslikku hinnangut. Riigikohtu kriminaalkolleegium on jätkuvalt seisukohal, et nõudeõigusest tunduvalt suuremas ulatuses vara äravõtmine kvalifitseeritakse varavastase kuriteona (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-34-97,
9. aprillist
10. a J. P. süüdistusasjas). S. D. ja ta kaassüüdimõistetule mõistetud karistuste individualiseerimisel on apellatsioonikohus põhjendatult rõhutanud S. D. väiksemat osa kuriteo toimepanekul ning tema isikut iseloomustavaid andmeid. Esmakordselt kriminaalkorras karistamisel on neid tunnuseid arvestatud KrK § 39 rakendamisega ja kaassüüdimõistetust märgatavalt kergema karistuse mõistmisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 lg 1 ja § 65 lg 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
11. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
12. novembri
13. a otsus S. D. suhtes muutmata.
14. S. D. kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
15. Välja mõista S. D. riigieelarve tuludesse 743.40 (seitsesada nelikümmend kolm krooni ja 40 senti) kaitsjatasu katteks. Otsus jõustub
16. jaanuaril
17. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja:Peeter Vaher Liikmed:Ott Järvesaar, Jüri Rätsep