Obsah (4)

§ 351§ 237§ 200§ 215

3-1-1-6-00 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 18. jaanuaril 2000 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher vaatas avalikul koh

§ 351

ja § 234 nõuete rikkumine; b) kohtualuse taotluse, millega paluti üle kuulata kaks täiendavat tunnistajat, suhtes seisukoha võtmata jätmine, s.

§ 237

ja § 206 sätete rikkumine; c) kohtualuse kaitseõiguse, s.

§ 200

ja § 202 rikkumine; d) süüdistuse muutmine kohtuliku vaidluse käigus, s.

§ 215lg 1 nõuete rikkumine; e) süüdistuse formulatsiooni puudumine Rapla Maakohtu 7.

septembri

1. a otsuses. Kassaator märgib oma kaebuses, et kui kohtualusele on esitatud süüdistus mitmes kuriteos, peab olema kohtuotsuses täpselt formuleeritud, millises kuriteos teda süüdistatakse. U. T. juhib tähelepanu asjaolule, et maakohtu otsuses on järjest üles loetletud teod. Loetelule järgneb lause, et "Seega süüdistatakse kohtualust U. T. KrK §-de 1485, 155 lg 1, 1552 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises" ning taolise otsuse vormistamisega on rikutud KrMK § 274 p 4 ja § 275 lg 2 nõudeid. Kokkuvõtvalt taotleb süüdimõistetu Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsuse ja Rapla Maakohtu
4. septembri
5. a otsuse tühistamist tema süüdimõistmises KrK § 155 lg 1, § 1485 ja § 1552 lg 2 järgi ning uue kohtuotsuse tegemist tema õigeksmõistmiseks kõigi loetletud sätete järgi. III Menetlus Riigikohtus Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu, kes jäi kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde, tema kaitsja, kes taotles menetlusnormide olulise rikkumise tõttu kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme kohtule ja prokuröri, kelle hinnangul küllaldane alus kassatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub, l e i d i s:
6. Kassaatori viited kohtulahendite puudustele on osaliselt põhjendatud ja tingivad vajaduse selgemalt käsitleda U. T. süüdimõistmisel aluseks võetud hinnanguid. 4.1 Hindamata AKKS § 65 lg 4 sisust tulenevalt tuvastatuks loetud faktilisi asjaolusid peab Riigikohtu kriminaalkolleegium Rapla Maakohtu
7. septembri
8. a süüdimõistvat kohtuotsust KrMK § 274 ja § 275 nõuetele mittevastavaks. Nende sätete sisu eeldab süüdistuse formulatsiooni kajastamist ja selle muutumise põhistamist kohtuotsuses, kusjuures inkrimineeritud kuriteo kirjeldusele peab kaasnema sisukohane õiguslik hinnang. Vaid sellise käsitluse kaudu on võimalik mõista kohtuotsuse sisu ja vajaduse korral sellesse koondatud hinnanguid vaidlustada. Maakohtu otsuses on kohtualuse kõiki õigusvastaseid tegevusi kirjeldatud koondatult ja järgnevalt loetletud kriminaalkoodeksi sätted, millega on U. T. käitumine loetud vastuolus olevaks. 4.2 KrK § 155 lg 1 sätestab kriminaalvastutuse puude või põõsaste ebaseadusliku raie eest, kui sellega põhjustati oluline kahju taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaarvõi halduskaristust. Selle paragrahvi dispositsioon on blanketne, kuna selles ei ole määratletud ebaseadusliku metsaraie mõistet. Kassaatori väide, et selle sätte ekslikku mõtestamist korrigeeris prokurör menetlusnormide vastaselt alles kohtuliku vaidluse käigus, on kooskõlas menetlusdokumentides kajastatuga. Kuni kohtuliku uurimise lõpuni mõtestati ebaseadusliku metsaraie ühte osa Metsaseaduse § 10 lg 2 p 3 rikkumisega U. T. poolt, mis ei vastanud tema poolt tegelikult toimepandule. 4.3 Kassaator on seisukohal, et tema KrK § 155 lg 1 järgi süüdimõistmisel on nii maakohus kui ka ringkonnakohus teda põhjendamatult süüdlaseks lugenud Metsaseaduse selle redaktsiooni § 10 lg 2 p 2 ja § 10 lg 6 rikkumises, mis kaotas kehtivuse alates
9. jaanuarist
10. a. Väidetult on uus Metsaseadus tema käitumise suhtes KrK § 6 lg 2 mõttes rehabiliteeriva sisuga. Selle väite suhtes puudub kohtuotsustes hinnang, mis sisukohaselt selgitaks, kas alus kriminaalvastutuseks U. T-le süüks arvatud tegevuse eest Metsaseaduse uue redaktsiooni kehtestamisega langes ära või püsib. Need kriminaal- ja menetlusseaduse rakendamisega seonduvad puudused tingivad uue sisulise arutamise U. T. kriminaalasjas. Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
11. Tühistada Rapla Maakohtu
12. septembri
13. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi
14. oktoobri
15. a otsus U. T. süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Rapla Maakohtule teises kohtukoosseisus.
16. U. T. kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
17. Mõista U. T-lt välja 1362.90 krooni kohtukulu riigieelarve tuludesse kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub
18. jaanuaril
19. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Eerik Kergandberg Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher